· harmooniline (kesktooni häälestus, 1-märgiline · võrdne häälesüsteem, tempereeritud, helistikud on võrdselt mängitud, ka pooltoonid, mida mõõdetakse Cent`ides. Pooltoon=100 Centi ENHARMONISM samahelilisus Heli tugevus kuuldeorgani poolt tajutav elastse keha võnkumise ulatus kui võnkumise intensiivsus, mis kuuldeorganisse jõuab õhurõhu muutusena. Helide tugevust tähistatakse tähtedega või täheühenditega, mida nimetatakse HELITUGEVUSTÄHISTEKS (üldised e püsivad või kohalikud e ajutised) Üldised tugevustähised pärinevad vastavatest tugevusega seotud itaaliakeelsetest sõnadest: p = piano = vaikselt p p = pianissimo = üsna vaikselt p p p = piano pianissimo = väga vaikselt p p p p = pianissimo-pianissimo e duubel-pianissimo = ülivaikselt f = forte = tugevalt f f = fortissimo = üsna tugevalt f f f = forte fortissimo = väga tugevalt f f f f = fortissimo-fortissimo e duubel-fortissimo = ülitugevalt
· Keel:Siin saab muuta oma keelt · Keeleriba: · Klahvid:Saab klahve muuta, kui panna eesti keel siis saab tippida õüöä aga kui inglise keelele panna siis neid tippida ei saa. 5. Printerid · vaikeprinter: Siin saab määrata mis printeriga soovitakse printida kui teine printer ei tööta. · Kiirmenüü valikud: Kiirmenüü valikuid on 8 6. Helid ja heliseadmed · Helitugevus: Siin saab määrata seadme helitugevust ja kas helitugevuse ikoon on tegumiribal või ei ole. · Helid: Siin saab muuta windowsi helisid kui midagi windowsis toimub(nt kui errori lööv ette) · Heli: Siin on 3 valikud ja nendeks on heli taasesitluse vaikeseadme valik, helisalvestuse vaikeseadme valik ja MIDI muusika taasesitules vaikeseade valik. · Hääl : Need sätted reguleerivad valitud hääle taasesitlus- või salvestusseadme helitugevust ja täpsemaid suvandeid.
Müra ja Vibratsiooni mõju keskkonnale Müra Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli. Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu. Detsibell on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks. Mürareostus Keskkonnamüra on õhus leviv soovimatu või kahjulik heli Võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt Euroopa Liidu rohelises raamatus `'Tuleviku mürapoliitika'' väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge
silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus ,millega tunnene maitset) Inimene tajun 4 põhimaitset :soolast, magusat, kibedat ja haput. õ huga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Kompimine on
võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Tasakaal Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Kasutatud materjal: http://upload.wikimedia
5. Helivältus Helikõrgus See on üks heli omadustest Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helikiirus Helikiirus on helilaine võnkumiste kiirus Gaasis sõltub heli levimise kiirus tihedusest Heli levimise kiirus sõltub õhus temperatuurist Kui helilaine on kord tekkinud siis ta liigub muutumatu kiirusega, kuni lõpuks hajub. Helivaljus Helitugevus ehk valjus on kõrvaga tajutav võnkeprotsessi intensiivsus Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Helitämber Helitämber ehk kõlavärving on kõrvaga tajutav heli koostis. Heli on mitmesuguse sageduse ja tugevusega helide (osahelide) summa ehk liitheli (kooskõla). Tämber sõltub liithelis leiduvate osahelide (lihthelide) arvust ja tugevusest. Heli tämbri iseloomustamiseks kasutatakse
neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund. Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega
Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi poolt tekitatava helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam. 4. Helitugevus, bell ja detsibell,müra ja mürakaitse Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud psühhofüüsilise mõistega helivaljus ning füüsika mõistega heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse muusikas relatiivse suurusena ning seda tähistatakse muusika noodikirjas helitugevuse dünaamika astmete märkidega. Detsibelli kasutatakse helivaljuse väljendamiseks. Belli väga ei kasutata, sest see on liiga suur ühik. 1 dB = 0,1 B. Mõõdetakse heli intensiivsuse muutumist, mitte heli valjust. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Mürakaitse on selline asi nagu kaitse müra eest. Sest inimene ei talu väga valju heli ja siis
kõrvakuulmise kaotamise ohus pideva audioseadmete kasutamise tõttu. Nende väitel on kuulmiskahjustused tänapäeva teismeliste hulgas 30 protsenti suuremad kui 80ndatel ja 90ndatel. «Peamine põhjus, miks noortel on kuulmiskahjustusi, on kõrvaklappidest muusika kuulamine. Et summutada ümberringi kostvat müra, on inimestel komme helitugevust veel kõvemaks keerata. Kahjuliku helitasemega on ka populaarsed meelelahutusüritused, näiteks elektroonilise tantsumuusika festivalid, kus müratase võib ulatuda 120 detsibellini. Rahvusvaheline Terviseinstitutsioon vahendab, et korduv kokkupuude üle 85 detsibellise heliga võib põhjustada koheseid kuulmiskahjustusi, mille mõju ei ole enam kuidagi võimalik vähendada.
korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam õhuvoog liigutab keele sügavamale keeleplaadi avasse ja kaugemale välja, tekib valjem heli. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Lõõtspillide liigid: Diatoonilised lõõtspillid Unisonoorsed lõõtspillid (nt: Vene lõõtspillkarmoska)
olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam õhuvoog liigutab keele sügavamale keeleplaadi avasse ja kaugemale välja, tekib valjem heli. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Kõige populaarsem lõõtspilli tüüp on nuppudega diatooniline lõõtspill. Mängija poolt vaadates paremal nupulaual on 1..
p= I =p2 4) Heli valjus helitugevuse subjektiivne tajumine inimkõrva poolt ja on võrdeline logaritmiga helirõhust. Helitugevuse tajumine oleneb heli sagedusest ja heli tugevusest. Kõige tundlikum on inimese kõrv sagedusalas 500 Hz...4000 Hz. Kõige halvemini tajub kõrv madalasageduslikke nõrku helisid. Sellek, et kõrv tajuks 20Hz-list heli sama tugevalt kui 1000Hz-list tuleb esimesele anda juurde 70 dB helitugevust. Helivaljuse ühtlaseks muutmiseks valmistatakse paremates aparaatides toonkompensatsioonahelatega regulaatorid. 5) Kõlavärving ehk tämber heli kõlamine oleneb helisignaalis sisalduvatest sageduskomponentidest ning müradest. Põhitooniks on kõige madalama sagedusega siinusvõnkumine. Kõik helis sisalduvad ülejäänud siinusvõnkumised (harmoonilised) on põhitooni täisarvu kordsed. Heli kõla ehk tämbri määrab ülemtoonide arv, nende
Harvem on neurosensoorse kurtuse põhjuseks kuulmisnärvi kahjustus. Mõlemal juhul ravivõimalused puuduvad. Kuulmislangus vanas eas ongi enamasti neurosensoorne. Kui juhtteede kahjustus on ühes ajupooles enne juhtteede ristumist, siis kahjustub kuulmine ühes kõrvas. Kuulmisteede osaline kahjustusülevalpool ristumist põhjustab mõlemapoolse kuulmislanguse, kahjustus on suurem vastaspoolel. Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega. Paljud inimesed, kel on neurosensoorne kuulmiskahjustus, on leidnud, et nad ei talu tugevaid helisid. Helitugevuse suurendamine annab ebaproportsionaalselt suure tundlikkuse heli valjusele. Seepärast võivad nad vahel öelda: "Ära karju, ma ei ole kurt!"
