Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos.
Kultuur ~500 eKr hakkasid Meedia järglased järgima Zoroaster'i õpetuse põhimõtteid Pärsia vallutusega muutus ainult valitseja ülejäänu jäi samaks Kiilkiri kohandati pärsia keelele. Riigi provintse nimetati satraapiateks Satraapiaid valitses satraap Suur Kuningatee Valitsejad · Mursilis I - vallutas ja rüüstas Babüloonia 1595.a eKr · Suppiluliuma I vallutas Süüria, katse tõusta Egiptuse troonile · Hattusili III - Sõdis edukalt Egiptusega (1274.a eKr Katesi lahing), sõlmis Ramses IIga rahulepingu Religioon · Valitses polüteism paljude jumalate kultus · Arinna peajumal, päikesejumal, Wurusemu · Religioossetel talitustel - hati keel · Tapetul tehti vahet · Rituaalid ja ennustamine võeti üle Babülooniast
Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit. · Aastal 1400 eKr muutis kuningas Supiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis- Idas. · Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille tulemusel sõlmiti kuningas Hattusili III ja Ramses II vahel rahuleping. Süüria põhjaosa jäi hetiitidele, Palestiina egiptlastele. · Hetiitide kultuur austasid taevajumalat, hakkasid kasutama kiilkirja ja aastal 1300 eKr õppisid rauda töötlema. Aastal 1200 eKr tabas hetiidi riiki tundmatute rändhõimude rünnak. Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr Pärsia riik · Pärsia riik asus Ees-Aasias, Iraani kiltmaal. Nendel aladel oli maa viljakas ning
etteotsa puhtakujulise päikesejumala Atoni. Ta muutus vaenulikuks teiste jumalate, eriti Amoni vastu ning Ehnatoni valitsusajal hakkas kujunema Atonist Egiptuse ainujumal. Amoni preesterkoda ja lihtrahvas seisis Atoni austamise vastu ning uus vaarao tõi siiski tagasi Amon-Ra austamise. 9. Ramses II oli silmapaistev valitseja. Ta sõdis Süürias hetiitidega, taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle. 1250 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis- Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati ka massiivseid ehitustöid, rajati isegi uus pealinn Per- Ramses. 10. Erinevalt paljudest teistest kultuuridest, oli Egiptuses abielunaise õiguslik seisund peaaegu võrdne mehe omaga ning lausa erandlikult kõrge positsioon ühiskonnas. Tavaline oli mehest, naisest ning nende lastest koosnev paarperekond
Orjasid oli küllaltki palju. Hetiitide sõjaväe peajõu moodustasid hobukaarikud. Hetiidid leiutasid kodaratega ratta. Nendes oli kaks meest: üks juhtis ja teine võitles. Seda toetasid hästi treenitud jalamehed, kellel oli lühikesed kõverad mõõgad ja sõjakirved. Hetiitide kõrgaeg oli 1400 eKr, kui vallutati Süüria ja osa Mesopotamiast. Süürias põrgati kokku egiptlastega. 1286. a. eKr Kadesi lahing Ramses II ja Hattusili III vahel. See lahing on viik. Kultuuris võtsid hetiidid palju üle oma naabritelt Mesopotaamia rahvastelt, kelle naabrusesse nad elama asusid. Võeti kasutusele enda keelele kohandatud kiilkiri ja kirjutati üles seadusi. On leitud hulk kiilkirjatahvleid, mille sisu on aga väheoriginaalne. Hetiitide vahendusel levis Mesopotaamia kultuur juutide, kreeklaste ning foiniiklasteni. Jumalatest austasid nad eelkõige Taevaisa (Tesub), kes saadab vihma ja piksenooli. Tema
ülikuarmeele, vaid vabadest kogukondlastest moodustatud sõjaväele. Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja. Jalavägi oli relvastatud kõverate mõõkade ja sõjakirvestega. Kõige tugevam oli riik Suppiluliuma ajal 1400 e.Kr. Suurem konflikt egiptlastega oli hettitidel 13.saj.e.Kr. Egiptuse vaaraoks oli sel ajal Ramses II ning hetiite valitses Hattusili III. Nende vahel sõlmiti ka rahu ja sõpruse leping (1269.e.Kr). Hetiidi riigi linnade tänavad olid sillutatud. Majade õuepoolsed aknad olid klaasist. Toiduainete jaoks olid jahutusseadmed (maa sisse kaevatud 1-2 m. sügavused saviastjad.) U. 1200a.e.Kr tabas hetiite vaenlase kallaletung. Võimas riik purustati.. Omaenda kultuurimälestisi jätsid hetiidid vähe. Nende suurim teene oli kultuuri vahendamine
