EKSAMIKÜSIMUSED 2012 Haridusuuringute alused ja meetodid (Heidmets)
suurendades sellega ka Soome ühiskonna sidusust. Strateegias SE21 väljapakutud rahvusliku arengu võrgustik tähendabki tõhusalt toimivat kodanikuühiskonda. Selles kontekstis võiks küsida: kas pronkssõduri epopöa on muutnud EKAKi ja SE21 rakendamise eeldusi? Lühivastus oleks: ei ole. Mitmete muude järelduste kõrval nendest sündmustest ja nendega seotud protsessidest on ainult üha selgemaks saanud süstemaatiliste ja regulaarsete ühiskonnauuringute, sealhulgas haridusuuringute tähtsus kui üks teadmistepõhise valitsemise eeldusi. Avatud maailmas on selged eelised otsustusvõimelistel ühiskondadel, kes pelgalt ei vasta jooksvatele muredele, vaid on suutelised püstitama ühiseid pikemaajalisi eesmärke ning mobiliseerima ressursse nende eesmärkide saavutamiseks. Tahaks väga loota, et nelja aasta pärast on jätkusuutlik Eesti poliitikute jaoks vähemalt sama üldlevinud, üldmõistetav ja omaks võetud sõnaühend nagu praegu on EKAK. See
integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait. Sellest summast on suuremad vaid sõjalisel eesmärgil tehtud kulutused. Peatükk lõpeb kasvatusteaduse ja väärtuste seoste ning kasvatusteadusliku uurimistöö eetiliste probleemide käsitlusega (inimene uurimisobjektina ja inimväärtus, tulemuste kasutamine, üldine heaolu).
mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Iga haridussüsteem on mingil määral ideoloogiline - näiteks Eestis unustatakse ka Kuul käimisest rääkides mainida, et tegelikult on suur kahtlus, et need esimesed fotod on võltsitud. Erinevate haridustasemete omavaheline koostöö toimub eelkõige nende otsustuste tegemisel, mis puudutavad: ● haridussüsteemi kui tervikut; ● haridussüsteemi arendamist; ● teabevahetust; ● eksamite korraldust; ● haridusuuringute arendamist; ● haridustöötajate koolitust ja täienduskoolitust; ● õppematerjalide baasi arendamist. Huvirühmade kaasamine haridusprobleemide lahendamisse toimub eelkõige erinevate esindajate kogude kaudu. Koolieelse lasteasutuse ning kooli tasandil toimub huvirühmade koostöö eeskätt kodu ja lasteaia/kooli koostöö kaudu Kohaliku omavalitsuse esindaja hoolekogus osalemine annab kogule omaniku ning piirkondliku huvi vaatepunkti
on vaeva väärt - kas või lisakeele tundmise uhkuse pärast. Inimesed, ja arvan, et just eestlased, on äärmiselt kohanemisvõimeline rahvas, kes suudab uues ühiskonnas kiiresti sulanduda, kuid seal elades võiks meeles pidada ka rahvast, kellest pärinevad nende vanemad ja vanavanemad. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rajangu,V., Meriste, M.- Eesti Koolid ja eesti keele õpe välismaal. Tallinn:Tallinna Tehnikaülikooli Haridusuuringute Keskus, 1995. 2. Eesti koolid välismaal- http://www.meie-pere.ee/index.php?nid=89&r=4&page=3& 3. Estonian Language and Culture Abroad- http://www.vm.ee/?q=et/node/5741 4. Eesti keel ja kultuur maailmas- http://ekkm.einst.ee/keskused/koolid/ 5. Estonia Today- http://docs.google.com/gview?a=v&q=cache:DZtC6cmN- x0J:homepage2.nifty.com/kmatsum/estinfo/vminfo/eng/eestikeel.pdf+Estonian+Scho ols+Abroad+and+Educational+Instituhttp://docs.google.com/gview? a=v&q=cache:DZtC6cmN- x0J:homepage2.nifty
.................................................................................32 Eesmärgid ja vahendid...............................................................................................................32 Vajadus uurimuste järele............................................................................................................33 Praktilise elu nõudmised............................................................................................................33 Haridusuuringute valdkonnad....................................................................................................34 Pereuuringute valdkonnad.........................................................................................................34 Teadus, väärtused ja eetika küsimused..........................................................................................35 Teaduse suhe väärtusega............................................................................................
