Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud
Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada, näiteks katku lollitamine. Tänapäeval võib teda pidada linnapeaks, valla- või külavanemaks. Kubjas Hans oli mõisatööline, kes armus parunipreilisse. Seepärast meisterdas ta oma esimese krati, lumest, et too talle parunipreili tooks. Lumekratt osutus aga romantikuks, kes jutustas Hansule erinevaid lugusid armastusest, kuni ära sulas. Hansul ei õnnestunud krati tegemisel Vanapaganat tüssata ja too saigi mehelt sõstramahla asemel kolm tilka verd. Seepärast keeras põrguline Hansul kaela kahekorra. Kuna Hansu oli omakorda armunud Liina, kes meest igal õhtul libahundina mõisa ääres metsas luuramas käis, kui mees preili akna taga aega viitis, tahtis neiu end peale kupja surma ära uputada. Mõlemad olid ennastohverdavad, unistajad, truud. Paljud teoses kujutatud inimtüübid esinevad sarnaselt ka tänapäeval. Muna Ott oli
kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796. Hansul ja ta naisel Eeval oli viis poega, kellest Juhan 1826.aastal perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks Päts. Juhan oli Konstantin Pätsi vanavanaisa. Konstantin Pätsi isa Jakob abiellus Viljandis eesti-vene segaabielust põlvneva neiu Olga Tumanoviga. Abielust sündis kuus last: viis poega ja üks tütar. Neist Konstantin, vanemate teine poeg, sündis 23.veebruaril 1874 Tahkurannas, kuhu tema isa asutas talu. Uus talu, mis sai nimeks Pätsi, asus mere kaldal Tahkuneemel,
com/#!/kirsfeldt Blogi http://luulekeskagentuur.blogspot.com/ Karikatuure temast Twitter "täitsa roogitav räim" on eufemism seksika naise kohta. uusversioonid: täitsa riivitav porgand ...hakitav sibul ....klopitav vaip "Naine, aja mind 4st üles, mo pään lehmi lüpsma." Kuidas ajad on muutunud. "Naine, aja mind neljast üles, pean projektijuhile pdfi tegema.,, Selgus, et ma olen raamatupoes riiulis Kivirähu ja Vonneguti vahel. Ogens naabrid täitsa. aitasin kolleeg hansul rinnahoidja seljast võtta. esimene kord seda mehega teha. Illustratsioonid Illustratsioone tegi kunstnik Peeter Allik Mustade triipude võrgustik kaubamärk Tema kunstis peegeldub terav sotsiaalne närv Illustratsioonid on kohati ropumad kui tekst ise Tänan kuulamast!
Mõned võtsid Kuivajõe kõrtsi juurde tulles tee äärest aiateibaid kaasa, nii mõnigi läks paljaste kätega. Mõned talupojad olid aga endale valmistanud piigitaolised relvad. Tulirelvi oli talupoegadel äärmiselt vähe. Kose-Uuemõisa meestest olid jahipüssid kahel. Ravila teomehel Villandi Jaani Jüril oli valge päraga püstol ,mis oli laetud kahe tinast kuuenööbiga. Püssid olid ka Kuimetsa meestel Aleksander Maybaumil ja Saueaugu Hansul ning Kaiu teomehel Penti Tõnul. Teomehed lähenesid kuue jahipüssi ja ühe püstoliga sõjaväekomandole, mis oli vahepeal abijõude saanud. Millisest sündmusest on jutt? Mis aastal see toimus? Mahtra sõda, 1858 Kui palju oli talupoegadel tulirelvi? 6 jahipüssi + püstol = 7 tulirelva Millise tänapäeva Eesti maakonna territooriumil see sündmus toimus? Rapla maakonna terriotooriumil. 5.Millal kaotati pärisorjus?(2p) Eestimaal 1816.aastal Liivimaal 1819. aastal 6
Ühiskond sunnib vahepeal inimesi tegema midagi ka vastu nende tahtmist ning selle peab ära tegema, kui ei soovita veel hullemaid ühiskonna karistusi. Ka Aliide sattus ühiskonna ohvriks. Ta pidi nooruses üle elama kallima kaotuse, kuna mees, keda Aliide armastas, oli hoopis koos tüdruku õega. Tüdruk pidi iga päev neid koos nägema ja enda tunded alla suruma, et õde saaks õnnelikuks. Hiljem sündis Ingelil ja Hansul tütar Linda ning ka see oli Aliide jaoks löök südamesse. Aliide abiellus inimesega, keda ta ei armastanud lihtsalt selle pärast, et tunda ennast kaitstuna ja elada rahus. Aliide ei saanud soovitud rahu, kuna teda ümbritsevad inimesed pidasid teda reeturiks, sest ta abiellus kommunistiga. Ka tänapäeval on olnud olukordi, kus inimest hakatakse vihkama või temast halvasti rääkima, kui ta teeb midagi selle nimel, et oleks hea ja turvaline elada
