1. Selle märgiga toote ostja saab kindluse, et talunik saab õiglase tasu. 2. Nõukogudeaegne kaubandus. Nendega sai kaupu. 3. Harjavenelane ehk ... 4. Tänapäeva kaupluste vahel on tihe ... 5. Kellele kuulusid nõukogudeajal kauplused. 6. Kliendikaardiga saab kaupu ... 7. Talurahva suursündmus. 8. Info otsimisel arvestatakse enim kelle arvamusega? 9. Swot analüüs. 10. Maapoodide eelkäija. 11. Mis on kliendile oluline kauba ostmisel 12. Eesti linn,mis kuulus Hansaliitu. 13. Suur purjelaev. 14. Allahindlus ehk ... 15. T oitlustusettevõte pärnus( pitsa). 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 KÜSIMUSED: 1. Selle märgiga toote ostja saab kindluse, et talunik saab õiglase tasu. 2. Nõukogudeaegne kaubandus. Nendega sai kaupu. 3. Harjavenelane ehk ... 4. Tänapäeva kaupluste vahel on tihe ... 5. Kellele kuulusid nõukogudeajal kauplused. 6. Kliendikaardiga saab kaupu ... 7. Talurahva suursündmus. 8
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks
Riia oli veelgi võimsam. See, et Tallinn oli hansaliidus andis suuri rikkusi. Ehitatud olid suured laohooned. Üheltpoolt müüdi toodang ära, aga veel rohkem saadi rikkust sellega, et viidi akup edasi Venemaale. ''Tallinn on ehitatud soolale''- soolaga kaubeldi kõige rohkem, sest see jõudis ka talupoegadeni välja. Kõike muud tehti ise aga soola ja rauda oli vaja. Sellepärast viidi seda Venemaale. Narva ei kuulunud Hansaliitu, kuna Tallinn ei lubanud. Narval väga polnudki vaja seda Hansaliitu kuulumist, sellest hoolimata kujunes ta rikkaks ja ilusaks linnaks. Miks hansaliidukaupmehed valisid oma vahepeatseks Tallinna mitte Narva? Tallinnas oli asjade ladustamine odavam Tallinnas, sest see kuulus Hansaliitu Keskajal linnas väga tähtsal kohal kaupmehed.Gildid- kaupmehi ühendavad ühendused. Mitte ükski eestlane ei olnud kaupmeheks. Tsuft- ühe eriala käsitöölised. Kõik tsunftid kuulusid omakorda gildi
valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist
Henriku Liivimaa kroonika, mis kajastab olusid ja sündmusi aastail 1184-1227. Minu arvates toimus Balti ristisõja tõttu eestlaste ajaloos esimene suur pööre, mis mõjutas tingimata ka eestlaste järgnevat käekäiku. Meie rahva vägivaldsesse riigi usku pööramine tõi kaasa küll mitmeid veriseid võitlusi ning kaotusi, kuid lõpptulemus osutus siiski pigem positiivseks, kuna Eesti alad lülitati Euroopa majandus- ja kultuuriruumi. Igati kasu tõi Hansaliitu kuulumine, sest liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Liit aitas kaasa ka arhitektuuri ja maalikunst arengule, käsitööoskuste levikule Skandinaavia ja Liivimaa linnades ning mõjutas kirjakeelte arengut.
