1)Aktiivsed metallid regeerivad H2O-> tekib hudroksiidid + H2 Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga
Tekib Ei reageeri alus + H2 välja. Tekib alus. oksiid. oksiid + H2 2K + 2H20 = 2KOH + H2 2Al + H2O = 2Al(OH)3 + 3H2 Ba + 2H2O = Ba(OH)2 + H2 Zn + H2O = ZnO + H2 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 5. HAPETEGA Tõjuvad lahjendatud hapetest H2 välja Ei tõrju lahjendatud hapetest H2 välja sool + H2 v.a -- HNO3 -> sool + vesi Na + H2SO4 = Na2SO4 + H2 + NO/N2O/NO2/NH3 Zn + H3PO4 = Zn3(PO4)2 + H2 Al + HCl = AlCl3 + H2 -- konts. H2SO4 -> sool + H2O + H2S/SO2 6
Alkoholid, aldehüüdid ja ketoonid Tallinna Tehnikaülikool Alkoholid · On orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH). · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe, aga kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Etanoolist e. etüülalkoholist valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. Alkoholid · Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Alkoholid
redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO
METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega Metallid reageerivad aktiivselt hapetega, tõrjudes happe lahusest välja vesinikku. Tavaliste hapetega ei reageeri metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal. (Cu,Hg,Ag,Pt,Au) Raud reageerides hapetega on II! Metalli asukoht pingereas iseloomustab seda, kui kergesti tema aatomid oksüdeeruvad vesilahustes kulgevates reaktsioonides metalli hüdraatunud katioonideks. Ca - 2 e - -> Ca2+ metalli aatom hüdraatunud katioon Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul on tugevamad redutseerijad kui vesinik ja tõrjuvad
sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) Igapäevasel kasutatakse enamasti väheaktiivseid või keskmise aktiivsusega metalle, kuna aktiivsed metallid reageerivad tugevalt paljude ainetega. Metallide keemilised omadused 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega
VEEGA VÄGA AKTIIVSELT (REAKTSIOON VÕIB KULGEDA PLAHVATUSEGA!) · AKTIIVSED METALLID-REAGEERIVAD VÄGA ENERGILISELT. TEKIVAD HÜDROKSIIDID JA ERALDUB VESINIK Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 · KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID- REAGEERIVAD VEEAURUGA (KÕRGEL t°). TEKIVAD OKSIIDID JA ERALDUB VESINIK Zn + H2O(aur) = ZnO + H2 · VÄHEAKTIIVSED METALLID-EI REAGEERI VEEGA Cu + H2O REAGEERIMINE HAPETEGA · METALLIDE AKTIIVSUS HAPETEGA REAGEERIMISEL ON VÄGA ERINEV · AKTIIVSED METALLID REAGEERIVAD HAPETEGA VÄGA TORMILISELT (ERALDUV H2 VÕIB SÜTTIDA JA PLAHVATADA!) · REAKTSIOONI ISELOOM SÕLTUB SELLEST, KAS METALL REAGEERIB LAHJENDATUD VÕI KONTSENTREERITUD HAPPEGA · PINGEREAS H2 VASAKUL OLEVAD METALLID REAGEERIVAD LAHJENDATUD HAPETEGA. TEKIVAD SOOL JA ERALDUB VESINIK Ba + 2 HCl = BaCl2 + H2
B rühma elemendi aatomi viimasel kihil ALATI 2 elektorni. Elektronkihtidel saab olla elektrone järgnevalt: 2) 8) 18) -) 32) 8) Mõisted Redoksreaktsioon selline keemiline reaktrsioon, kus keemilised elemendid vahetavad omavahel elektrone. Redutseerija keemiline element, mis loovutab elektrone. Oksüdeerija keemiline element, mis liidab elektrone Reaktsioonivõrrandid Fe + O2 Fe2O3 Redutseerija: Fe Oksüdeerija: O Metallide keemilised omadused 1)Metallid reageerivad hapetega. Reageerimist hapetega vaatame pingereast Reageerivad hapetega ei reageeri hapetega < ---------------------------------H---------------------------------> Zn + 2HCl --- ZnCl2 + H2 Ag + HCl ----- X 2) Metallid reageerivad hapnikuga 2Fe + O2 ----- 2FeO 3) Reageerivad mittemetallidega K + S ---- K2S 2Na + Cl2 --- 2NaCl 4) Metallid reageerivad veega Aktiivsed metallid reageerivad veega (IA, IIA) 2Na + 2H2O --- 2 NaOH + H2 Al...Cd keskmise aktiivsusega metallid
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+metall=uus sool + vähem akt
4Al + 3O2 2Al2O3 3Fe + 2O2 Fe3O4 2) REAGEERIMINE VEEGA NB! Toimub pingerea alusel · Väga aktiivsed metallid reageerides veega, annavad saadustesse leelis + H2 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeauruga oksiid + H2 Zn + H2O ZnO + H2 · Väheaktiivsed metallid ei reageeri veega 3) REAGEERIMINE HAPETEGA NB! Toimub pingerea alusel · Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega ja tõrjuvad välja vesiniku(v.a. lämmastikhape HNO3) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 · Metallid pingereas vesinikust paremal ei reageeri lahjendatud hapetega · Kontsentreeritud väävelhape(H2SO4) ja kontsentreeritud kui
