Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest. Isa Jaan Rekkor ja tütar Kersti He...
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Rein Oja Priit Pedajas Teatri lavastajad Merle Karusoo Hendrik Toompere Jr Uku Uusberg Ingomar Vihmar Näitlejad Ita Ever Tõnu Aav Guido Kangur Maria Klenskaja Lembit Ulfsak Lavastused Kevadine Luts Saatuse heidikute kuu Tuhk ja akvaviit Eesti Matus Cancún Auhinnad Aasta lavastuse auhind
Endla Publikulemmik 1996, 1998, 2001, 2005 Kolleegipreemia 1999, 2001 ROLLID ENDLAS Vulitš / tragunikapten / Kazbitš - Meie aja kangelane (2014) Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013) Kapten Keller - Imetegija (2011) Krille - Sinikad (2012) Hermile - Põletus (2010) Kolu-Per - Röövlitütar Ronja (2010) EEST DRAAMATEATER ROLLID 2011 Aleksander, kapten – Villem Tuun Jaan Umbi lugu 2011 Phil Hogan – Eugene O´Neill Saatuse heidikute kuu 2011 Vicente – Jordi Galceran Cancún 2012 Steve Heidebrecht – Tracy Letts Augustikuu 2012 Georg – Martin Algus Kontakt 2013 Vladimir – John Hodge Kollaborandid 2014 härra Solares – Jane Bowles Aiamajas 2015 Jarkka – Pipsa Lonka Laulud halli mere äärest TELESAADED Tähelaev Kolmeraudne Kättemaksukontor PILTID VIDEOD https://www.youtube.com/watch?v=Jo4n-_Ct SmU https://www.youtube.com/watch?v=qJoXD1er zd4 https://www.youtube.com/watch?v=-ENrM4Wi OXc kasudaud allikad
"Lumekuninganna", "Väike merineitsi", "Hoiukarp". 13. Kes ujus ühelt mandrilt teisele? Kust kuhu? Miks? George Gordon Byron ujust ühelt mandrilt teisele. Euraasiast Aafrikasse. Tahtis näidata, et legend vastab tõele. 14. Kes on loonud teose: "Õpetusi kõuts Nurri sulest vms"? Hoffmann 15. Nimeta Vendade Grimmide eesnimed. Jacob ja Wilhelm 16. Kelle auks loodi teos "Poeedi surm"? Aleksandr Puskini 17. Kelle auks loodi teosed: "Mees, kes naerab" ja "Hüljatud"? Heidikute- mis mõttes??? :D 18. Kes romantikutest sõdis Kaukaasias? Mihhail Lermotov 19. Kuidas ta suhtus kaukaaslastesse? Vastastesse e. kaukaaslastesse suhtus sümpaatiaga. Tegelikult oli nende poolt. 20. Mehe nime all kirjutav naine? George Sand 21. Romantiku abikaasa kirjutas teose "Frankenstain". P.B.Shelley
lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) • 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater)
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead · Eesmärk esitada lugejale loo tuum, keskne fakt ehk siis uudise põhiosa, mis tegelikult tutvustab või annab lühiülevaate
ühiskonna tulevik. Samuti peab riik suutma hoolitseda selle eest, et riigis oleks piisav majanduslik heaolu, võimalikult väike tööpuudus ning vähem ebavõrdsust. Lõpetuseks võiks öelda, et lahendus ühiskonna heidikutega seotud probleemidele on seotud tulevikuga ning peitub praegustes ja tulevastes noortes, keda tuleb kasvatada ausateks, edukateks ja täisväärtuslikeks kodanikeks. Kui see õnnestub, peaks kogu ühiskond hakkama liikuma paremuse poole. Praeguste ühiskonna heidikute elu tuleks muuta inimväärsemaks ning kindlasti peaks aitama neid, kes end ka ise aidata tahavad.
