09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. Vasaraheide on kergejõustikuala. Kui ketta- ja vasaraheiteks kasutatakse üht võistluspaika, asetatakse väiksem vasararing kettaringi sisse. Ringi ümbritseb 2 cm kõrgune mettallääris. Kuulitõukes kinnitub metalläärisele maandumissektori poolsel osal 10 cm kõrgune tõukepakk. Ketta- ja vasaraheites peab heiteringi ümbritsema kaitsevõrk. Kaitsevõrk on pealtvaates U-kujuline. U tippudes asuvad teineteisest 6 m ja heiteringi keskpunktist 7 m kaugusel heiteava nurgapostid. Ainult kettaheiteks kasutatava kaitsevõrgu kõrgus on 4 m. Vasaraheite puhul peab võrk olema tagaosas 7 m , esiosas koguni 10 m kõrge. Lisaks kinnitatakse vasaraheiteks heiteava äärepostide külge veel 2 m laiused ja 10 m kõrgused väravad. Võistluse ajal on üks
Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Kuulitõuke maandumissektorit tähistavad valged jooned, mille pikendused ristuvad tõukeringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga Kettaheide Heiteringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kettaheiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit. 2 kg ketta lendamist kiirendatakse pooleteise- ringise pöördega. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga
Vasar ise koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pikk vise, on õige nurga saavutamine (maapinnast kuni 45 kraadi) ja palli kiirus peab olema võimalikult suur. Treenimises on igapäevane lihastega töötamine väga oluline. Pikem paus võib maksimaalset võimekust vähendada. Meeste vasar kaalub natukene üle 7 kilogrammi
Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4. Tõuge- Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt, kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s (50km/h).
11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Võib, kuid latt ei tohi alla kukkuda. 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Flopp-stiil. Võistleja hüppab üles ning keerab seejärel selili. 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Odaviskaja peab jääma etteantud piiridesse. Oda peab maanduma teravik eespool ning jätma väljakule märgi. Oda ei tohi väljuda ettenähtud sektorist. 14. Kui suur on heite- ja tõukering? Heiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit ning tõukerinigi läbimõõt 2,135 meetrit. 15. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja läheb jalaga ääre peale või toetub maha, tõukab väljapoole etteantud sektorit või ületab katseks ettenähtud aega. 16. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Valge lipp näitab edukat sooritust, punane lipp näitab, et katse sooritamise käigus on tehtud viga. 17. Nimeta kümnevõistluse alad (1
2. Parem jalg teeb hooliigutuse heiteringist väljastpoolt, suunaga ringi keskele. 3. Parem jalg maandub ringi keskele pöiale, vasak pöid kohe pärast paremat. 4. Äraheide toimub ringi esimesel poolel (kandpäkk-asend). 6. Äraheitefaas - Äraheitefaasis luuakse täiendav kiirus, mis edastatakse kettale enne väljalendu. 1. osa (üleminek): parem jalg on kõverdatud. Parem pöid/jalg pöörduvad heite suunda. Vasak käsi on heiteringi tagumisse äärde suunatud. Ketas asub pea kõrgusel. Vasak jalg maandub kohe pärast paremat jalga. 2. osa (äraheite-eelne asend): keharaskus viiakse üle kõverdunud paremale jalale. Õlatelg liigub parem jala kohal. Pöiad on kand-päkk-asendis. Ketas on nähtav selja taga (küljelt). 3. osa (äraheide): parem jalg pöörab ja sirutub energiliselt. Parem reis pöördub heite suunda. Vasaku jala sirutuse ja vasaku küünarliigese surumisega vastu keha
ja pole libe. Kuulitõukes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2, 135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 m. Oda visatakkse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja kettaheite ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendued ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34, 92-kraadise nurga alla. Katset loetakse ebaõnnestunuks juhul kui: 1)sportlane pillab heitevahendi, 2)sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, 3)kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, 4)odaviskes puudutab võistleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele
Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Sportlane on lõdvestunud ja keskendub pingeliselt Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgneva energilise liikumise ootuses. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt liikudes nii sirgelt kui võimalik ning seejärel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkiline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s ehk 50km/h. Sellise tehnika arendas välja venelane Aleksander Barõsnikov See on tänapäeval populaarseim tehnika, millega on tõugatud Randy Barnesi poolt maailmarekord 13.12, mis kehtib siiani. Naiste maailmarekord sellise tehnikaga on tõugatud