Oksiidide keemilised omadused · Aluselised oksiidid reageerivad hapetega = sool ja vesi. · Aluselised oksiidid reageerivad veega = leelis. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA rühma ja IIA rühma metallid alates Ca) · Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega = sool. · Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. · Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. · Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused
SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape) SiO2(ränidioksiid, tahke, ei reageeri veega) H2SiO2(ortoränihape) 5. Metallide reaktiivsusrida(pingerida),selle kasutamine metallide reageerimisel hapetega Kõik metallid mis on ennem vesinikku (H2) reageerivad hapetega, aga kõik mis on peale H2 ei reageeri hapetega 6. Reaktsioonivõrrandid ja tasakaalustamine S->SO2->SO2->H2SO4->CaSO4 S+O2->SO2 2SO2+O2->2SO3 SO3+H2O->H2SO4 H2SO4+Ca->CaSO4+H2 7. Nõrgad ja tugevad happed Mida suurem osa happemolekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam on hape. Tugevate hapete molekulid on pea-aegu kõik jagunenud ioonideks. Nõrga happe lahuses on valdavalt happemolekulid ja ioone on vähe. H2SO4, HNO3, HCl-tugevad H3PO4, H2SO3, H2S-keskmised HNO2, H2CO3, H2SiO3-nõrgad
KEEMILISED OMADUSED 1. Reageerimine veega a) aktiivsete metallide (pingereas Li -- Mg) reageerimisel veega tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O = 2 NaOH + H2 b) keskmise aktiisusega metallide (Al -- Fe) reageerimisel veeauruga tekivad oksiid ja H2O: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega 2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri): Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 (konts.) = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 3Cu + 8HNO3 (lahj
Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 (nool üles) *Keskmise aktiivsusega metallid- reageerivad veeauruga (kõrgel temperatuuril). Tekivad oksiidid ja eraldub vesinik. Zn+H2O(aur)=ZnO+H2 (nool üles) *Väheaktiivsed metallid- ei reageeri veega. Cu+H2O= ei toimu Reageerimine hapetega *metallide aktiivsus hapetega reageerimisel on väga erinev. *Aktiivsed metallid reageerivad hapetega väga tormiliselt(eralduv H2 võib süttida ja plahvatada!) *reaktsiooni iseloom sõltub sellest, kas metall reageerib lahjendatud või konsentreeritud happega. • *pingereas H2 vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Tekivad sool ja eraldub vesinik.
OKSIIDID (R 68-75) Tööleht 1. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega II. 2. Oksiidide liigitamine: 3. ALUSELISED OKSIIDID e tavaliselt metallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. · Aluselised oksiidid jagunevad: 1. tugevalt aluselised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib alus 2. nõrgalt aluselised oksiidid, mis ei reageeri veega 4. HAPPELISED OKSIIDID e tavaliselt mittemetallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega · Happelised oksiidid jagunevad: 1. Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape 2. Happelised oksiidid, mis ei reageeri veega, aga millele vastab mingi hape 5
Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallide aluminotermilisel saamisel nende maakidest. reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet
-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega (ka konts. H2SO4 ja HNO3-ga), sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO
