saasteained välisõhku eraldada. Saasteluba antakse tähtajatult või kindlaksmääratud tähtajaks, olenevalt saasteloa eritingimustest ning erisaasteluba antakse kindlaksmääratud tähtajaks ühe- või mitmekordseks tegevuseks (§ 82). Erisaasteloaga lubatud toimingud ja saasteainete heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud. Paikse saasteallika käitaja on kohustatud taotlema erisaasteloa: kui tootmisprotsess või seadme tehnoloogia tingib saasteloaga lubatud saasteaine heitkoguse lühiajalise ületamise, kuid võimalikud heitkogused ja muud tingimused ei ole kehtivas saasteloas kajastatud; tegevuse jaoks, mis põhjustab välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse lühiajalist, kuni kahe-kolme tunnist ületamist, mis ei ole saasteloaga lubatud; lühiajaliseks, kuni pool aastat kestvaks jäätmete põletamiseks. Kemikaaliluba Kemikaaliluba on vaja lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning
Paikse saasteallika valdaja peab kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat, keskkonnasõbralikke energiaallikaid ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks sedavõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik tehtavaid kulutusi ja tekkida võivat kahju arvestades. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Heitkoguste piirväärtused on ette nähtud · Paikse saasteallika saasteaine heitkoguse piirväärtus on majandustegevuse mis tahes valdkonna paiksest saasteallikast eralduva saasteaine piirkogus väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsuse-, energia- või ajaühiku kohta väljendatuna kontsentratsiooni, protsendi või heitkoguse tasemena. Heitkoguse piirväärtust ei tohi ületada. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Kaevanduste rajamisel lõhutakse ära mitmete loomade- ja taimeliikide elustik. Praegu on Eesti kliimamuutust tekitavate gaaside heitkoguse poolest elaniku kohta maailmas kindlalt esikümnes. Selle peamine põhjus on põlevkivi kasutamine elektrienergia tootmisel. Põlevkivi põletamisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguse osatähtus 2006. aasta kasvuhoonegaaside koguemissioonis oli 71%. Kokkuvõtteks Eesti reaalselt kasutatav geoloogilne varu on ~1 000 000 000 tonni. Üheks suurimaks keskonnaprobleemiks on Eestis põlevkivi kaevandamine ja sellest
Alla Rajur ME13-KE Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda rohkem saastavate mudelite kõrval peavad autotootjad arendama välja ja turustama keskkonnasõbralikumaid mudeleid. Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid. Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi. Täidetud peab olema 2020 a. KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, nafta destilleerimis tehastest, gaasitöötlus- Elektrijaam ja tööstusettevõtetest. CO2 kinnipüüdmine on hästi tuntud
toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ● Kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides Kasutatud kirjandus ● http://www.bioneer.ee/eluvii s/tarbimine/aid-8294/Aia-ja- metsasaaduste-s%C3%A4ilitam sviisid- ● http://endla.joosu.ee/index. php?id=7.6 Lõpp ● Tänan kuulamast
välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või Karistused Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas Välisõhu kvaliteedi halvenemine Välisõhu kvaliteeti halvendatakse nii keemiliselt (saasteained) kui füüsikaliselt (müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus jne) Need põhjustavad: · kliimamuutusi · keskkonna hapestumist · osoonikihi kahanemist