Charles Dickens (1812 1870) Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja ning inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Tema realism on soojatooniline ja tundeline. Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ning sotsiaalse romaani rajaja. Just tema tõi kirjandusse ühiskonna alamkihtide ja heidikute maailma, mida kujutas sooja huumori ja VEIDER JA LIIALDATUD tegelaskujude varal. Teostes on ühendatud kriitiline realism ja sentimentalism. Dickens sündis 1812. aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma (seega ei saanud Dickens peaaegu mingit haridust, tema õpetajateks
Teda ärritas inimlik rumalus ja labasus Kujutas tühisust ja labasust esteetilises vormis " Madame Bovary" HONORE de BALZAC Väga produktiivne autor (100 romaani, mitu tuhat tegelast, haaratud kogu Prantsusmaa) Ihkas kuulsust ja tuntust Soovis välja tuua oma maailma pahed " Inimlik komöödia" (Prantsusmaa "kommete ajalugu") CHARLES DICKENS Sotsiaalse romaani rajaja Tõi kirjandusse ühiskonna heidikute ja alamkihtide maailma Teostes kriitiline realism ja sentimentalism " Oliver Twisti seiklused" " David Copperfield" LEV TOLSTOI Sõjateema Pärisorjuse kaotamine ja inimese kõlbeline ümberkujundamine Iga üksikisik on osa rahvast Soov väljendada rahva huve Vene tegelikkuse kriitika " Sõda ja rahu" " Anna Karenina" FJODOR DOSTOJEVSKI Üks esimesi tunnustust leidnud vene
mõjuvusega, domineerides katedraalis üle teiste värvide. Enne seda ei olnud ei sinine ega roheline kuigi levinud, kuna ei osatud valmistada erksaid toone. Must värv on mõnel ajajärgul ja mõningais paikades olnud kuninglik värv, teisal aga salapäraste rüütlite värv, kes üritavad varjata enda identiteeti. Punased mantlid ja sadulavaibad sümboliseerivad vaprust ja aadellikkust, ehkki punane on ka timuka ja prostituutide värv. Kollast peetakse argpükste värviks ning seostatakse heidikute, hullude, muslimite ja juutidega, samas ülistatakse teda kulla värvina, ja kuld ise on metallidest kõige päikselisem ja hinnalisem. Vääriskivid olid muuseas olulised ka sellepärast, et neile omistati erakordne, moraalne väärtus, kuna jumalik kiirgus pidi tihenduma teatud eelisseisundis esemetes. Sel põhjusel kasutati neid palju ka kirikute ja katedraalide sisearhitektuuris. Aeti taga ju ilu. Teine tuntud keskaja filosoof oli Augustinus, kes tunnistati hiljem ka pühakuks. Tema
Ent ta rõhutab, et Viinis veedetud aastad olid tema iseloomu ja poliitilise mõtlemise kujunemisel määrava tähtsusega. ,,Sel perioodil avanesid minu silmad kahele ohule, mida ma varem polnud tundnud. ... Need olid marksism ja juudid." Hitleri poliitiline naiivsus asendus sel ajal nagu ta väidab - ,,maailmavaatega" , millest sai tema poliitilise võitluse ,,alusmüür". Ta ise kirjeldab neid aastaid ,,Mein Kampfis" ja näitab, kuidas kõigest ilmajäämine, koletu vaesus, elu ühiskonna heidikute hulgas ja innukad õpingud tõid kaasa poliitilise selguse ja ,,maailmavaate" kujunemise. ,,Viin oli ja on jäänud minu jaoks raskeks, kuid põhjalikuks elukooliks, " kirjutas ta rohkem kui kümmekond aastat pärast sellest linnast lahkumist. Hitler jutustab, mis avas tema silmas ,,juudiküsimuse" suhtes. Kord vanalinnas kõndides sattusin ma äkki vastamisi musta kaftanis pikkade mustade juustega ilmutusega. Kas see on juut ? Oli mu esimene mõte.