perioodi nt.raud, vask, tsink, nickel, kroom jt. Leidub nii puhtalt kui ka ühenitena. nt. Fe +26/2)8)14)2) 2. Tähtsamate esindajate omadused ( füüsikalised ja keemilised)- Na, K, Ca, Mg, Al, Sn, Pb ja Fe *Na ja K-hõbe valged, hästi pehmed, madala salamis temperatuuriga, veest kergemad, väikse tihedusega, väga head soojus- ja elekrtijuhid. / Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anumates, õli või petriooliumi sees. Reageerivad hästi aktiivselt vee ja hapetega. *Ca-pehmed, väikese tihedusega, madala sulamis temperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. / Oksüdeeruvad ehk reageerivad hapnikuga, MM-ga, veega ja hapetega, põleb hästi ereda leegiga. *Mg põleb CO s *Al, Sn, Pb-hõbevalge metallse läiksega, suhteliselt pehme metal, kerged, kergesti töödeldavad, hea elektri- ja soojusjuhid, sulmais temp madal, kasutatakse peeglite valmistamiseks, Pb ragiseb, Sn ei reageeri õhu käes, aga Pb oksüdeerub
Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O 2)Reageerivad vees lahustuvate sooladega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3)Reageerivad happeliste oksiididega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O Lahustumatud 1) Reageerivad hapetega Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4+2H2O 2)Kuumutamisel lagunevad Cu(OH) 2 -> CuO+H2O
püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati. vesilahustes vesinikioonideks ja happe- oksiididega, tekib sool ja vesi: Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks. CO2+Ca(OH)2 CaCO3+ 2H2O olev metall. oksiidid. 2) Reageerivad metallidega sool ja vesinik
Aineklassid Oksiidid: Nimetused: Metallioksiidid kasutatakse o.a.-sid. Kui metall asud1A 2A 3A rühmas siis o.a.-d ei öelda Mittemetalli oksiiditel kasutatakse eesliiteid. 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes) ; ei reageeri veega. Tähtsamad: Al2O3 , ZnO , Cr2O3
väävli ja teiste mittemetalidega toimub reaktsioon ainult kuumutamisel. 3) Reageerimine veega ( 2Al + 6H2O > 2Al(OH)3 + 3H2 ) Reaktsioon hakkab kulgema alles kõrgemal temperatuuril (üle 180 ºC), kuid peagi lakkab pinnale tekkinud alumiiniumhüdroksiidi kihi tõttu. Sõltuvalt tingimustest võivad saadustena tekkida alumiinium hüdroksiid, alumiiniumoksiid, alumiiniumoksiidhüdroksiid või alumiiniumoksiidhüdraadid. 4) Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. lahjendatud HNO3) ( Al2O3 + 6HCl _ 2AlCl3 + 3H2O ) Lahjendatud hapetega reageerib energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt) alumiiniumnõudes. 5) Reageerimine kontsentreeritud hapetega ( 2Al + kont.6H2SO4 > Al2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O ) Toatemp.il lahjendatud ja kontsentreeritud lämmastikhappega ega kontsentreeritud
KCN. See värvitu kristalne ühend, mis sarnaneb välimuselt suhkruga, on väga lahustuv vees. Enamik KCN kasutatakse kulla kaevandamisel. Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete keemiline kuldamine ja koorimine. FÜÜSIKALINE OLEK Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides tahke või iseloomuliku lõhnaga aine. KEEMILISED OHUD Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse, süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on söövitav. KUIDAS SATUB KEHASSE ? Ained võivad imenduda kehasse hingamise kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu. MÕJUD INIMESELE Allaneelamisel söövitav Võib kahjustada kesknärvisüsteemi Võib põhjustada surma NB ! Arstlik kontroll vajalik ! FÜÜSIKALISED OMADUSED Keemistemperatuur: 1625°C Sulamistemperatuur 634°C Suhteline tihedus ( vesi =1 ) 1.52
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
metall+sool 8. Ieelis+sool Fe(OE1),- Fez03+3H20 Na:S04 . sool+sool IO. metall+mit JAGUNE I. Aluselised oksiidid, mis reageerides . O- sisaldavad happed HIP04, HN02 . Leelised—vees lahustuvad alused KOH, . Lihtsoolad NaS04 -naatriumsulfaa MINE hapetega annavad soolaja vcc. CaO, Cuo .O- mittesisaldavad happed HCI, Hl, H2S NaOH, . Vesiniksoolad . Happelised Oksiidid, mis reageerides . Vesiniku aatomite arvu jargi: 1- Vees lahustumatud alused — kOik KHSOa- kaaliumvesiniksulfaa alustega annavad soola ja veeC02, SC)) alusclised happed HCI, 2-aluselised ülejEinud hüdroksiidid . Hudroksiidsoolad gO
redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO
Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega. Raua sulamis temperatuur on 1539 kraadi. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Raud kuivas õhus hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga Raua planetaarne mudel