1938 – Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad 1940 – Algkooli õppekavad Nõukogude Eesti programmid: Aineprogrammid ka lasteaedadele Tunnijaotusplaanid Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist „kohandada“, eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal. Hilda Taba, Johannes Käis Õppekavad taasiseseisvunud Eestis EHA (Eesti Hariduse Arenduskeskuse) töögrupp 1992 – Põhikooli õppekava 1993 – Keskkooli õppekava TPÜ Haridusuuringute Instituut ja HM ainenõukogud 1994 – õppekavaprojekt 1996 – Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava (rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti) 2002 – Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava „Curriculum tüüpi“ õppekava. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 28. jaanuar, 2010 – Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. Hakkab kehtima järgmisest aastast. RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK (Riiklik Õppekava) koosneb:
puutumatu. Nõukogude Eesti programmid · Aineprogrammid (ka lasteaiale) · Tunnijaotusplaanid (muutusid sageli) Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s. ("Lehrplan tüüpi" õppekava) Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist "kohandada", eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal. Õppekavad taasiseseisvunud Eestis EHA (Eesti Hariduse Arenduskeskuse) töögrupp 1992 põhikooli õppekava 1993 keskkooli õppekava(pigem sisukirjeldused kui päris õppekavad) TPÜ Haridusuuringute Instituut ja HM ainenõukogud 1994 õppekavaprojekt (õppekava pandi üldhääletusele) 1996 Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava (rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti) 2002 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava "Curriculum tüüpi" õppekava (2006/7 oleks pidanud tulema uus õppekava.) 2010 Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava Vabariigi Valitsuse 25. Jaan 2002.a. määrus nr 56 Vabariigi Valitsuse 28
pdf (17.01.14). 3. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn. 4. Hugo Treffneri Gümnaasiumi uurimistööde juhend (2013) http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTG_opilasuurimuse_ja_praktilise_too_koostamise _ja_vormistamise_juhend_ 2013.pdf (17.01.14). 5. Rajangu, V. (2001). Diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö koostamine ning kaitsmine. Tegevusjuhend. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, Haridusuuringute keskus, 57 lk. 6. Tallinna 32. Keskkooli uurimistööde koostamise ja kaitsmise juhend (2011). http://mail.32kk.edu.ee/uurimistoodevorm2012.pdf (17.01.14). 7. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend (2012). http://www.kivilinn.tartu.ee/wp- content/uploads/2012/04/Uurimist%C3%B6%C3%B6de-koostamise-ja- vormistamise-juhend.pdf (17.01.14). 8. Uuspõld, E. (2000). Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu. 9
Andragoogika õppetool Chair of Adult Education Eelkoolipedagogika õppetool Chair of Pre- School Education Eri- ja Sotsiaalpedagoogika õppetool Chair of Special and Social Pedagogy Kasvatusteaduse õppetool Chair of Educational Science Koolipedagoogika õppetool Chair of School Pedagogy Kutsepedagoogika õppetool Chair of Vocational Pedagogy Kui magistritöö (4+2) on valminud Haridusuuringute Instituudi juures, siis tuleb õppetooli asemele märkida Haridusuuringute Instituut. 3. Teadusvaldkond. Näit. koolieelne pedagoogika, algõpetus, andragoogika, eripedagoogika, kasvatusfilosoofia, kasvatusteadus, hariduspoliitika, õppekava teooria, ainedidaktika jms. 4. Taotletav kraad Haridusteaduse bakalaureus Bachelor of Arts in Education Haridusteaduse magister (...) Master of Arts in Education(...) (sulgudesse lisatakse õppekava nimetus)
• Michael Jackson • Duran Duran • Alphaville • Eurythmics IARD roll Itaalia noorsoouuringutes • Alates 1980. lõpust pöördus arvukate itaalia noorsoouuringute tähelepanu protsessidele väikestes gruppides: muutused identiteedi loomises, avaliku sfääriga suhtlemise viisid. • Enamust neist uuringutest rahastas 1961 asutatud noorsoo ja haridusuuringute instituut IARD. Alates 1983. viiakse läbi nelja aasta tagant noorsoobaromeetreid: hoiakuid, orientatsioonid, ootused, käitumine. Sajandilõpu Lääne-Euroopa noorte eripärad Sarnaselt teistele Euroopa maadele osundavad need IARD vaatlused, et ka itaalia noorte üleminek täiskasvanuikka on üha enam pikenenud ja olemuselt fragmenteeritud. • Itaalias ja teistes Vahemeremaades iseloomustab seda protsessi 1990. lõpul pikenenud elu
üldsus aimata oskab. 44 KASUTATUD KIRJANDUS Sepp, V. 2010. Andekusest ja andekatest lastest. Tartu.AS Atlex Unt, I. 2005. Andekas laps. Tallinn. Koolibri. Põhikooli-ja gümnaasiumiseadus.2010. Riigiteataja I, 41, 210. Orgla, K. 2005. Andekas õpilane oma õpikeskkonnas. Tallinna Ülikooli algõpetuse õppetool. (Magistritöö). Kondoja, M. 2005. Õpetajate uskumused andekusest. Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituut. (Magistritöö). Juurak, R.2009. Kas suurendame andekate laste pearaha? [WWW] URL http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1818 (26.04.2011). Sepp, V. 2006. Tähelepanu andekatele. - [WWW] URL http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/02.06.06/aine/5.shtml (26.04.2011). Ergma, E. 2009. Eesti vajab kõiki oma andekaid noori. [WWW] URL http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2236 (26.04.2011). Sepp, V.2009 Edu alus: olla hingelt saarlane. Veskimäe, R
arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi. Olgu progressiks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi kõrge konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatiseks majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem inimeste elukvaliteedi parandamisele. Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet
arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Inrerneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi. Olgu progressiks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi kõrge konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatiseks majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem inimeste elukvaliteedi parandamisele. Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet
arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi. Olgu progressiks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi kõrge konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatiseks majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem inimeste elukvaliteedi parandamisele. Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet
XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia, ja eriti interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles kolossaalses analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi. Olgu progressiks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi kõrge konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatiseks majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem inimeste elukvaliteedi tõusule. Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet. Ühtlasi on
annaabi.ee 
