Põõsas püstine. Haigustele vastupidav. PUNASED SÕSTRAD 6-1 Ribes rubrum 'Hollandi Punane' 2011k Hiline, viljad valmivad juuli lõpus, pärit Hollandist. Viljad läikivad, helepunased, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, hapuvõitu. Saagikas, talvekindel. Haigustele võrdlemisi vastupidav. KARUSMARJAD
Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid, armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga oranzpunaseks. Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana, kuid ühtlasel värvipinnal olev punane on kuidagi likumatu, muutumatu ja pinnapeale, tal nagu puuduks sügavus. Punase segamisel valgega saame helepunased kuni roosasid toone, mustaga segades murtud punaseid kuni punakaspruune, halliga tuhmpunaseid ja telliskivipunaseid värvivarjundeid. Arhitektuuris kasutatakse punaseid toone väga rikkalikus skaalas: tellistena, katusekividena ja fassaadivärvidena, kus kasutatakse täpsemalt rootsipunast. Siseruumides kasutamisel tuleb punasega ettevaatlikum olla, kuna suurtel pindadel mõjub ta hõõguvalt soojana, isegi põletavana. Laevärvina kasutatuna on punane
cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. Kõige varajasem puuvili Eestis on maguskirss, mille viljad küpsevad juulis (mõned sordid juuni lõpul). Toila-Oru Pühajõe orus kasvavad kolm maguskirsipuud, mis on Valev Meriste andmeil Eesti suurimad: 11 m kõrgused, jämedaim puu tüve ümbermõõt ulatub180 cm- ni. HAPUKIRSISORDID: "Diemitzi amarell" - varajane Saksa sort. Viljad on keskmise suurusega, lapikümarad, helepunased. Magushapu maitsega. "Hindenburg" - keskvalmiv Saksa sort. Viljad keskmised või suured, lapikümarad, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort. "Läti madalkirss" - rahvaselektsioonisort Baltikumist. Väga viljakas. Viljad keskmised, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort. "Nõmme liivakirss" - rahvaselektsioonisort Tallinnast. Viljad keskmise suurusega, ümarad, helepunased. Magushapu, vahel ka veidi mõrkjas, laua- ja töötlemissort.
Kalaroad (vasta küsimustele) 1. Millised on värske kala tunnused? * Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumata. * Kala lõpused on helepunased (jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad) * Kala silmad on selged ja veidi väljauluatavad, punnis. * Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää) * Sidekoekelmed on pärlmutriliselt säravad. * Limakiht on ühtlane. 2. Milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel? * kalariiv, kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond?
Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga oranzpunaseks. Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana kuid ühtlasel värvipinnal näib värv liikumatu, muutumatu ja pinnapealne, justkui puuduks sügavus. Punase segamisel valgega saame helepunased kuni roosasid toone, mustada segades murtud punaseid kuni punakaspruune, kalliga tuhmpunaseid ja telliskivipunaseid. Punase sümbol ja tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat. Enda arvamusena võin lisada, et punane sümboliseerib kõike jõulist ja tugevat. Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle
madalate hõlmaga, paljad, kollase sügisvärvusega. Väärtused suured marjadväike seemnete osakaal Puudused vajab head õitseaegamarjad kaua hapudjahukasteõrn 'Price' vajab talvekatet Marjad lillakaspunased, sinaka kirmega. Vilikond tihe. Lehed kortsulised. Väärtused suured ilusad marjad Puudused marjas palju seemneid 'Somerset Seedless' ('ES 12-7-98') kasvuhoones talvekindel Marjad roosad kuni helepunased, väikesed, kõluseemnetega. Lehed peaaegu hõlmadeta, alt viltkarvased. Väärtused talve- ja haiguskindelmarjad valmivad vara ja püsivad kaua okstel riknematavõrsed korgistuvad vara Puudused heledaks jäävad vilikonnad ja marjad pole maitsvad 'Supaga'* kerge talvekate Marjad suured, vähese tuhmi kirmega. Sisu veidi sültjas. Marjavarred punakad. Lehed korrapärased, 5 hõlmaga, alt veidi viltjad. Väärtused
Viidi 1875. aastal Jaavale, kus teda tublisti kasvatati. Levis Aafrika läänerannikult Senegalist kuni idarannikuni, jõudis ka Sri Lankale ja Lõuna-Ameerika kirdossa Surinamesse. Eelistab niisket kliimat. Libeeria kohvipuu on looduses kuni 15 m kõrgune laiuvate okstega puu, mille tüve läbimõõt on kuni 30 cm. Suured nahkjad lehed on 15-35 cm pikad ja 6-15 cm laiad. Õied 6-18-kaupa kimbus. Viljad suured, ümarad, helepunased, 2-cm läbimõõduga. Õitsemisest viljade valmimiseks kulub umbes aasta. Liberica kohviubade kofeiinisisaldus on 0,6-1,7%. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 2.4 Kõrge kohvipuu (Coffea dewevrei) 6 Kõrge kohvipuu on Kesk-Aafrika vihmametsade puu, kultiveeritakse sealsamas Kongo piirkonnas. Puu on kuni 20 m kõrge, lehed kuni 30 cm pikad ja 15 cm laiad.