vahetamine efektiivsemate vastu tööstuses) ning taastuvenergia võimsusi suurendades asendades seeläbi fossiilkütustel põhinevat energeetikat. Kvalifitseeruvate projektide sõelast mahub läbi ka taastuvenergia võimsuste suurendamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine, mis vähendab kaudselt CO2 emissioni, luues eeldused laiemaks taastuvenergia kasutuselevõtuks. (4) Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Rahvusvaheline lubatud heitkogustega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused. (4) 6 4. Rohelised projektid Tänaste reeglite järgi saab saastekvootide müügist saadavaid vahendeid kasutada kuni 2012. aasta lõpuni
22 Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine Selleks, et täita Kyoto protokollis märgitud kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise kohustus ja käivituvaks rahvusvaheliseks heitkogustega kauplemiseks kogemusi, on EL rajanud ühenduse KHG lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi, mis käivitus 1. jaanuaril 2005. Ühenduse KHG lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteem katab ligikaudu 50% EL-i KHG heitkogustest. Heitkoguste kauplemine baseerub kahel Euroopa Liidu direktiivil: 2003/87/EMÜ ja 2004/101/EMÜ. Direktiivi kohaselt on võimalus omandada kuni 50% oma vabatahtliku kohustuse täitmiseks vajalikust KHG kogusest ostmise teel neilt Euroopa Liidu liikmesriikidelt, kelle kulutused on väiksemad. Kuni 10% puudujäävaid koguseid võivad liikmesriigid omandada eelpoolmainitud projektipõhise koostöö
kaudu; o Lenduvate orgaaniliste ühendite heide on kontrollitav. LAHUSTI KASUTAMINE o Käitises kasutatavate orgaaniliste lahustite summaarne kogus ühe kalendriaasta või muu 12- kuulise perioodi jooksul. HEITE PIIRVÄÄRTUSED o 1) Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega; o 2) erand heite piirväärtuste järgimise kohustusest heitkoguse vähendamine kava. HEITE PIIRVÄÄRTUSE ERAND o 3) Kui metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmisel ei ole võimalik rakendada kontrollitavaid tingimusi heite piirväärtuste saavutamiseks. o Näiteks laevaehituses või lennukite värvimisel. HEITKOGUSE VÄHENDAMISE KAVA JA OHTLIKE AINETE ASENDAMINE o Eesmärk on vähendada käitise heiteid niivõrd, et saavutataks heite piirväärtuse kohaldamisega samasugune tulemus;
keskkonnasäästlik sõiduviis. Muutumine peab toimuma meis igaühes endis, siis muutub ka kogu ühiskond. ALLIKAD 1. EcoDriving Centre (2003). EcoDriving koolitaja käsiraamat. [Koolituse materjal]. 2. Liikluskoolitajate Liit (2011). EcoDriving tutvustus. [2011, märts 27]. http://www.liikluskoolitus.ee/sisu.php?lev1=25&lev2=&lang=1&sait=1 3. Maanteeamet (2011). Kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitkoguse arvnäitajaid sisaldav teatmik. [2011, märts 27]. http://www.mnt.ee/index.php?id=10626 4. Üts, J. (s.a.). ,,Ekskurss imesse - inimesesse". Terviseleht.[27.03.2011]. http://www.terviseleht.ee/200121/21_nikitina.php
Kaks esimest paindlikku mehhanismi on n-ö projektipõhised, mis tähendab, et KHG heitkoguste vähendamist käsitletakse üksikute projektide tasandil. Nad on suunatud heitkoguste vähendamisele majanduslikult kõige efektiivsemal teel. Kolmas Kyoto mehhanism- heitkogustega kauplemine- ei anna reaalset vähenemist, kuid võimaldab riikidel oma KHG heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetavate lubatud heitkoguse ühikutega. Kyoto protokolliga reguleeritakse kuut peamist kasvuhoonegaasi, milleks on: süsinikdioksiid (CO2); metaan (CH4); dilämmastikoksiid (N2O); fluorosüsivesinikud (HFCs); perfluorosüsivesinikud (PFCs); väävelheksafluoriid (SF6). Protokoll ei käsitle klorofluorosüsivesinike (CFC) heitkoguste vähendamist, sest see on reguleeritud 1987. aastal vastu võetud Montreali protokolliga.
