Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks. Andromache-Hektori neine. Hektor läheb Parisega lahingusse tagasi. VII laul Nende tagasiminek lahingusse annb Troojalsetele indu ja paneb kreeklased taanduma. Athena ja Apollon otsustavad, et sõja raugemiseks on vaja, et Hektor võitleks kellegagi ja saadavad Helena talle seda ütlema. Sõda lõppeb. Agamemnon, Ideomenus, Meriones, Odysseus, Eurypylos ja Theos tõmbavad liisku. Aias võitleb Hektoriga. Aias vigastab Hektorit. Apollon aitab ta jalule. Kreeka ja Trooja heeroldid astuvad vahele. Tehakse rahu-maetakse langenud sõpru. VIII laul Zeus kutsub jumalad kokku. Ta keelab Troojalasi ja kreeklasi aidata. Jätkub sõda. Zeus saadab välgu kreeklaste pihta. Diomedes läheb Nestorit päästma. Diomedes läheb üksi lahingusse (teised põgenevad). Zeus lööb veel välku. Diomedes pöördub tagsi. Kreeklased varjuvad kraavide, vallide taha mille taga on laevad. Saabub öö. Sõda lõppeb. IX laul
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta.
Hera tahtsi, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalast ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramaid võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma ema juurde, kes pidi ohverdama oma kõige ilusama rüü Athenale ning paluma halastust. Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti
kreeklased põgenevad laevade juurde. XIII laul. Zeus lahkus lahinguväljalt, sest troojalaste võit on lähedal, kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laul. Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks, Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et ta Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. XV laul. Zeus ärkab ja vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole. XVI laul. Patroklos läheb sõtta Achilleuse varustusega. Achilleus palub, et kõik läheks Patroklosega hästi. Patroklos tapab Hektori kutsari ning läheb Trooja linna alla sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Apolloni abiga tapab Hektor Patroklose. XVII laul. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad troojalased
haavata. Nestor palub, et Patroklos Achilleuse rüüs võitlema läheks. Haavatakse ka Kreeklaste arsti. 12.laul Kreeklastel läheb aina halvemaks, sest Troojalased tungivad kantsi sisse. 13.laul Nüüd käib sõda juba laevade juures. Kui Kreeklaste laevad põlema pannakse, ei saaks nad põgeneda ega toidu ja söögi varusid juurde tuua. 14.laul Zeus lahkub lahinguväljalt. Kreekalastele tuleb appi Poseidon, kelle õhutusel tungivad Kreeklased jälle Troojalastele peale. Aias tabab Hektorit kiviga. 15.laul Zeus tormab tagasi ja aitab Hektori taas jalule. Troojalased suruvad vastase jälle laevade juurde. 16.laul Achilleuse õhutusel juhib Achilleuse rüüs Patroklos mürmidoonlased Troojalaste vastu sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Patroklos peab Hektoriga kahevõitlust. Hektor võidab. Hans Christian Ende 7B 17.laul Hektor ehib ennast Achilleuse rakmetega. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast.
kangelase.Sellega lõpeb"Iliase" viimane laul. 4. Miks tuleb vana kuningas Priamos Achilleuse juurde ? V : Kreeklased imetlesid Priamose julgust tulla Achilleuse juurde , Hektori surnukeha järele peale seda , kui tema poeg oli tapetud . 5. Kuidas hukkub Achilleuse sõber Potroklos ? V : Ainult Zeusi vahele segamine päästis kreeklased , kes olid oma laevadeni tagasi tõrjutud . Sellel hetkel tõmbas Achilleuse armuke Potroklos Hektori kahevõitlusesse,kuid sai surma,kui jumal Apollon Hektorit toetas. 6.Kes oli Hektor ja milline oli tema saatus? V:Hektor on Trooja sõjaväe ülemjuhataja oli Hektor see,kes juhatas rünnakut kreeklaste kindlusvallide,seal,kus olin nad laagris.Hektori saatus: Kuuldes uudiseid Patrokloise surmast,haaras Achilleust kahetsus. Kui Thetis tuli temaga leinama,ütles ta emale,et igatseb surma.Ta vandus, et maksab oma sõbra surma eest kätte ja nii oli tema saatus otsustatud.Uues
väravad ning kreeklased põgenevad laevade poole. XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..