a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a. Koogamine ja lalin on enamasti sarnane kuuljatega b. Esimesed sõnad tulevad kõnesse hiljem c. Lalinaperioodil esineb võrreldes kuulajatega lapse kõnes vähem häälikuid ja silpe d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse: a. Detsibellides b. Hertsides - helikõrgust c. Kilovattides d. Detsiballides 5. Hääle omaduste kõrvalekalded on tingitud kuulmispuude korral: a. Visuaalse kontrolli kujunematutest b. Kuulmiskontrolli puudulikkust c. Hääletekitamise, kõnehingamise ja artikulatsioonielundite kostöö puudulikkest. d. Häälepaelte hüperfunktsioonist e. Artikulatsiooniorganite motoorika kahjustusest Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 6
Helivaljuse taju sõltuvust helikõrgusest ehk helisagedusest väljendab helivaljuse mõõtühik foon. 1000 Hz-lise heli tugevus detsibellides on võrdne sama heli valjusega foonides. Helivaljus on heli intensiivsuse subjektiivne taju. Sõltub intensiivsusest (või helirõhust) ja sagedusest. Helilainete intensiivsus on ühtlasi ka heliallika võnkeamplituud. Amplituud on võnkekõvera harja maksimaalne kaugus keskjoonest ehk tasakaaluolekust ja see iseloomustab helitugevust. Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on ka tekkiv heli. Kaudselt iseloomustab amplituud ka seda, kui suurt jõudu rakendati (kui palju energiat kulus) heli tekitamiseks. Üldjuhul, mida rohkem kulutatakse energiat, seda suurem on saavutatav võnkeamplituud ja seda tugevam heli tekib. Amplituudi muutmine (heli valjemaks/vaiksemaks) ei oma mingit mõju selle sagedusele ning vastupidi. Miks räägitakse helivaljusest detsibellides? Tavaliselt mõõdetakse heliallikate
õhukesed metallkeeled. o Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks, milles õhuvool paneb keeled helisema. o Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur, vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. o Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva kelle mõõtmetest ja materjalist. o Keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Lõõtspillide liigid DIATOONILISED LÕÕTSPILLID o Unisoorsed lõõtspillid helikõrgus ei sõltu lõõtsa liikumise suunast, näiteks vene lõõtspill
Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad aga infrahelid. Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli. Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu. Detsibell on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks. Näiteid: · 10 dB tuule sahin metsapuudes · 70 dB keskmise tihedusega liiklus · 90 dB suurlinna liiklus tipptunnil · 90...130 dB elektrikitarr · n140 dB äsja startinud reisilennuk mõnekümne meetri kõrgusel. Müra toime inimorganismile on kumulatiivne ja kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes: · intensiivse müra toimel tekib teatud aja jooksul krooniline nürikuulmus;
interaktsiooni. Multimeediumid Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: Sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. Amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), Helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB Ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe. Digitaalne heli Kuna heli on oma olemuselt analoogsignaal, siis tuleb see arvutisse viimisel digitaliseerida
sagedus, seda suurem on kondensaatori reaktiivtakistus ja seda suurem ka regulaatori väljundpinge. Kõrgetel sagedustel tõstab signaali suhtelist taset helitugevue vähendamisel reguleertakisti ülemise viigu ja liuguri vahele ühendatud kondensaator. Korrektsioonelementide orienteeruvad suurused on toodud skeemidel. Reguleertakisti teistsuguste takistuste puhul tuleb korrektsioonelementide suurusi täpsustada arvutuse teel või katseliselt vastavate diagrammide järgi (joonis 6.7. lk. 309). Helitugevust saab kuuldeõigelt reguleerida ka ilma harunditeta takisti abil (joonised 6.8. ja 6.10. lk. 310 ja 311). Soovitatav kasutada harunditega. Et sageduskompensatsioon oleks õige peab helitugevuse tase regulaatori suurima helitugevuse asendis olema lähedane 90-nele foonile (võib olla vahemikus 85...90 fooni), sest suurtel helitugevustel on samavaljusjooned võrdlemisi sirged. See helivaljus tase on soovitav