selge jälje. 11. Maandumissektori suurim viske- heite- ja tõukesuunas lubatud allapoole kalle on 1:1000. 12. (a) Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektor tähistatakse 5 cm laiuste valgete joontega, mille siseservade pikendused ristuvad tõukeringi keskpunktis 34,92 nurga all; Märkus: 34,92 sektori mahamärkimisel saab arvestada asjaolu, et sektori äärejoontel, 20 m kaugusel tõukeringi (heiteringi) keskpunktist, asuvate punktide omavaheline kaugus on 12 m (20x0,6m). Iga järgmise meetri lisandumisega sektori äärejoontel suureneb vastavate punktide vaheline kaugus 0,6 m võrra. 13. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist, odavise hoovõturajalt. Ringist sooritatavaid katseid alustatakse liikumatust asendist. Katse ajal tohib võistleja puudutada heiteringi äärise siseseina, kuultõukes ka tõukepaku siseseina (vt Määrus 188.2). 14. Katse loetakse
Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92- kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, · kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, · odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma
tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, · kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, · odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte
Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt. Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tsehhid annab sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne kettamaandumist
ulatuva paku pealt peenikese kruusa või liivaga täidetud kasti. Kaugus mõõdetakse paku ja võistleja jälje kõige lähema punkti vahel. Hüpe ebaõnnestunuks, kui võistleja jalg jääb äratõukel pakust ettepoole. Heited jagunevad kergejõustikus neljaks ketta- ja vasaraheide, kuulitõuge ja odavise. Heidetes loetakse katse ebaõnnestunuks, kui võistleja pillab heitevahendi, puudutab mõne kehaosaga heiteringi äärise või tõukepaku pealispinda, või puudutab odaviskes äraviskeala märgistavaid jooni või ala väljaspool neid. Sportkäimine on ala, kus võistleja peab liikuma võimalikult kiiresti ilma jooksmata ta peab säilitama maaga pideva kontakti ning eespool olev jalg peab olema hetkest kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, mil jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Kui käimine ei ole reeglitekohane, teeb kohtunik hoiatuse peale kolme hoiatust peab võistleja rajalt lahkuma.
päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tsehhid annav sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne ketta maandumist
Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4. Tõuge- Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt, kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s (50km/h). Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest
teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tsehhid annav sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne ketta maandumist
Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite- tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad valged jooned. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda. Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5.1 Kuulitõuge Kulitõuge sooritatakse ringis. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval 5.2 Kettaheide Kettaheide sooritatakse ringis. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. 5.3 Vasaraheide
olevat. (omkuld.ee) Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohepunanelipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. (omkuld.ee) Kell 14.40 annavad Tsehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti. Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tsehhid annab sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne kettamaandumist
sõltumatu liikumine oleks takistatud. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: (a) Kasutab tõuetehnikat, mis ei vasta määrustele; (b) Puudutab mingi kehaosaga tõukepaku pealispinda (sealhulgas tõukepaku siseserva ja pealispinna vahelist nurka, mida loetakse pealispinna osaks) Võistleja ei tohi ringist või hoovõturajalt enne võistlusvahendi maandumist lahkuda. Ringist lahkudes peab kuulitõukaja esimene kokkupuude heiteringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi toimuma „vuntsidest“ tagapool. Tulemus mõõdetakse 0,01m täpsusega võistlusvahendi esimese maandumisjälje ringile lähimast punktist kuni ringi äärise siseservani, mööda maandumisjälje ja ringi keskpunkti ühendavat sirget. TESTI KÜSIMUSED: 1. 100m jooksu faasid 1) 2) 3) 4) 2. 5 tähtsat tehnilist asja, mida peab silmas pidama maksimaalkiiruse faasi juures. 3. Milline eelis on teatepulga ülalt andmisel alt andmise ees. a) b) 4
annaabi.ee 
