I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega.
Io saatja sagedus. Antud juhul tehakse seda vahelduvvoolu puhul. I= √2 raadionupuga. Resonantsi tõttu tugevnevad need võnkumised, mida soovitakse. Soovitud signaal läheb 8.Kuidas arvutatakse vahelduvvoolu võimsust, mis on detektorisse, kus toimub helisageduse eraldamine võimsustegur? kandesagedusest. P= IUcos φ Võimsustegur (cos φ) on 14.Kuidas levivad erineva lainepikkusega vahelduvvooluahelates aktiivvõimsuse suhe raadiolained maa atmosfääris? näivvõimsusesse. See on ühikuta suurus, mille Atmosfääri ülakihtides, Maa pinnast 100-300km väärtus võib olla vahemikus 0...1. kõrgusel paiknevad ioniseeritud gaasi kihid
OPTION_REG = 0b00000110; // OPTION = 0b00000110; TMR0 = 0; // Taimer 2 CCP1CON = 0b00001100; T2CON = 0b00000110; // 1:16 PR2 = 0; while (1){ if (n==0) Perioodiline_tegevus(); if (INTCONbits.T0IF){ INTCONbits.T0IF=0; n--; } } KOKKUVÕTE Programmi ülesanneteks oli heli tekitamine, valgusdioodi vilgutamine teatud aja tagant ning Gaudeamuse meloodia mängimine mikrokontrolli kaudu. Heli tekitamist saab täiustada helisageduse muutmisega, mille kindlad väärtused on ära toodud Gaudeamuse tabelis.Samuti on programmides võimalik muuta perioodi pikkust, ning sammuti on võimalik muuta helisagedust kõrgemaks või madalamaks. LISAD: Ülesande 2 plokkskeem START Registri määramine Kas while tingimus on 1 või 0(jah või ei) ei jah Heli tekkimine
· kasutatakse sosin-, harilikku- ja valikõnet · kuulmisteravust määratakse meetrites Kõrvahaiguste uurimismeetodid AKUMEETRIA · Helihargiga on võimalik kuulmisteravust määrata sel teel, et võrreldakse terve ja haige kõrva kuulmisvõimet · Helihargikatsud: - Weberi kats - Rinne kats - Schwabachi test - Bingi test Kõrvahaiguste uurimismeetodid TOONAUDIOMEETRIA · uuringul kasutatakse testsignaaliks kindla sagedusega tooni · määratakse antud helisageduse minimaalne kuuldavus detsibellides, mida uuritav kuuleb Kõrvahaiguste uurimismeetodid KÕNEAUDIOMEETRIA · Kõnest arusaamise uurimine · Kõnetestid, mis esitatakse erinevate vahenditega · Kõneteste antakse uuritavale audiomeetri õhu- ja luukuulari kaudu · Kõnetestidena kasutatkse rahvuskeele foneetilisi iseärasusi arvestavaid ühe-, kahe- ja mitmesilbilisi sõnu või lauseid · Püütakse välja selgitada järgmisi näitajaid: - Kõnetaju lävi
Elektrokardiogramm südame film: elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon tekib süstoli alguses madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil meetod, mis võimaldab uurida südame tone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis. · Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e.süstoolne maht vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab: 60-80 ml rahuolekus. 100 140 ml kehalise töö ajal. Sõltub: südamesse saabuva vere kogusest ; südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab 1 min.jooksul:
Kõrva ehitus: · Väliskõrv: kõrvalest (juhib häälelaine väliskuulmekäiku võimalikult suurelt alalt), väliskuulmekäik (toru, mille lõpus on kuulmekile), kuulmekile (kannab võnkumise edasi keskkõrva) · Keskkõrv: kuulmeluukesed: vasar, alasi, jalus võimendavad võnkumist ja takistavad väga ulatuslike võnkumiste jõudmist sisekõrva · Sisekõrv: tigu (muudab mehaanilise liikumise närvisignaalideks) : ovaalaken, spiraalleste, basilaarmembraan 51. Kuidas me tajume helisageduse ja heliintensiivsuse muutumist? Inimkõrva helide tajumisel on kindlad piirangud ja reeglipärasused. Kõrv ei suuda vastu võtta kõiki õhus kulgevaid laineid. Kõrv on ühtede lainete suhtes tundlikum kui teiste suhtes. Inimene tajub häältes 3 mõõdet: toonikõrgus, valjusus, kõla. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine ja ära tundmine definitsiooni järgi 2. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk) 3. Väldete määramine 4