Tsink NIMI Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass : 65.38 Sulamistempera tuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu
Näide: C + O2 =CO2 Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega
tekib Al pinnale eriti püsiv,ka hapete toimele vastupidav kaitsekiht · kasutamine: maagina,ehitusel,sulamites, tarbeesemetena · tootmine: oksiidiga elektrolüüsiga (sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel) Pb,Sn · Pb - kasutatakse värvides · Pb - takistab radioaktiivse kiirguse levikut · Pb - läikiv, õhus oksüdeerub sinakashalliks, selle ühendid mürgised · Sn - hõbevalge, läikiv, painutamisel iseloomulik ragin, reageerib hapetega aeglaselt · mõlemat kasutakse sulamite koostises tähtsamad ühendid · Al2O3-valge kristalne aine ,väga vastupidav vee toimele,praktiliselt ei reageeri hapete,leeliste lahjendatud lahustega, · korund · SnO3 - värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel · SnO2 - tinakivi (peamine tina esinemise vorm maakoores) · PbS - pliiläik (peamine plii esinemise vorm maakoores) · Pb3O4-korrosioonivastaste kruntvärvide koostises
aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag.hapnikuga: krgemal temp'l sttivad metallid heleda leegiga plema ja mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende:
vahetult elektrienergiaks 1) pliiaku 2)patareid 5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra) Need on s-elemendid *Pehmed, kergesti lõigatavad *Kerged, madala sulamistemp *Head elektri-soojusjuhid *Reag aktiivselt veega *Reag tormiliselt hapetega Kasutamine: redutseerijatena org. sünteesis metallorgaaniliste ühendite saamisel, lisanditena sulamites, Na kasut. metallotermias Ti ja Zr tootmisel; Li, Na soojuskandjatena tuumaenergeetikas; K, Rb, Cs fotoelementide valmistamise REAKTSIOONID VIHIKUS 7.P-metallid 1) Alumiinium *hõbehall *kerge, pehme *tihedus 2,7/cm3 *hea soojus-elektrijuht *sulamistemp 660 kraadi * keemistemp 2519 kraadi * reag hapetega, alustega 2) Tina *2 tüüpi-valge, hall *pehme ja madal sulamistemp
5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) Keemilised omadused 1) Aromaatsed alkoholid Reageerivad leelismetalliga Oksüdeeruvad Annavad hapetega reageerides estreid Reageerivad alkoholidega -> annavad eetreid 2) Aromaatsed amiinid Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate hapetega Halogeenimine Sulfo- ja nitrorühma sisseviimine Amiinid oksüdeeruvad kergesti 3) Fenoolid. Fenoolil on omapärane lõhn, kristalne aine, värvitu On nõrgad happed
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad
tõmbumine. *Vabad elektronid põhjustavad a)elektrijuhtivust b)soojusjuhtivust c)plastilisust. Sideme tüübi määramine. *metall+mittemetall iooniline side *mittemetall+mittemetal kovalentse polaarne side *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste oksiididega:happeline oksiid+aluseline oksiid sool ; Reageerimine alustega: happeline oksiid+alus sool+vesi ; reageerimine veega: happeline oksiid+vesi hape
Mangaan- II või IV Raud- III või II hapnikuga reageerides. Koobalt- II Nikkel-II Vask- II Hõbe- I Tsink- II Elavhõbe- II Alumiinium- III Tina- II või IV (IV A-rühm) Plii- II või IV (IV a-rühm) 8. Al- Kõige enam levinud metalliline element maakoores. Leidub paljudes mineraalides, tähtsaim on boksiit. Hõbevalge, kerge, pehme, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Vastupidav vee ja õhu suhtes. Reageerib kergesti leelise ja hapetega. Alumiiniumnõud, ehituses, sulamid. Sn- Hõbevalge läikiv metall. Reageerib halvasti hapetega. Madal sulamist. Konservikarbid. Pb- läikiv metall, õhu käes seistes muutub tuhmiks, omades tumeda sinakashalli värvuse, raske metall. Reageerivad halvasti hapetega. Madal sulamist. Autoakud, elektrikaablite kaitsetorud Fe- terashall, pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Reageerib kergesti hapete lahustega. Hea soojus- ja elektrijuht
*reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena *Na2SO4-naatriumsulfaat- kasut. lahtistina ja ravimite koostises. *NaCl- naatriumkloriid- kasut. toidu valmistamisel,
Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga
) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.)