ka viljakaima vaarao tiitli. Ramses II vägiteod Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta asus troonile 25-aastasena ning teenis täie õigusega rahvasuus hüüdnime ,,Suur". Ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias Hetiitidega. 1286 või 1275 eKr toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. See oli siiski suur lahing ning selle tulemused olid ülespuhutud. Ramsese ülesnäidatud vaprus raiuti Karnaki templi seintele. Tegelikult näitas Ramses selles lahingus tõesti üles äärmist vaprust ja taipu, sest hetiitide vägi oli palju suurem Egiptlaste niigi tohutust väest. Lisaks sellele avastas vaarao end äkki täiesti hüljatuna
eKr või 12791213 eKr. Ta oli Seti I poeg. Troonile saades oli Ramses umbes 20-aastane ning ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90-aastasena. Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 ekr toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramsese surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle tendentsi Ramses III. Tutanhamoni surimask
Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rauda ning valmistasid sellest relvi ja tööriistu. 13. saj. eKr. pidasid hetiidid ägedaid võitlusi Egiptuse riigiga, ent Kadezi lahingus (u. 1274 eKr.) õnnestus Ramses II vägedel hetiite võita. Umbes 1258 eKr. sõlmisid Ramses II ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu, mis on tõenäoliselt ajaloo esimene tänapäevani säilinud rahulepe. Sellega jagati Lähis-Ida omavahel ära: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamuse Süüriast. Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste Mükeene kultuur. Foiniikia Vahemere ja Araabia poolsaarest põhjapool asuvate kõrbeliste alade vahele jäävad Süüria, Foiniikia ja Palestiina
eKr) valitsusajal puhkes relvastatud konflikt egiptlastega. Muwatalli oli seda ette näinud ning paigutanud enda ja õukonna asupaiga sinna, kus ta arvas Ramses II ründavat. Tema eelaimdus oli põhjendatud. 1282 a. eKr toimus suur Kadeshi lahing, kus Ramses sai lüüa vastupidiselt Karnakis, Abu Simbelis ja Luxoris leitud bareljeefidele, kus Ramsest kujutatakse suure võitjana. Hetiidid kajastavad seda sündmust oma dokumentides vähe. Rahuleping garanteeriti püsima läbi Ramsese abielu Hattusili III tütrega. Pärast selle ambitsioonika ning kavala kuninga surma, kelle hämav iseloom ei olnud kooskõlas üldise hetiitide aususe ja sirgeseljalisusega, hakkas Hetiidi impeeriumi tähtsus järk-järgult kahanema. Kuid tema järeltulija Tudhaliyas IV (1250-1220 a. eKr ) pööras erinevalt oma eelkäijatest rohkem tähelepanu religioossetele küsimustele. Tudhaliyas't on portreeritud kui Yasilikaya imelise vabaõhu kivipühamu rajajana (vaata pilti 6)
maailma. Ptah Memphise ülemjumal, sõna jumal, käsitööliste ning kunstnike kaitsja. kujutati muumiarüüs mehena. Amon ürgne loomise, õhu jumalus, tekitab liikumist ning kaost; alates 18. dünastiast sai temast riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid riigi valitseva "kolmainsuse". Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". 4) Hetiidid ja hurrid Hattusili I Hetiidi vana riigi kuningas; laiendas võimu suurele osale Väike-Aaasiast ja tegi retki Süüriasse; viis pealinna Nesast attusasse Supiluliuma Hetiidi kuningas; tõusis Umbes 1400 aastat eKr Lähis-Idas kõige tugevamaks; purustas Mitanni väe, alistas enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele Hattusili III Põhja-Süüriat ja Anatooliat valitsenud Hetiidi kuningas; isehakanud
Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue, 19. dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1274 pidas Ramses II Süürias Kadesi linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1258 sõlmiti Hetiidi kuninga Hattusili III-ga rahu- ja liiduleping, põhjapoolne Süüria jäi hetiitidele, Palestiinas ja Süüria lõunaosas aga kindlustus Egiptuse võim. Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg Merneptah (1213 1203) pidi tagasi tõrjuma Liibüast lähtuvaid rünnakuid deltale. Järgnes lühike vastuhakkude ja riigipöörete ajajärk, mille lõpetas 20. dünastia rajaja Setnakht. Ramses III (1183 1152) oli viimane võimas Uue riigi valitseja. Lõi nii maa- kui