Hektori sõdimise põhjus seisnes selles, et ta ei soovinud vennast (Parisest) ilma jääda. Ta teadis, kui oluline on Helena Parisele ning tal ei jäänud muud üle, kui sõdida ja takistada Menelaosel Helenat tagasi saamast. Paris sõdis põhjusel, et ta ei peaks Helenast ilma jääma, sest alguses ju arvati, et Menelaos ja Agamemnon tulevad just Helenale järgi. Priamos otseselt ei sõdinud, kuid ta aksepteeris sõja tulekut ja toetas Hektorit ning Parist nii, kuidas vähegi oskas. Patroklesi sõdimise põhjuseks oli endale ja Archilleusele tõestamine, et ta saab hakkama. Ta oli Archilleusega juba kaua-kaua harjutanud ning see oli ideaalne võimalus võitluseks. 3. Jälgi Parise ja Menelaose duelli kirjelda seda; kelle poolt oled? Põhjenda oma arvamust. Miks Trooja sõja küsimus ei lahene selle duelli käigus?
" Nende sõnade peale tõuseb korraga püsti üheksa kreeklaste juhti: Agamemnon, Diomedes, Aias Oileuse poeg, Aias Telamoni poeg, Ideomeneus, Meriones, Odysseus, Eurypylos ja Thoas, ise häbi pärast näost punetades. Kõik nad on valmis mees mehe vastu minema võitleja otsustab liisk. See langeb Telamoni poeg Aiasele, kõige pikemale ja turskemale kreeklastest. Nähes, kuidas too läheneb, raudturvisega kaetud, kandes suurt kilpi ja viskevalmis piiki, ähvardav irve näol, läbib Hektorit kõhklusevärin. Aga ta ei saa enam taganeda, see tooks talle igavese häbi. Niisiis jääb ta lahinguväljale vapralt paigale ja ootab. ,,Hektor!" hüüab Aias temast veidi eemal peatudes. ,,Täna ei ole meie keskel Achilleust, aga meil on küllalt teisigi sangareid, et sinuga võidelda. Hakkame siis pihta, sina tee avalöök!" ,,Olgu nii, Aias, alaku võitlus!" Nii öelnud, saadab Hektor hirmsa jõuga teele oma oda,
Siin aitas teda ta ema, jumalatar Thetis. Ta läks sepisekunsti- ja tulejumala Hephaistose juurde ja see sepidtas tema palve peale Achilleusele niisuguse kauni rüü, nagu seni polnud veel ühelgi kangelasel. Riietunud uude rüüsse, tõttas Achilleus otsekohe lahingusse. Ta võitles ägedasti. Ta surmas palju troojalasi, teised pöördusid põgenema. Ainuüksi Hektor ei tahtnud põgeneda arglikult ja jäi ootama talle lähenevat Achilleust. Asjata palusid linnusemüürilt Hektorit ta isa ja ema tulla linna ja mitte võidelda Achilleusega. Hektor ei lasknud end kõigutada. Tõsi küll, kui kohutav Achilleus lähenes talle rüü särades üsna ligi, värahtas Hektor, kuid ületanud oma kartuse, astus ta Achilleusele otse vastu. Hektor võitles Achilleusega vaprasti, kuid ta ei suutnud oma odaga läbistada rüüd, mille oli sepistanud Hephaistos. Peale pikka võitlust surmas Achilleus Hektori. Enne surma palus Hektor Achilleust mitte lasta ta laipa teotada
õuekunstnikuna ise nende kohale asuda. 2 2 ,,Prantsuse maalikunst IX-XIX sajndil" lk 143-151 8 MAALID JA TEOSED. Kui Jacques Louis David naases Pariisi 1780. aasta suvel, leidis ta eest klassitsismile vastuvõtliku kunstiavalikuse. Sellel ajal valmisid ka revolutsioonieelsed maalid "Pime Belisar kerjamas", "Andromanche leinab surnud Hektorit" ja "Horatiuste vanne" 9 "HORATIUSTE VANNE" Pilt on maalitud Louis XVI-le ja selle pildi liitmiseks tuli kaasaegsetel sõnadest puudu. Maali ainestik on pärit Antiik-Rooma mütoloogiast. Maal kujutab Horatiuste suguvõsa kolme poega andmas mõõku käes hoidvale isale vannet võidelda Curatiuste perekonna kolmiku vastu. Legendi järgi oli mängus võim uues riigis. Võidu said roomlased, s.t. Horatiused