kaetult Lihatimbal lihthakkmass Liha pannakse Keedetakse Hakkliharoogad väikestesse praeahjus e lisandid vormidesse vesivannil Kala ja meresaadused 1.Millised on värske kala tunnused? Kala lõhn on värske, kala on terve ning muljumata, kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad selged ja punnis. 2. milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel?Kalariiv, Kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond? Võib eemaldada kõhu avamise, selja avamise või peaavause kaudu. Kõhu avamine: Alustatakse pärakust ja liigutakse pea poole. Tuleb jälgida, et sapipõie ja soolte sisemus ei määriks kala söödavad osa. Maks ja niisk tuleb välja
Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal soomused tuhmid ja lima piimjas. Lõhn mere aroom, seisnud hapukas Katsudes kui katsudes jääb lohk sisse siis seisnud Soomused värskel teravalt kinni, seisnud laiali. Kala kainestamine
· Masaccio /masatso/ (1401-1429) Tema lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga võrreldes on ta julge uuendaja. Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega. Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija · Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali:
funktsiooni ja soodustab infektsiooni teket · enamus emalt saadus kaitsekehadest kaovad esimese elipoolaasta jooksul 18.Ülevaade lööbelistest haigustest · LEETRID: nakkavaim, haigestuda võivad 99% kontaktsetest, levib piisknakkusena hingamisteede limaskestadelt, haigus algab 10 päeval pärast nakatumist nohu ja köhaga,kõrge palavik, 3-5 päeva pärast algab lööbeperiood- kõrvade taha ilmuvad helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks · SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon, tüüpiline sarlaki haige on koolilaps. Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib jäsemetele, vahel kogu kehale. Lööve koosneb peentest täppidest, tekib tonsilliit, tumepunased nahavoldid ja valge suu- nina kolmnurk
) Cayenne ehk brasiilia pipar Brasiilia pipar on mitme aastane madal rohttaim, mis pärineb Lõuna-Ameerika kirdeosast. Jahvatatult on see pipar kahvatu oranz või hallikas kollane. Cayenne pipar on palju tugevama maitsega kui punapipar ning tal on jahvatatult terav vürtsikas aroom. Paljudes maades nimetatakse teravamaitselisi punapipra sorte chilliks. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Lauapipar Lauapipar on 2-2,5cm pikkused helepunased, mõõdukalt terava maitsega viljad mida lisatakse sageli juba valmis toitudele, millest ka nimetus lauapipar. Üsna tihti kasutatakse lauapipar valesti - pipardatakse valmistoitu selle asemel, et lisada pipar toitudele valmistamise ajal. Punapipar kuulub teravamaitselise karri ja paljude teiste vürtsisegude koostisesse. Pipraid eristatakse värvuse järgi - must, valge, hall ja pruunpipar. Tõelistel pipardel ei ole midagi ühist punapipraga (paprikaga) ega ka mitmete teiste kulinaarias
Harilik pune Origanum vulgare Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis-aru- niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini. Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varikatuse all, taimi aeg-ajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti. Droogil on tugev aromaatne lõhn ja mõrkjas- vürtsine, kergelt kootav maitse
Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud Kuuse isasõisikud on 1,02,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid.
