Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism
. , , . 2. - , . 3. - . . , . . , . , , . , , . : 1. . , . 2. . 3. . 4. . 5. . , . , . . - , , : « , , ». , . , . , , , . - . , , , . , . 1. « », URL=http://mgup-vm.narod.ru/filosof/33.html , 28.04.2012 2. « », URL=http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_philosophy/1217/%D0%A2%D0%95%D0%9E %D0%A0%D0%98%D0%AF , 28.04.2012 3. Wikipedia, : « », URL= http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D1%81%D0%BE %D1%84%D0%B8%D1%8F_%D0%9D%D0%BE%D0%B2%D0%BE %D0%B3%D0%BE_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD %D0%B8, 28.04.2012 4. Wikipedia, : «», URL= http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D0%B5%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%BF%D0%BE %D0%B7%D0%BD%D0%B0%D0%BD
Prantsuse kuningas Louis XI määras Pietro oma nõukogu liikmeks. Nii lootis Prantsusmaa kuningas oma rahalist seisu parandada, sest Medicid olid tolle aja suurimad pankurid. Pärast isa surma 1469 a asus Lorenzo Medicite dünastia etteotsa. Lorenzo osales ka poliililistes reformides. Toetas ka madalamast soost andekaid inimesi ja määras neid kõrgetle ametikohtadele. Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore Sündis 1.jaanuarli 1449 Pietro di Medici perekonnas. Firenze valitseja, poeet ja filosof. Seisis Itaalia ühendamise eest. Metseen, kes soosis renessansskultuuri ja humanismi arengut. Ta kogus oma õukonda filosoofe, kirjanikke juba tuntud või alles kujunevaid kunstnikke. Lorenzo oli oma aja suurte meistrite-Botticelli, Girlandaio, Verocchio, noore Michelangelo ja Leonarda da Vinci paljude teiste patroon ja toetaja. Ehitas äärmiselt luksusliku villa, mis meenutas rooma patriitside losse.Lossi juurde kuulus suur jahipark ja luksus aed. Medicid http://www.youtube.com/watch
Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus. Luulelt oodati elegantset stiili ja naudingut. Mitte midagi enamat (mõtteid, lahendusi probleemidele, midagi lahti mõtestada jne.). Filosoofias pandi rõhku inimese voorustele. Pöörduti inimese hingevajaduste poole, otsiti õnne ja hingerahu võtit. Filosof Epikuros ja tema järglased olid arvamusel, et maailm koosneb aatomitest, kuid sellest õpetusest suurema populaarsuse saavutas Zenoni loodud Stoitistide koolkond (Stoitism), mis ütles, et kõik on jumalate poolt ette määratud, ja saatusele ei ole mõtet vastu hakata. Nende arust hirmust surma ees üle saades ja elu mõõdukalt nautides saavutaski hingrahu, ning filosoofia aitab inimestel hirmust üle saada.
och zoolog. Han lade grunden för den moderna nomenklaturen inom biologin och den moderna systematiken, som grupperar växter och djur. Linné var sin tids främste botaniker men dessutom skrev han resedagböcker „Iter Lapponicum” och reseberättelser „Wästgöta-Resa” Använder litterära medel, drar avancerade paralleller, reflekterar över livet och döden. Emanuel Swedenborg var en svensk vetenskapsman (främst inom naturvetenskap), filosof, bibeltolkare, teosof, kristen mystiker och teolog. Swedenborg hade en mångsidig karriär som uppfinnare och vetenskapsman. Under större delen av sitt liv publicerade han en mängd skrifter, huvudsakligen skrivna på latin. I skriftsammanhang formulerade han sig sällan på svenska. Han såg änglarna. I „Drömboken ”anger han hur han mötte dem, starka sinnesintryck, han grundade en religion. Eric Julius Biörner Nordiska kämpadater Övers
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?"
annaabi.ee 