eestvedajateks Aias ja Diomedes. Prints Aineias (ladina Aeneas) pidi peaaegu Diomedese käe läbi surema. Aineias oli Aphrodite poeg ja kui Diomedes printsi haavas, sööstis jumalanna alla ja päästis oma poja. Diomedes aga teadis, et Aphrodite on arg ja haavas tema kätt. Jumalanna lasi poja oma kätelt kukkuda ja pages valust nutte Olümposele, kus Zeus muigas teda nähes. Aineias ei saanud siiski surma. Diomedes aga võitles edasi, kuni jõudis silm silma vastu Hektoriga. Kuid Ares kaitses Hektorit. Diomedes võpatas ja hüüdis kreeklastele, et tuleb taganeda. Nüüd vihastas Hera. Ta küsis Zeusilt, kas võib Arese lahinguväljalt ära ajada. Zeus oli nõus. Hera kiirustas Olümposelt alla Diomedese juurde ja julgustas meest jumalat ründama. Ares sai odaga kõhtu ja põgenes Olümposele, kus ta hakkas Athena peale kaebama, kuid Zeus käskis tal lõpetada. Pärast Arese lahkumist olid troojalased sunnitud taganema. Hektori vend Helenos ütles vennale, et ta kiirustaks linna ja
taga) · Athena muutis end Hektori vennaks ja pani ta sedasi seisma · Hek. ei tea, et tegelikult on ta üksi · Achi. heitis piigi, mis lendas märgist mööda · Athena tõi viskerelva Achi.le tagasi · Hektor piik tabas otse Achi. kilbi keskpaika, Achi. kilp oli võlukaitse all, kilbil polnud midagi viga · Hektro sai vist aru, et ta on üksi · Hek. võttis mõõga ja tormas Achi.le kallale · Aachi.l oli käes piik, millega ta sihtis Hektorit kõri alla · Hektor vajus surmavalt haavatuna kokku ja suri hing läks Hadese juurde · Achilleus tõmbas verise rüü laiba ümbert · Achilleus torkas surnu jalad pahkluude kohalt läbi ja tõmbas sealt läbi härjanahksed ribad · sidus laiba kaariku taha ja tiirutas sellega mitu ringi ümber Trooja · laiba mõnitamine ei meeldinud jumalatele(peale Hera, Athena ja Poseidoni), eriti Zeusile · Zeus saatis jumalanna Irise Priamose(Hektori isa) juurde: Priamos peab minema
Hera tahtis, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalasi ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramad võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma ema juurde, kes pidi ohverdama oma kõige ilusama rüü Athenale ning paluma halastust. Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist
Hera tahtis, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalasi ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramad võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma ema juurde, kes pidi ohverdama oma kõige ilusama rüü Athenale ning paluma halastust. Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning
Küklos (ring). Eeposed keerlevad kahe keskme ümber (Trooja, Teeba). Antiikaja teadlased püüdsid kindlaks määrata nende poeemide sisu ajalise järgnevuse ja jaotada neid selle keskuse järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose. Trooja küklos: ,,Küpria" Trooja sõja eellugu ja sõja käik ,,Iliase" alguseni. ,,Etiooplased" sündmused, mis järgnevad Hektori surmale (pärast ,,Iliase" lõppu). Kui Hektorit enam pole, on troojalastel abi vaja, kutsutakse amatsoonid, kelle pealiku Achilleus tapab, tulevad appi Etiooplased, kelle väepealiku Achilleus samuti tapab. Paris tapab Achilleuse Apolloni abiga. ,,Väike Ilias" Achilleuse matused. ,,Ilioni hävitamine" Trooja hobune. ,,Tagasipöördumised" koondpealkiri mitmele väiksele eeposele, kus Kreeka kangelased jõuavad koju (Menelaos, Helena, Odysseud).
Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema lasi teha sepal uue sõjavarustuse, mis oli tugevam kui eelmine. Algab eepos Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus troojalasi tagasi. Hektor võttis Achilleuse väljakutse vastu, aga siis kui Achilleus talle läheneb, lööb Hektor vankuma ja jookseb minema. Kuid siis sekkus mängu Athena, kes võttis Hektori venna kuju ja julgustas Hektorit võitlema. Esimesena heidab oma oda Achilleus – vise läheb luhta. Sama juhtus ka Hektori viskega. Kui Achilleus tahtis uut oda, oli tema oda läinud Hektorile, Athena abiga. Achilleus tappis Hektori ning otsustas ta surnukeha rüvetada. Seda nägi pealt Hektori isa Priamos. Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde paluma, et Achilleus annaks Hektori surnukeha tagasi, et Priamos saaks ta surnukeha korralikult matta. Pramos leinas Hektorit. Achilleus leinab Patroklest.
XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.
armastab alati teist. ,,Andromache" aluseks selline skeem. Andromache tahab jääda truuks Hektorile, kes langes Trooja sõjas, Andromache on Phyrrose juures vangis, Phyrros armastab teda ja on unustanud oma pruudi Hermione. Saabub Orestes, kes on Teeba valitsejate käskjalg, ta peab kaasa võtma Andromache ja Hektori alaealise poja. Orestes aga armub Hermionesse. Hermione armastab Phyrrost, kes armastab Andromachet, kes armastab oma Hektorit. Puudub tõepära, lubas Racine'il öelda, et inimesed ei ole vabad, vaid on oma kirgede kütkes, mis on alati mõistusevastased. Racine oma kasvatuselt oli janssenist, mitte katolik. Väiksena kaotas oma vanemad, orvuks jäi 3 aastaselt. Teda kasvatas tädi, kes oli tulihingeline janssenist, pani ta Paul Roayan'i kooli, tasuta haridus. Pärast õppis veel janssenistlikus kolledzis Pariisis. Jansenistlik õpetus mõjutanud teda lapsepõlvest saati. Nemad usuvad ettemääratusse
XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.
Kas tuleb riigistada kõik talumaad ära? Riigistada mõisahooned, loomad, tööriistad. Mida riigistatud maadega tuleb teha? 9 hääletas vastu, 63 hääletas poolt (~ 120 liiget oli), mõned liikmed jäid erapooletuteks. Riigistamisele kuulus kogu mõisamaa, sõltumata, kas nad kuulusid baltisakslastele või eestlastele. Kirikumõisad jäid osaliselt püsima. Talusid keegi ei puutunud. Kokkuriigistati 2,4 miljonit hektarit. Asundustalu suurus on 16,4 hektorit (Ostutalud olid üle 30, 50, 100 hektari). Asundustalud anti rendile, ei müüdud päriseks. Maareformi läbiviimiseks kaasati kohalikud omavalitsused. Need, kes soovisid saada maad pidid esitama oma tahtmise vallakogule. Esimesed, kes said maad olid I MS väljapaistnud sõjaväelased (2000 meest said tasuta maavaldused riigipoolt). II järjekorras olid Vabadussõjas invaliidistunud mehed ja langenud meeste pered. III järgulised, teised maa soovijad.
annaabi.ee 