lugu, sest tal oli plank, millega saaks seda parandada. Mölder ütles, et tal on katuses auk ja tal läheb planku rohkem vaja. Hans andis tänutäheks käru eest plangu. Seejärel tahtis Mölder Hansult korvitäis lilli ja seda jällegi sellepärast, et Hans oli temalt käru saanud. Hans surus enda unistuse see kõik turul maha müüa maha ja andiski Möldrile oma lilled. Järgmisel päeval palus Mölder, et Hans viiks tema eest jahukoti turule ja müüks selle maha. Hansul oli palju teha, aga kuna Mölder tuletas kingitud käru meelde, siis Hans oli ikkagi nõus. Koju jõudes oli Hans väga kurnatud ja jäi magama. Kui Mölder tuli, oli ta pahane, et Hans nii laisk on ja kutsus teda ruttu oma kuurikatust parandama. Vaatamata sellele, et tal olid kõik tööd tegemata, oli ta nõus, sest Mölder oli nii ,,hea sõber“. Peale seda jagas ta sõpruse õpetussõnu, mida Hans lummavalt kuulas. Järgmisena oli Möldril palve, et Hans viiks ta lambad mägedesse.
Selle valearusaama tõttu on eestlased kippunud venelaste kõri kallale kogu selle aja, mil on Eesti Vabariik uuesti iseseisev olnud. Taoline sallimatus võib viia eestlased surma, kuna igasugune konflikt võib põhjustada vägivalda ja see omakorda surma. Selline viha vene inimeste vastu oli kõige elavam Nõukogude okupatsiooni ajal, kus eestlasi taheti maa alla tampida, kuid see ei õnnestunud. Taoline raev oli Sofi Oksaneni teose „Puhastus“ tegelasel Hansul, kes tegeles metsavendlusega, elas aastaid konkus, elas üle kõik need raskused, et surra eestlasena. Seega, liigne rahvuslus ei ole kasulik, vaid kahjulik, kuna see võib viia inimesi surma. Eestlane olla ei ole kerge. Alati on Eestimaal probleeme, raskusi, vigasi ja muresi. Näiteks suurim probleem Eestis on hetkel liigne korruptsioon ning kapitalismi tõttu sage raha järgi muretsemine. Samuti on ka rahva eluviis liialt töine ning
Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste käe all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel väitsid, et ta on surnud
Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid vimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, judis Berliini ning lppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, rgib teos kahest est, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult hepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma e meest kogu oma elu, ritades pidevalt Hansu thelepanu pda ja Inglit jljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal vga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vgistati ja piinati, inimesi saadeti kditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste ke all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel vitsid, et ta on surnud
pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fakt, et mõlemad naised on sugulased – fakt, mida ainult Zara teab, aga ei oska Aliidele tunnistada. Kõrvaltegelastena lasub suur roll Aliide õel Inglil, tema tütrel Lindal ning Ingli mehel Hansul, kes Aliide arvates kuulub talle, ent Hansu purunematu armastus Ingli suunas ei saa sel kunagi juhtuda. Samuti mängivad suurt rolli ning lisavad põnevust ka Paša ja Lavrent, kes on Zara nö ‘’karjused’’ ning ‘’omanikud’’, kes läbi graafiliste stseenide ning võikate kirjelduste näitavad oma dominentsi ning tähtsust. Selliste tegelaste olemasolu polnud vastuvõetamatu, vaid see on reaalsus
Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste käe all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel väitsid, et ta on surnud
Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti.