Ramses II 1290-1224 Elas 90.aastaseks. 45.a oli keskmine eluiga. 2m mees. Tema ajal oli Egiptusel kõrgaeg. Allutas kogu riigi, kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Kogu oma valitsusaja sõdis. Paljud riigid maksid talle andamit. Egiptus oli idamaade tugevaim riik. Igast 100 mehest võeti 10 armeesse. Tugev sõjavankritevägi ja ratsavägi. Hetiitidega jäi ainsana sõjas viiki. Lõpuks loobuti sõjast ja sõlmiti esimene rahukokkulepe kahe riigi vahel. "Igavene rahu". 1269 eKr. Ramses II ja Hattusili III kirjutasid alla. Kolm punkti, leping on leitud: 1. Kui hetiitidel on näljahäda, siis Egiptus annab teravilja. 2. Lõpetati igasugune sõjategevus. Kui kolmas ühte ründab minnakse teisele appi. 3. Ei anda varju põgenikele. Lepingu kinnituseks abiellus Ramses II Hattusili III tütrega. Ta oli 1 200-st naisest. Kui ta suri oli tal 79 poega ja 59 tütart. Mitu aastat valitses segadus. Lõpuks sai 13 poeg troonile Mersneptah. Ei jõudnud oma isa kuulsuseni
Echnaton ja Atoni kultus: 14.saj algselt vaarao nimi Amenhotep IV, kuid oli ,,hullumeelne" ja asendas Amoni kultuse Atoni omaga, võttis seetõttu nimeks Ehnaton ja lõi uue pealinna Ahet-Aton. Muutis Atoni ka peajumalaks ning esmakordselt keelas kõik teised jumalad. Ramses II; 13.saj sõda hettide vastu, 1275 eKr sõjaretk Kadesi vastu, suur lahing, mis tõenäoliselt lõppes viigiga, kuigi mõlemad pooled väitsid nagu oleks võitnud. 1255 eKr sõlmis Hattusili III-ga rahu- ja liiduleppe ning jagas vaidlusalased piirkonnad omavahel: P-Süüria (Kades) hetiitidele ning L-Süüria (Kaanan) Egiptusele. Ehitas Abu-Simbeli hauatempli Kuningate orus. Uus pealinn Per-Ramses enda päritolupaika ja hüksoslaste kohta. Viljakas: 170 last. Ramses III: 12.saj Uue Riigi viimane suur kuningas, tõrjus tagasi mererahvaste rünnaku. Pärast seda 11.saj Egiptus jagunes Ülem-ja Alam-Egiptuseks Jumalad
Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u
Horemhebi väepealik Ramses I (1306 1305) rajas uue 19. dünastia. Tema järglane Seti I (1305 1290) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsusaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1286 pidas Ramses II Süürias Kadesi linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1269 sõlmiti hetiidi kuninga Hattusili III-ga rahu- ja liiduleping, põhjapoolene Süüria jäi hetiitidele, Palestiinas ja Süüria lõunaosas aga kindlustus taas Egiptuse võim. Ramses II poeg Merneptah (1224 1204) pidi tagasi tõrjuma Liibüast lähtuvaid rünnakuid deltale. Järgnes lühike vastuhakkude ja riigipöörete ajajärk, mille lõpetas 20. dünastia rajaja Setnakht (1186 1185). Ramses III (1185 1152) oli viimane võimas Uue Riigi valitseja. Lõi nii maa- kui
· Stepp, mida piirasid mäed (praegune Türgi ala) · Rikkad loodusvarad puit, kivi, raud, kuld, hõbe. · Karjakasvatus, põlluharimine, käsitöö. c. Edu aluseks uuendused: · Esimesed rauasulatajad (1300 eKr) tööriistad ja relvad. · Hobune ja kodaraga ratas. · Sõjakaarik peamine löögijõud, mida toetasid jalaväelased. d. Riik ja valitsemine: · 1700 eKr koondus kuningas Hattusili I hõimud ühtseks riigiks. · Pealinn Hattusa mäeharjal järskude kaljuseintega, kiviplaadid tänavatel. · Kuningas oli valitseja ja väejuht, kes toetas sõjalisele ülikkonnale. · Kiiresti kujunes impeeriumiks, koosnedes vallutatud sõltlasriikidest (vallutati Süüria ja V-Aasia jagati Egiptusega. · 1200 eKr langes Hetiidi riik tundmatute rändhõimude kallaletungide tõttu. e. Kultuur:
1224 eKr või 12791213 eKr. Ta oli Seti I poeg. Troonile saades oli Ramses umbes 20-aastane ning ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90-aastasena. Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramsese surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle tendentsi Ramses III.
Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest
pluss ta oli kõigi oma tütardega abielus. Tema poeg Tutanhaton oli 9a .ja pandi vaaraoks, naiti oma (pool)õega. Eje ja Horenheb viisid tema valitsusajal läbi tagasipöörde ja nimi muutus Tutanamoniks. Ehnatoni aega üritati ajaloost kustutada. Järgnes sõdalasvaaraode ajajärk, alates Horenhebist. Oli ka Ramses II, kes tuli võimule noorelt. Pidas hetiitidega lahingu (Kadesi lahing), et maid tagasi võita. Tema valitsemisajal sõlmiti hetiidi kuninga Hattusili III rahuleping ja abielu, mis stabiliseeris olukorra. Ta oli ka suur ehitaja ja täiendas templeid. Ehitas ka uue pealinna per.ramses. Rajas ka kaljutempli Abu-Simbel. Viimane tõeliselt suur Egiptuse valitseja (palju asju tegi). Ilmusid need müütilised mererahvad. Alguses löödi tagasi. Ramses III hävitas neid hoolega, aga Egiptus ikka nõrgenes. Kaotas Aasia valdused. Siseriiklikult olid finantsraskused. Riik sisuliselt jagunes kaheks:
annaabi.ee 