eriti intensiivne, nagu Belgia, Holland, Taani jt, mistõttu neis riikides on välja töötatud spetsiaalsed programmid ammoniaagi heidete vähendamiseks põllumajandusest. Atmosfäärse (NH3) allikaks võivad olla ka põlluviljad ja teised põllukultuurid, kui on toimunud N- ga üleväetamine, taimede produktsioon on piiratud kehvade kasvutingimuste tõttu, taimed on haiged jne. Aktiivne põlluharimine on vajalik tegevus, aga ka oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. Maa- ja veeökosüsteemide kahjustuse kõrval põhjustab (NH3) heitkogus ka olulist väetiste kulu kasvu ja seega vajalikke lisakulutusi põllumajandusse. Taime- ja viljakasvatuses kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides, samuti levivad atmosfääri ning sademete kaudu kaugustesse, olles üheks piiriülese õhusaaste põhikomponendiks.[1] Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
● Eesti kliimamuutuste alane regulatsioon: ● Välisõhu kaitse seadus ● Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seadus ● Keskkonnatasude seadus (RT I, 13.03.2014, 37) ● VV määrus "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu" ● VV määrus "Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord" 12. Milline dokument sõnastab Eesti säästva arengu printsiibid? Säästev Eesti 21 strateegias 13. Millised on maakasutusprobleemide (mis on põhimõtteliselt maakasutuse planeerimise probleemid) sümptomid? Planeeritakse inimeste jaoks
Alla Rajur Tööohutus Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda rohkem saastavate mudelite kõrval peavad autotootjad arendama välja ja turustama keskkonnasõbralikumaid mudeleid. Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid. Kui tootja tuleb turule mudeliga, mis eritab alla 50 grammi CO2-heitmeid kilomeetri kohta, siis saab ta ajavahemikul 20202022 koguda üliühikuid, mis annavad autotootjale parema positsiooni kliimanõuete täitmise hindamisel. Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi. 2.Elektrienergia Elektrienergial on vähese CO2-heitega majanduses keskne osa, kuid samas peab olema
aastal 10%-ni. Alates 2000. Aastast ei kasutata Eestis etüleeritud bensiini ja turustatava bensiini pliisisalduse piirnormiks on määratud 0,013 g/l. Ajavahemikul 19902003 vähenesid plii heitkogused 72%, mis on lisaks transpordis toimuvatele muudatustele tingitud ka Narva elektrijaamade koormuse langemisest. Välisõhu suurimad saastajad kaadmiumiga on energeetika-ettevõtted (sh on põlevkivi- elektrijaamade heitkoguse osakaal 85,6%), transpordi osa on väike 0,6%. Linnaõhu seirejaamades mõõdetud välisõhu saastatuse tase lämmastikdioksiidiga näitab viimastel aastatel suurenemist. Selle põhjuseks on tõenäoliselt transpordivahendite arvu kasv. Linnaõhu seisund on enamuse saasteainete osas paranenud alates 1990ndate keskpaigast, kuid viimastel aastatel võib täheldada lämmastikoksiidide välisõhu saastatuse taseme suurenemist.
ÜRO mereõiguste konventsioon: mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): et saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokoll- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, roheline investeerimisskeem- lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadav tulu suunatakse keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse (nt Eesti- elektriautod); Pariisi kliimalepe- 197 riiki teevad koostööd (sh Hiina, USA, Venemaa), et T keskmise tõus oleks alla 2°C, veel parem alla 1,5°C ehk vähendavad KHG heitkoguseid. Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985)- koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest ja selle Montreali protokoll (1987)- riikidevaheline
2005). Lähiminevikus ja tulevikus peaks andma positiivset mõju nii puude juurdekasvu vähenemisele, kui ka üldisele õhusaaste tekke vähenemisele Balti ja Eesti Elektrijaama renoveerimine. Varem olnud põlevkivi tolmpõletuskatlad asendati keevkihtkateldega (Maasikmets 2004: 101) ning katelde varustamine uute kaasaegsete elektrifiltritega (Liblik, Maalma 2005: 176) vähendamaks tahkete osakeste (peeneteraline põlevkivilendtuhk) heitkoguse 92-95% võrra (Maasikmets 2004: 101). Keevkihtkatelde omapäraks on, et koldest lahkuva põlemisgaasid ja tuhaosakesed suunduvad separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja suunatakse tagasi koldesse. Nii võimaldatakse teatud osa lendtuha kinnipüüdmine ja selle lõplik väljumine koldest põhjatuhana ehk siis tuhana, mis hiljem ladestatakse. Tolmpõletuskateldes aga väljuvad koos põlemisgaasiga need tahkosakesed,
väävliärastusseadmes eraldatava või põletusseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline kogus, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. Põlevkivi põletamisel seotakse sõltuvalt põletustehnoloogiast osa kütuse väävlit tuha koosseisu ja sidumise osatähtsus tolmpõletamisel Narva Elektrijaamades on tüüpiliselt tasemel 75%, põletamisel tsirkuleeriva keevkihiga kateldes üle 99%. Kütuste põletamisel välisõhku eralduv CO2 heitkoguse määramiseks kasutatakse seost: M CO2 = B ×qC ×KC ×44 /12 , kus MCO2 süsinikdioksiidi heitkogus vaadeldaval perioodil, t; B kütuse kulu vaadeldaval perioodil, TJ qC süsiniku eriheide (vt Tabel 12 .24), tC/TJ; Kc oksüdeerunud süsiniku osatähtsus e nn oksüdeerumistegur (vt Tabel 12 .25); 44/12 süsinikdioksiidi ja süsiniku moolmasside suhe. 7 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja
annaabi.ee 