Niimoodi ta ajaski krati põlema. Imbi ja Ärni jooksid marti, Jaan tahtis liituda, aga nad ei võtnud teda vastu, siis Jaan läks aidamehe maja juurde, too ei tahtnud lasta sisse Jaani, siis Imbi ja Ärni ütlesid, et kui vana kuu ajal koputada puu tüvele 3 korda, siis see kuivab. Kubjas Hans oli poissmees, orb, elas oma talus üksinda, iga kord kui talle üks tüdruk hakkas meeldima, siis jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette. Aga kahju Hansul sellest ei olnud. Toapoiss Intsu kohates andis Ints Hansule tosin aluspükse, mille mõisahärra oli endale tellinud. Aidamees ja Mall otsustasid teha suure ja võimsa krati. Kubjas Hans tahtis teha lumest kratti, tegigi ning hakkas sõstraid võtma, et vanapaganale kolm tilka "verd" anda, kuid siis torkas vanapagan teda õlga ning võttis ise verd. Kui kratt ärkas ellu, rääkis ta kubjasega uhkeid sõnu kasutades ja ütles et ta on voolanud jõena mööda linnu, lennanud auruna ja
Meister sai selleks loa ning Hans võis viibida lahkamise juures. Osava käega eraldas kirurg ühe organi teise järel ja hoidis seda kõigile nähtavaks. V Peale lahkamist müüs Hans kehaosi Kosmale, kes neist ravimeid tegi. Samuti tunnistas ta doktor Matthiasele üles, et laiba oli ta varastanud ja et kogemata kurjategija asemel, oli ta toonud kuriteo ohvri. Samuti palus ta doktorilt soovituskirja, et ta pääseks õppima arstikunsti fakulteeti. Seejärel lasi doktor Hansul lugeda ladinakeelset teksti ja ise imestades, kuidas vaese sepa poeg oskab ladina keelt. Hans mõtles kähku välja ja ütles, et rändmunk õpetas, sest ei saanud ta rääkida Rabi Esrast. Doktor lasi Hansul veel kirjutada oma nimi paberile hans kirjutas Johannes Faber ( ladina keeles ). Pärast seda kirjutas ka doktor sinna alla ja saatis rektori jutule. Kuid Hans sai aru, et doktor oli tahtnud temaga ainult nalja
talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele.Seda armastuse lini kannab tema lumemehest kratt, kes ei näppa midagi, aga olles maailmas palju rännanud räägib Hansule lugusie imelisest armastusest räätlite ja nende südamedaamide vahel ning annab tunnete küsimuses Hansule head nõu.( hiljem sulab ära)Lõpuks keerab Vanapagan Hansul kaela kahekorra - Koera Kaarel talumees Kaarlit piinas kord halltõbi, mille eest rehepapp soovitas kuuse otsa peitu pugeda.Hiljem soovitas rehepapp tal viina juua, kuna halltõbi kartvat viinahaisu. Nii sai Kaarlist igapäevane kõrtsi külastaja, kellel iga päev pea vindine. Ettekääne oli alati olemas tarvis end ravida. - Kaarlil on pisut tobedavõitu sulane Jaan, kes nagu kõik teised Eesti soost
märgatavaks teha.Mõned inimesed suudavad maailma pilti jääda ning silma paista. 14. Sofi Oksanen „ Puhastus“ Kinnisidee, kättemaks, armastus, ühepoolne armastus Teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Me ei tohime hinnata inimesi enne, kui me õpime neid tundma. Me ei saa inimest hukka mõista selle põhjal, mis me näem ja oletame olevat. 15. Andrus Kivirähk „ Mees, kes teadis ussisõnu“ Inimese juured, mineviku teadmine, kultuuri tundmine. Peategelane on Leemet. Kõik siin maailmas ei ole püsiv. Mida
käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. · Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas,
ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära
nagu nonsenss.) Minnes tagasi kliseede juurde, nende juurde, mille järele (vähemalt filmietetabeleid vaadates) maailm januneb, on üks väga ameerikalik neist (kes teab, võib-olla oli see algselt hoopis inglaslik, sest kas kirjandus ei arenenud seal enne, ja üldsegi, kas ei võtnud nemad palju üle prantslastelt, kes võtsid venelastelt, kes võtsid kreeklastelt?) on Hans. Täiuslik abikaasa, täiuslik isa, täiuslik mees vähemalt mingi hetkeni. Ja täiuslik armastus (nagu Inglil ja Hansul) ületab kõik (vt. lisaks: telepaatia). Hansu surm tuleb lugejale rahustusena, meil on ta pärast hea meel (ja hea meel, et Oksanen seda ülimat Häppi Endi Alleed mööda ei läinud, kus kui nad veel surnud pole, elavad nad tänase päevani õnnelikult...) On sommilegi selge (ja siilile ja saksale), et kontrast on kirjanduses tugev relv. Selleks, et väärtustada magusat, on vaja mõru. Et väärtustada toitu, on vaja tühja kõhtu. Et väärtustada õnne, on vaja kannatusi
.. Teos kirjutab ajast, mil Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal, ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil on mees Hans ja laps Linda ning Aliidel ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid kogu aeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi küüditati Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste käe all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel väitsid, et ta on surnud
Kui siga aga sôra sinna peale paneb, lööb rehepapp sellest noa läbi ja lükkab katku koos piibliga tulle (nuga oli 3 päeva kirikuhärra linade all hoitud). Samal ajal olid Imbi ja Ärni rehepapi sahvri tühjaks varastanud ja juba teel kodu poole. 17. november - Hans läheb môisa. Ints, kes on heas tujus, sest tal ônnestus paruni hobune mustlastele maha müüa, pakub talle sigarit. Hans ütleb, et tahaks jälle preilit näha. Ints soovitab lasta kratil preili enda juurde tuua, kuid Hansul ei ole kratti, nii et ta otsustab minna ristteele Vanapaganaga asju ajama. Ka Oskar teeb endale krati (hästi suure) ja läheb ristteele, kuid on sôstrad maha unustanud. Rehepapi juurde ei taha ta minna, sest rehepapp ei poolda liiale minekut ja ütleb, et üks pisike kratt on perele küll. Nii läheb Oskar kohale, kuid kirjutab oma nime asemele JEESUS KRISTUS ja Vanapagan kaob suure kisaga. Mône aja pärast tuleb sôstardega Hans, kes on oma krati lumest
Kui siga aga sôra sinna peale paneb, lööb rehepapp sellest noa läbi ja lükkab katku koos piibliga tulle (nuga oli 3 päeva kirikuhärra linade all hoitud). Samal ajal olid Imbi ja Ärni rehepapi sahvri tühjaks varastanud ja juba teel kodu poole. 17. november - Hans läheb môisa. Ints, kes on heas tujus, sest tal ônnestus paruni hobune mustlastele maha müüa, pakub talle sigarit. Hans ütleb, et tahaks jälle preilit näha. Ints soovitab lasta kratil preili enda juurde tuua, kuid Hansul ei ole kratti, nii et ta otsustab minna ristteele Vanapaganaga asju ajama. Ka Oskar teeb endale krati (hästi suure) ja läheb ristteele, kuid on sôstrad maha unustanud. Rehepapi juurde ei taha ta minna, sest rehepapp ei poolda liiale minekut ja ütleb, et üks pisike kratt on perele küll. Nii läheb Oskar kohale, kuid kirjutab oma nime asemele JEESUS KRISTUS ja Vanapagan kaob suure kisaga. Mône aja pärast tuleb sôstardega Hans,