ette kujutada ühiskondlikult edukat inimest, kellel puudub eesti keele oskus. Äraspidisel moel hakkaks selline olukord meenutama keskaegset situatsiooni, kus ühiskondlik eliit nimetas ennast sakslasteks (Deutschen) ja ülejäänuid mitte-sakslasteks (Undeutschen), kusjuures etniline tegur oli selles jaotuses pigem teisejärguline. Meil tuleks niisiis vältida olukorda, et mõiste "eestlased" kuulub tulevikus vaid ühiskondlikult edukatele, samas kui sotsiaalsete heidikute üldnimeks kujuneb "mitte-eestlased". Eestlus on Eesti ja eestlaste identiteeti puudutav mõiste. Poliitikas käsitletakse Eestlust kui ideoloogiat, mis seisneb järgnevas: 1. eesti keele ja rahvuskultuuri säilimise rõhutamine 2. eestluse sümboolika kasutamine (tooted, spordivõistlused) "Inimese ajaloos on olnud ränkraskeid aegu, kuid 20. sajand tundub olevat kõige valusam, vallutamistes võimsam, moraalselt laostunum. Lõp-penud sajand hiilgab sõdade, tapmiste ja vaenulikkusega
2. kursuse sai Kibuspuu erialaarvestustes mängida Oscar Wilde’i „Dorian Gray portrees“, Priit Pedaja käe all Lord Henryt ja Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“ Famussovit ning Tiit Bergi „Kuningas Oidipuses“ nimiosa. 1974. aastal sai kaasa teha ka VI lennu diplomietenduses „Suveöö unenägu“. 3. kursusel hakkasid näitlejanäod juba ilmet võtma. Erialaarvestusel esitati Karusoo lavastatud Eugene O’Neilli „Saatuse heidikute kuud“, milles Jim Tyrone’i esitasid Aare Laanemets, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu ja Lembit Peterson. Lisaks näitas Kibuspuu esmakordselt oma naljakat külge lavakõne arvestuses esitades koos Jüri Krjukoviga „Muinasjuttu tsaar Saltaanist“ 4. kursusel sai osa võtta VII lennu lavastatud Lembit Kivisaare „Paradiisi ilust“ ja August Kitzbergi „Kosjasõidust“. Kibuspuu suur plahvatus sai alguse mängides Popit Merle Karusoo lavastatud diplomietenduses, F
ning lauvärvid olid tavaliselt loomulikes värvides. Tellimise peale tehti jumestuskreeme, vastavalt nahatoonile. Et rõhutada "ajudega" imagot kanti paksude sarvraamidega prille- Kontaktläätsed pidi olema suursed või tumevioletsed. Rõivastus aastatel 1990-1999 1990ndate kujundites oli androgüünsus tähtsal kohal. 1990ndate moevalik oli äärmiselt suur. Väljanägemise määras sisemine hoiak. Kehakuju oli kõigepealt lihaseline treenitud figuuriga kui ka heidikute waif look oli populaarne. Dekaadi moe koondsõnaks oli individuaalsus- kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega, kõige tähtsam oli vabadus. Masai koos viktoriaanlusega, retro ja tätoveeringud, Suzi Wong sulgede ja kauboisaabastega. Stiilseks muutusid ka heidikud ja grunged. Couture oli populaarsem kui kunagi varem, austus oli ka käsitööesemete ja ekstravagantsete esemete vastu. Pika saleda figuuri ja pitsi kombinatsioon jätkus, eriti uutes kudumites.
· inimese arengule, oskuste täienemisele, elujärje paranemisele, sotsialiseerumisele, enesehinnangu ja sotsiaalse staatuse tõusule; · töötajate motiveeritusele ja lojaalsusele ning ettevõtte populaarsusele ja positiivse kuvandi tekkele; · tööhõive stabiliseerimisele, regiooni ja riigi positiivse kuvandi loomisele, maksutulu suurenemisele ja toetuste maksmise kohustuse vähenemisele, ühiskonna heidikute arvu ja sotsiaalsete pingete vähenemisele, võrdsuse edendamisele, ostujõu suurenemisele ning majanduskasvule. 7.SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS EESTIS SEV-d: - on (aastaaruannetest) keeruline eristada; - paiknevad üle Eesti, kuid enim on Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Tartumaal; - on peamiselt mikroorganisatsioonid (14 t); - sotsiaalhoolekandeteenuseid pakub 1/3; - suur osa (66%) tuludest on ettevõtlusest; -ligi 1/3 ei kasuta annetusi ega toetusi;