olekus umbes 10g·cm^-3. Sulamistemperatuur on 1554.9C ja keemistemperatuur 5365C. Kõvadus puhtal olekus palladiumil on vickersi skaala järgi 37 Mehhaanilised omadused Pallaadium toatemperatuuril on pehme ja plastne kuid karastamisega saab teda tugevamaks teha. Muu keemiline info Pallaadiumil on 6 stabiilset isotoopi massidega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tüüpilised oksüdatsiooniastmed on tal 0, +1, +2, +4 ja harvadel juhtudel ka +6. Kuigi plaatinametallina Pallaadium väga hapetega ei reageeri, on ta plaatinametallidest hapetega kõige reageerivam metall. Kasutusvaldkonnad Enamasti kasutatakse pallaadiumi autotööstuses koatalüsaatorina heitgaaside puhastamiseks. Kunagi kasutati pallaadiumkloriidi ka tuberkuloosiravimina ent vahetati paremate rohtude vastu välja. Pallaadiumit kasutatakse ka ehtetööstuses kuna ta on väärismetall. Pallaadiumi kasutatakse ehtetööstuses sellepärast et tal on loomulik valge läige erinevalt teistest valgetest
Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide elektronkihtide arvu. Metallilisus on suurem seal, kus on väliskihil vähem elektrone. Etanool Ch3Ch2OH Metallide keemilised omadused: 1) metall+hapnik Tekivad oksiidid!!! 2) metall+hape -- sool+ H2 Nt: Zn+HCl --- ZnCl2 + H2 NB! On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega. Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2 Veega reageerivad toatemperatuuril Li, Ba, Ca, Na, Mg Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 4) metall+sool --- sool+ nõrgem metall Fe+CuSo4 --- FeSo4 + Cu Aktiivsem metall tõrjub nõrgema metalli soolast välja.
SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3 HAPPED 1) Reageerimine metallidega Saadused on sool ja vesinik. Hapetega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul (Ei kehti HNO3). 2+ - Zn + 2HCl > ZnCl2 + H2 Ag + H3PO4 > Ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid hapetega ei reageeri. 2Cs + 2HBr > 2CsBr + H2 2) Reageerimine aluselise oksiidiga Saadused on sool ja vesi. + - III II 3+ - 6HCl + Al2O3 > 2AlCl3 + 3H2O 3) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- + - + 2- H2SO4 + NaOH > Na2SO4 + 2H2O Neutraliseerimisreaktsioon 3+ 2- 3H2SO3 + 2HO(OH)3 > HO2(SO3)3 + H2O 4) Reageerimine sooladega Saadused on sool ja uus hape.
järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O
kolm-oksiid )) - N2O5 lämmastik (V)oksiid (( Loe: lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O
Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Naatriumi isotoobid Naatriumil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 23. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta
· Suhteliselt kerged · Suhteliselt madala sulamistemp · Hea elektri ja soojusjuhtivusega · Puhas metallipink on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega · Reageerivad aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega · Reageerivad aktiivselt veega,moodustades vastava leelise ja tõrjudes välja vesiniku · Regeerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku Oksiidid(valged tahked ained,tugevalt aluselised omadused,reag aktiivselt veega) Hüdrooksiid(tugevad alused,valged kristalsed ained tugevalt hügroskoopsed) Soolad(kristlased ained milles on valdab iooniline side,kõrge sulamistemp,kõvad kuid haprad,tugevad elektrolüüdid) Alumiinium kõige levinum element maakoores.Ehedalt looduses ei leidu.Tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3).Hõbevalge,kerge,küllaltki pehme,hea elektri-ja soojusjuhtivus
nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega. D-metallid: kõvad ja kõrge sulamistemp, keskmise ja vähemaktiivsed metallid, õhu ja vee suhtes vastupidavad. 1.5Tina kasutatakse tinatatud plekist konservikarpide tootmisel, õnnevalamisel ja joodiste tegemisel. Tina on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, tina pole mürgine, reageerib hapetega aeglaselt, suhteliselt pehme metall. 1.6 Al2O3+6HCl=2AlCl3+3H2O AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl Al(OH)3=temp Al2O3+2H2O 2Al2O3=temp4Al+3O2 2Al+3H2SO4=Al2(SO4)3+3H2 Fe+HCl=FeCl2+H2
S enamasti O3 + H2O H2 S O4 mittemetallioksiid SIVO2 + H2O H2 SIVO3 Happed reageerivad metallidega eraldub vesinik ja tekib sool METALL + HAPE SOOL + VESINIK 2Al + 6HCl 2AlIIICl3- + 3H2 2Al + 3H2SO4 Al 2III (SO4)3II- + 3H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest ... Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest mõned metallid on nii passiivsed, et ei suuda lahjendatud hapetega reageerida Metallide aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid ritta, mida nimetatakse metallide pingereaks. K Ca Na Mg Al Zn Fe H2 Cu Ag Au Kõik metallid, mis pingereas asuvad vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega, paremal paiknevad metallid ei reageeri Kasutatud materjalid http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/ http://www.miksike.ee/elehed/8klL5tssisu.html Lukason, A., Tõldsepp, A., 1998, Keemia õpik VIII klassile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