Ta rääkis ära ka ühe kulleri. Aliide kirjutas et Sberis läheb hästi: Linda läks kooli ja Ingel sai tööd kokana. Hans rahunes. 1992 Lääne-Eesti Zara hakkas konus märatsema et välja pääseda. Aliide ei lasknud teda ja pani raadio kõvasti mängima. Ta mõtles et Ingel saatis Zara siia kätte maksma. Ta polnud oma tunnetes kindel. 1950 Lääne-Eesti Hans hakkas märatsema. Aliide läks vaatama mis toimub. Hansul oli olnud nägemus Inglist, et midagi halba juhtub. Aliide kartis et kui see kordub siis Hans rikub kõik ära ja tuleb välja et Hans elab koos Aliidega ja nad võidakse tappa. Aliide seadis igaksjuhuks valmis pambu et vajadusel põgeneda. Hans nägi uuseti nägemus aga seekord oli ta rahuli. 1992Lääne-Eesti Majas oli vaikus. Zara oli endiselt konkus lõksus. Zara kartis et Aliide annab ta välja kui Pasa peaks tagasi tulema. Zara uuris konkut ja leidis sellest elumärke
traagilistele asjadele viitamisega, nt poomine ja küüditamine. Stroof 24 on enesehaletsemine, masendus hävitamistööst, nostalgia kunagiste ilusate aegade järele. Lõpus on õpetussõnad protestantlikus, ilmalikus ja ajaloolises võtmes: Tartus üle elatu olgu eeskujuks, kuidas mujal mitte käituda. Kuidas vaenlast nimetatakse, kujutatakse? Mis epiteete kasutatakse? Ülihirmus, verepeni öeldakse linnatungivate vene vägede kohta. Kui emotsionaalne on linnakujutus? Kuivõrd on õnnestunud Hansul kirja panna Tartu hävimine? Pole puine asjade ülesloetlemine, vaid on tunda kaasaelamist, kahjutunnet ja kaotusevalu, mis linna hävimise ja inimeste hukkumisega kaasnes. Üks põhjus oli keeleoskus (Hans kõneles iga päev eesti keelt), mistõttu võis luuletus elavalt kirja saada. 1956 jäeti venelasi ja küüditamist puudutavad teemad välja, mistõttu ei ole katkenditest tervikpildi saamisel abi.
Neiu paled õhetasid kurest sõidust, võib-olla ka häbist, ja ta silmad läikisid kentsakalt. «Preili von Mönnikhusen!» hüüdsid junkrud ühest suust. Risbiter oleks peaaegu püstoli maha pillanud. «Sina siin, kallis Agnes!» kogeles ta magusas ehmatuses. «Kust see ime tuleb?» «Ratsutame isaga lusti,» kostis Agnes lühidalt. «Seal ta tuleb. Aga mis siin on juhtunud?» Risbiter ei leidnud kohe vastust, vaid pilgutas kaaslastele kõrvuni punastades silmi. «Hansul oli pisuke äpardus,» kostis Delvig tema eest. «Hakkas talupojaga rammu katsuma ja talupoeg puhus ta kogemata hobuse seljast maha. Seda häbiplekki tahtsime nüüd talupoja verega Risbiteri kilbi pealt ära pesta.» «Teie kukkusite hobuse seljast maha!» naeris Agnes, kuna Risbiter äraandja Delvigile meele- 238 heitlikult silmi pilgutas. Rüütlipreili ja noor talupoeg vaatasid korraga teineteise silmi;
annaabi.ee 