•Eesmärgi selgus ja töötajate toetus sellele •Töötajate kooskõlaline käitumine ilma protseduuride ja reegliteta(tihti teadvustamata) •Mõju tööalastele hoiakutele ja käitumisele•Väheneb sõltuvus suurest “juhist” või “ideest” •Töötajate pühendumuse ja rahulolukasv, tööjõu voolavusevähenemine •Töötajate valiku lihtsustumine •Paindlikkuse vähenemine •Tähelepanelikkus juhi suhtes •Mõned töötajad „heidikute“ rollis, indiviidide eripära „tasandamine“ ja diversiteedivähenemine •Totalitaarse organisatsiooni oht Positiivne organisatsioonikultuur •Organisatsiooniliikmed toetavad juhtkonda; •On tunnetus: „meist sõltub midagi“ •„Organisatsiooni kasu on meie kasu“ •Õigluse tunnetus, s.t. ressursside jagamine on õiglane •Aktsepteeritakse kokkulepitud töökorraldust ja ametlikke suhteid liikmete vahe Sümbolid Sümbolid peegeldavad väärtusi ja uskumusi
autokriitikas, kuid pärast nii tugevat ideeromaani kui ,,Kuritöö ja karistus" mõjub paljas psühholoogia siiski kuidagi nagu mitteküllaldasena (A.Meiessaar 1935:117). 4. "Vennad Karamazovid" Oma elu ja loomingu viimasel perioodil tunnetas Dostojevski üha rohkem ühiskonnaelu korratust. Ühtaegu valgustas kirjanik aina ulatuslikumalt ja keerulisemalt inimeste eraldatust ja nende sisemaailma vastuolusid. Romaanis "Vennad Karamazovid" on mõlemad nähtused tihedalt seotud: ühiskonna heidikute elu kujutamine liitub inimeste hinges leiduva hea ja kurja vahelise võitluse kirjeldamisega. "Vennad Karamazovid" jäi kirjaniku viimaseks romaaniks, teosel oli eriline koht Dostojevski loomingus teha kokkuvõtteid kirjaniku mõtisklustest inimese ja ühiskonna saatuse üle. Romaanis kujutatakse ühe aadliperekonna allakäiku ja heaolu langust. See teos koondab endasse kogu Dostojevski loomingut läbivad põhiteemad:
kes kannavad seda suurt traditsiooni läbi 20. sajandi. Alveri luulelised taustad: Ühisosa Underiga suureneb järjest. Ei alustanud luulega, vaid romaaniga ,,Tuule armuke". See oli soojendusperiood ja teeotsimise aeg oli 1920-1930ndatel, nagu ka naturalistlike joontega romaan ,,Invaliid" (1930) rannaolustik. Selles on näha, kuidas Alveril süveneb huvi elu varjupoolte suhtes, tekivad proosa ja luuleloomingusse kujud, mis on vastuolulised, kus on tegemist heidikute ja äraspidise saatusega inimestega. Hakkab väljakujunema tegelasgalerii, millesse olulise panuse annab üks tähelepanuväärsemaid tekste ,,Lugu valgest varesest" (1931) pole tavalises mõttes luulekogu, vaid poeem. Esimene kindel tõendus, et Alver on luulesse tulnud ja sellesse jääda. Tulek on pöördumatu. Joonistab poeemis välja moodsa aja haritlastüüpe jne. Uutmoodi naise tüpaazi loomine. Eriti tähtis on see, et Alveril on veenev jutustamisanne, mida oskab panna ka
autorile omane oli. Kesktahvlil on kujutatud Madonna lapsega; tema �rna n�gu ilmestab vaevum�rgatav naeratus ja silmi neis varjuv kurbus. Madonna on paigutatud k�tkestavalt maalitud maastikupanoraami taustale, mis avab meistri talendi veel �he tahu. Maarjat kroonivad inglid. Maali vasakpoolsel paneelil on p�ha Elizabeth Ungarist, k�es raamat ja kroon. Tema juures on kujutatud abi paluv kerjus kui halastuse m�rk � Elizabeth hoolitses pidalit�biste ja �hiskonna heidikute eest. Teose paremal paneelil on pjedestaal, millele on maalitud heraldiline liilia ning kus p�lvitab donaator. Teosed neitsi Maarjaga on kogu kristlikus kunstis k�ige s�gavama armastuse ja kaastunde v�ljendajad, kus neitsi inimlik kuju oma hoolivas emalikus ja ennastohverdavas lihtsuses omandas jumaliku m��tme. Last toitva Jumalaema kultus oli eriti levinud Itaalias. 14. sajandi esimesel poolel v�is Jeesuslast rinnaga toitva neitsi kujutisi n�ha Toscana ja Firenze p�hakodades
annaabi.ee 