27. Kuidas vormitakse linde? Teha noaga kahele poole kõhunahka sisselõiked ja pista nendesse linnu jalad, teine moodus on siduda linnu tiivad ja jalad selle kere külge niidi ja kokanõela abil. 28. Kuidas valmistatakse suuri linnupraade? Praetakse linde nii tervelt (täidetult) kui ka portsjontükkidena. Tervetest lindudest valmistatakse praade nagu suuri lihapraade. 13. KALAROAD 1. Missugused on värske kala tunnused? Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumatu, kala lõpused helepunased, jääs hallikalt punetavad, kala nahk läikiv ja limane, silamad selged, punnis, elastne, nõtke, liha selgroo küljes kõvasti kinni ja küljeluud on lihas kinni. 2. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond? · Kõhu avamise Alustatakse enamasti päraku poolt pea poole. Eemaltatakse sisikond, harjaga eemalda ,,tume kile" , pese harjates külma vee all. Lõpuste eemaldamiseks lõigatakse kääridega lõpused lõuaga ühendav kõõlus läbi, seejärel haaratakse
Tumekõrb tumepruunide kattekar. Raudjas roostekarva Harilikraudjas Tumeraudjas Kollane Valkjas kollased Haril-, hele- ja tumekollased punane punased Haril-, tume- ja helepunased Hall Valged ja mustad karvad Harilik valgeid ja musti võrdselt segamini Tumehall mustad ülekaalus Helehall valged ülekaalus Kimmel Valged karvad Põhikarvade Raudjaskimmel, kõrbkimmel, punane tumedamate põhikarvade värv kimmel jne. hulgas
Töö lõpetuse järele pesnud Vanataat pintsli ja tahtnud loputusvett maha valada, kui värvimist soovides veel värvimata lind sinna lennanud. Vanataat valanud loputusvee linnule selga. Nii saanud rähn õieti kirjuks. 4. Kodutuvi (Columba livia var. domestica) Levinuimal vormil on sulestik hall, valge päranipualaga. Küünarhoosuled on tumeda tipuga. Linnu saba on otsast tume, lennu ajal hoiab ta seda tavaliselt lehvikuna laiali. Kodutuvi silmad on tumepunased, jalad helepunased. Kodutuvi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 40 00080 000 paarile, talvist arvukust 80 000200 000 isendile Kodutuvid oskavad eristada suvalisi tähejadasid ja neljatähelisi sõnu. Ei ole kaitsealune liik. Rahvapärimus. Kord eksinud vaene tütarlaps metsas ära. Ingel tulnud ta juurde ja annud talle sulise kuue. Selle kuue varal lennanud ta metsast välja, kuid moondatud ise tuviks. Et tuvi inimesest tekkinud, on ta inimeste juurde jäänud elama. 5
Eluiga 60....80 aastat. Võrsed: hallikaspruunid, seest õõnsad, paljad, pungad koonilised, seriaalsed. Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi südajas, pealt tumerohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt paljad, leheroots kuni 0,5 cm pikk. Õied: paarikaupa 1...2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide. 32
...80 aastat. Tsoon IV. 1752. Tunnused: Võrsed: hallikaspruunid, seest õõnsad, paljad, pungad koonilised, seriaalsed. Lehed: piklikmunajad kuni lantsetjad, 3...6 x 1,5...3 cm, lehealus sirge kuni veidi südajas, pealt tumerohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt paljad, leheroots kuni 0,5 cm pikk. Õied: paarikaupa 1...2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide
KERATARN - Carex globularis; globularis (lad.k.) kerakujuline, sõnast globulus väike kera. Nimega iseloomustatakse taime peaaegu kerajaid emaspähikuid. Lõikheinaline. Kasvukoht: rabastuvates männi- ja kuusemetsades, raiesmikel ja põlendikel. Keratarn on mitmeaastane, hallikasroheline,15-35 cm kõrge hõremurusalt kasvav risoomtaim. Maa-all asuvad peened roomavad ja harunevad helepunased võsundid. Varred peened, kolmekandilised, alumises osas purpurpunased. Lehed tumerohelised, 1-2 mm laiad, varrest veidi lühemad. Õisik koosneb ühest 0,5-1 cm pikkusest isaspähikust ja kahest-kolmest kerajast emaspähikust. Emaspähikud on 0,3-1 cm pikad ning koosnevad vähestest õitest, alumise emaspähiku kandeleht on oma pähikust pikem. Põisikud 2,5-3 mm pikad, äraspidimunajad ja tömbilt kolmekandilised, värvuselt punakaspruunid. Emakasuudmeid 3
7.8. Kalatoidud Kalaliha on suure toiteväärtusega ja organismi poolt kergesti omastatav. Kalaroad on võrreldes liharoogadega ka kiiresti valmistatavad. Enamus kalu on väherasvased, need on madala energiasisaldusega. Ka rasvastel kaladel on rasvad tervislikud, sest nad on õlitaolised. Kalavalgud on kergesti seeditavad. Missugune on värske kala? Värske kala tunnused: Kala on terve (st muljumata), tal on värske lõhn. Kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad on selged ja veidi väljaulatuvad (punnis). Kala liha on elastne. Kui seda sõrmedega muljuda, ei jää sellest lihasse lohku. Kala liha on selgroo ja küljeluude küljes kõvasti kinni. Lamedad kalad on keskelt kõrged. Ümarad kalad on laiaselgsed. Limakiht on kalal ühtlane. Kui limakiht on paisunud, tuhm või ebaühtlane, siis pole kala värske.
annaabi.ee 