· Maksimaalne paberi paksus Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: · sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. · amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), · helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB · ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe. Digitaalne heli Kuna heli on oma olemuselt analoogsignaal, siis tuleb see arvutisse viimisel digitaliseerida. Heli Digitaliseerimisel
1) töö jätkamiseks töövalgustussüsteemi rikke korral (vähemalt 5% töövalgustusest) 2) inimeste evakueerimiseks. MÜRA Müra all mõistetakse ebasoovitavaid akustilisi võnkeid, mis segavad kõne tajumist, tööd, puhkust, mõjuvad ebameeldivalt ja võivad kahjustada tervist (põhjustada ka kuulmise nõrgenemist. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB, võib kahjustada kuulmist. Lubatav müra piirnorm on 85dB. Helitugevust (helirõhku) väljendatakse detsibellides (dB) ja tema piirväärtusteks on kuuldelävi ( sellest nõrgemat heli inimene ei kuule) ja valulävi (tugevam heli tekitab valutunde kõrvades). Eristatakse löögi, -mehaanilist, aerodünaamilist, hüdrodünaamilist müra. Mehaaniline müra tekib kompressorite, pumpade, ventilaatorite, liikuvate ja pöörlevate osade töötamisel. Aero-ja hüdrodünaamiline müra tekivad torustikes ja tehnoloogilistes seadmetes keskkonna
momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne). Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest- Absoluutne alumine lävi-. See minimaalne ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting. Kui ärritaja määra kasvatame, siis see on see määr mille puhul juba tekib aisting. Vähendame helitugevust, ühel hetkel enam ei kuule. Helikõrgus sõltub võnkesagedusest, ja kui see on madal, siis lõpuks pole enam kuulda. Ülemine- üle mille aistingut ei teki. Mõnel puhul on raske määrata, eriti intensiivsusega. Kui tekib selge valuaisting, siis on selge, et oleme selle piiri ületanud. Tundlikkuse muutused tulenevad erksusest, toimeainete mõjust, väsimusest jne. Kui koos müraga, siis on ärritajaid raske eristada. Vaja tunda ärritaja spetsiifikat, muutumist
ajal levivad suhteliselt kiiresti (kuigi visuaalsetest signaalidest aeglasemalt) helisageduse ajalist mustrit on kerge väga kiiresti muuta, mis võimaldab suurt hulka erinevat infot kodeerituna edastada lühikese aja jooksul. signaali saatja täpne asukoht ei ole vaenlaste poolt nii kergesti tuvastatav kui visuaalse signaali puhul akustiliste signaalide omadusi on ka suhteliselt kerge muuta vastavaks konkreetsele kontekstile o (nt helitugevust langetada või kasutada raskesti lokaliseeritavaid helisagedusi, kui läheduses on vaenlasi; inimesel on heaks näiteks sosistamine). Miinused: ei ole nii privaatne suhtluskanal kui visuaalne, sest helid levivad tekkeallikast igas suunas väga energiakulukad. Neist omadustest tulenevalt on akustilised signaalid eelistatud juhul, kui suurt infokogust on vaja edastada kiiresti igas suunas (nt hoiatushüüded,
ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne). Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest- Absoluutne alumine lävi-. See minimaalne ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting. Kui ärritaja määra kasvatame, siis see on see määr mille puhul juba tekib aisting. Vähendame helitugevust, ühel hetkel enam ei kuule. Helikõrgus sõltub võnkesagedusest, ja kui see on madal, siis lõpuks pole enam kuulda. Ülemine- üle mille aistingut ei teki. Mõnel puhul on raske määrata, eriti intensiivsusega. Kui tekib selge valuaisting, siis on selge, et oleme selle piiri ületanud. Tundlikkuse muutused tulenevad erksusest, toimeainete mõjust, väsimusest jne. Kui koos müraga, siis on ärritajaid raske eristada. Vaja tunda ärritaja spetsiifikat, muutumist
annaabi.ee 