Inimene eristab kahte torget teatud vahekaugusteni, edasi tuntakse neid ühe torkena. Eristuslävi on kõige madalam keeleotsas (1mm) ja sõrmeotsas (2mm) ning kõrgeim selja- ja õlapiirkonnas (70mm). Kvaliteet igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda. Nt kollane värvus on üks nägemisaistingu kvaliteet; heli valjus on kuulmisaistingu kvaliteet. Me ei saa omavahel võrrelda erinevaid aistinguid, saame võrrelda erinevaid aistingute kvaliteete. Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega;
Kui trummikile hakkab võnkuma, siis need luukesed kannavad võnkumise edasi sisekõrva. Jalus asub teos paiknevas ovaalaknas. Teo kanalid on täidetud veest tihedama perilümfiga. Ümaraken tasakaalustab võnkumist. Membraanidest olulisim on basilaarmembraan, millel paikneb Corti elund. Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise. Liitlaine analüüsitakse lihtlaineteks. Informatsioon läheb närvikiudude kaudu ajju kus see saab keelelise tõlgenduse. 55. Kuidas me tajume helisageduse muutumist? Hääle kõrguse tajumine sõltub võnkumise põhisagedusest, mida suurem sagedus, seda kõrgemana heli tajume. Erinevates häältes tajume 1) hääle kõrgust 2) valjust 3) hääle laadi Häälekõrguse tajumine sõltub hääle põhisagedusest. Kõrge sagedus kõrge hääl. 100 Hz 200 Hz 500 Hz 600 Hz
sciencebuddies.org/science-fair- projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1.) kokku lugeda iga helifaili (40 Hz 15000 Hz) kuulates ,,piiksude" arv ning kirjutada see tabelisse. Igat faili peate kuulama vähemalt 5 korda sisestage arvud tabelisse (printige tabel välja või kirjutage paberile). 3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest ,,piiksude" arvust vastava sagedustaseme ,,piiksude" keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks. Kirjutage see
Kirjelduse leiate siit: http://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1.) kokku lugeda iga helifaili (40 Hz 15000 Hz) kuulates ,,piiksude" arv ning kirjutada see tabelisse. Igat faili peate kuulama vähemalt 5 korda sisestage arvud tabelisse (printige tabel välja või kirjutage paberile). 3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest ,,piiksude" arvust vastava sagedustaseme ,,piiksude" keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks. Kirjutage see tabelisse. 4.) Kui
Inimene eristab kahte torget teatud vahekaugusteni, edasi tuntakse neid ühe torkena. Eristuslävi on kõige madalam keeleotsas (1mm) ja sõrmeotsas (2mm) ning kõrgeim selja- ja õlapiirkonnas (70mm). Kvaliteet igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda. Nt kollane värvus on üks nägemisaistingu kvaliteet; heli valjus on kuulmisaistingu kvaliteet. Me ei saa omavahel võrrelda erinevaid aistinguid, saame võrrelda erinevaid aistingute kvaliteete. Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega;
(sigimispartnerite kosimisrituaalides, rivaalide vahelistes konfliktides jt.) 17. Akustiliste signaalide eelised ja puudused. Akustilised signaalid Edastatavad struktuurid mitm. häälitsused, linnulaul, helid, mida tekitatakse tiibade, saba, noka abil. Ei ole nii privaatne suhtluskanal kui eelmine, sest helid levivad tekkeallikast igas suunas. Läbivad paremini tõkkeid. Levivad suhteliselt kiiresti (kuigi valgusest aeglasemalt). Helisageduse ajalist mustrit on kerge väga kiiresti muuta, mis võimaldab suurt hulka erinevat infot kodeerituna edastada lühikese aja jooksul. Akustiline signaliseerimine on eelistatud juhtudel, mil väga suurt infokogust on vaja edastada väga kiiresti. 18. Keemiliste signaalide eelised ja puudused. Keemilised (lõhna-) signaalid Levivad aeglaselt, levikukiirus ja suund sõltuvad tuulest. Feromoonide püsivus keskkonnas on suhteliselt suur
Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100%, kus RR = kogu tsükkel. 7.Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel (südame tipu puutumine vastu rindkere). Võimalik palpeerida viiendas roidevahemikus. Südame toonid – südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Mõõdetakse fonokardiograafia abil (võimaldab uurida südame toone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis) I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev) II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik) III toon – vatsakeste seina võnkumine täitumisfaasi alguses IV toon – kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul 8.Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku
tiibade poolt, liblikate tiivad on õiel suletud asendis, paljud kalad muudavad kiskja ilmumisel oma värvust jne). Akustilised signaalid – sdastatavateks struktuurideks on mitmesugused kuuldavad häälitsused, laulud jm tiibade, saba, noka vm kehaosade abil tekitatavad helid. Plussid: läbivad tõkkeid paremini kui visuaalsed signaalid levivad ka pimedal ajal levivad suhteliselt kiiresti (kuigi visuaalsetest signaalidest aeglasemalt) helisageduse ajalist mustrit on kerge väga kiiresti muuta, mis võimaldab suurt hulka erinevat infot kodeerituna edastada lühikese aja jooksul. signaali saatja täpne asukoht ei ole vaenlaste poolt nii kergesti tuvastatav kui visuaalse signaali puhul akustiliste signaalide omadusi on ka suhteliselt kerge muuta vastavaks konkreetsele kontekstile o (nt helitugevust langetada või kasutada raskesti lokaliseeritavaid helisagedusi, kui läheduses on vaenlasi; inimesel on heaks näiteks sosistamine).
Inimene eristab kahte torget teatud vahekaugusteni, edasi tuntakse neid ühe torkena. Eristuslävi on kõige madalam keeleotsas (1mm) ja sõrmeotsas (2mm) ning kõrgeim selja- ja õlapiirkonnas (70mm). Kvaliteet igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda. Nt kollane värvus on üks nägemisaistingu kvaliteet; heli valjus on kuulmisaistingu kvaliteet. Me ei saa omavahel võrrelda erinevaid aistinguid, saame võrrelda erinevaid aistingute kvaliteete. Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega;
varjatud massi, mida pole näha ja nn. tumedat energiat. Mis on nende mõistete taga, pole veel teada. Tekkinud tähed moodustasid täheparvi ehk galaktikaid. Neid on tänaseks avastatud üle saja miljoni ja mis ikka veel eemalduvad üksteisest. Seda tõendab fakt, et valdaval enamikul galaktikatest, mille kiirgusspektreid on pildistatud, on spektrijooned nihkunud spektri punase otsa poole (pikemate lainepikkuste poole). Tuletades meelde helikõrguse alanemist (helisageduse nihkumist pikemate lainete poole) meist eemalduva heliallika korral võib järeldada, et ka galaktikad lendavad üksteisest järjest kaugemale. Kui kaua kestab Universumi paisumine ja kas kunagi algab kokkutõmbumine ei teata. Mustad augud Must auk on ülisuure massiga kosmoseobjekt, millel on nii tugev gravitatsiooniväli. et "august " ei pääse isegi valgus välja. Sellepärast ei ole nad ka nähtavad. Kuidas siis aru saadakse, et selline objekt on olemas
annaabi.ee 