5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale. 2) Saare-Lääne alad müüdi Taanile 1559. 3) Liivi Ordu andis end kaitsele Poola-Leedu alla ning 1561 alistus ta neile lõplikult. 4) Viru-, Lääne- ja Harjumaa alad alistusid 1561 Rootsile, Pljussa. -) Kolme kuninga aeg tõi uusi muutusi:
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks
Tln, Rkv , Nrv-kehtis Lüübeki õigus. - Tartu , Vlj, Prn, Paides-Riia õigus Linnavalitsuseks olid raad. Rae hulka kuulusid:bürgermeistris, raehärrad , sündik , linnafoot. Rae ülesanneteks oli: -kaitsta linna huve -hoolitseda linna sissetulekute eest -hoolitseda käsitöö ja kaubanduse eest -hoolitseda kirikite , koolid , vaeste ja haigete eest. -hoolitseti linna kodanike ja julgeoleku eest. Kaubandus. Tln, Trt, Vlj , Prn-kuulusid rahvusvahelisse kaubalinnade ühendusse ( Hansaliitu) Kaubad mida viidi välja ja toodi sisse: Välja-rukis,karusnahad , kalad,ehitus-ja hauakivid, lina Sissetoodud-õlu, sool , heeringas , metall , vein Kaupmehed olid ühinenud seltidesse ehk gildidesse Käsitöö Meistriks saada oli raske. 18.12.12 Katoliku kirik ja usupuhastus Kohalik kõrgeim vaimulikvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Saare-lääne piiskopid. Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja
sõjaliseks objektiks nendele tugevatele naabritele. KESKAEGSED LINNAD Linnakodanikel olid õigused: 1) õigus tegeleda linna territooriumil tegeleda käsitöö ja kaubandusega 2) olid vabastatud tollimaksust 3) võisid kasutada linna metsi, heinamaid, karjamaid kohustused: 1) pidada linna vahiteenistust 2) linna sõjaline kaitse 3) pidid maksma maksu Linna valitses raad. rae liikmeteks said suurkaupmehed, eluaeg oldi rae liige. Palka ei saadud. Eesti linnadest kuulusid neli ka Hansaliitu: 1)Pärnu (Uus-Pärnu) 2)Tartu 3)Tallinn 4)Viljandi Nende linnade kaupmeestel oli võimalik vahetada kaupu kusagilt kuhugi.(läänest itta?????? ei tea) Peamine kaup, mida eestisse sisse toodi oli sool. Kõige olulisem väljaveokaup oli teravili. Tekkisid kaupmeesteühendused: suurgild ühendas suurkaupmehi ja mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi Käsitöölisi ühendas tsunft. Tsunftis oli tootmine reguleeritud, plaju võis olla õpipoisse ja selle, mis hinnaga müüdi jne
kesri vastu, kes soovis oma võimu taastada - Saksamaa ajaloost Reini liit, mis koondas linnasid, maahärrasid jõe piirkonnas. Loodi 13. Saj keskel - Liit hankis pirivliiege oma läjhtudes maj huvidest - 14. Saj 2. Poolel loodi uus Reini liit, kui probleeme oli röövsalkadega - Schwaabi liit (1376) ühineti keiser Wenzel 4nda vastu, et linnastaatused säilitada - Tuntuim linnade liit: Hansaliit. Ulatuselt suur, Põhja-Lääne merest, sisemaadeni - Hansaliitu formaalselt ei rajatud, see tekkis 12-13 saj jooksul. See oli aeg, kui meredel sai algus Saksa kaubandus. See oli aeg, kui kaupmehed veel ise olid liikuvad - Kaupmehed pidid ükdteist toetama - Hansa otsetõlge kui jõuk, kamp, rühm - Hansa esialgne keskus: Ojamaa - 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse - Sel ajal hakkas muutuma kauplemise olemus muutus ka Hansa Liidu olemus
Vahemeri oli üks suuremaid keskaegseid kaubanduskeskuseid. Vahemere kaubavahetus tähendas Vahemere idaosa ja lääneosa vahel. Enamasti toodi idast luksuskaupe(siid), relvi(Damaskuse terasest mõõgad), jne. Vastu anti kaubana ale ja veini. Teine suurem kaubanduspiirkond on põhja- ja läänemeri ning Hansakaubandus. Hansaliit - Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Põhjamaade kaubaliit, 14. saj. Hansaliidu linnade arv oli umbes 160-170 linna, kuid need linnad pole kunagi üheaegselt Hansaliitu kuulunud. Hansapäevad - Linnade esindajate üldkoosolek. Hansapäevad toimusid suhteliselt ebaregulaarselt ja suht harva. Hansaliit vahendas kaupa ka Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaa poolt Euroopa poole veeti karusnahki ja vaha(tähtsamad). Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem). Lääne pool veeti ka samu luksuskaupi, mis olid sisse toodud idast. Haridus Esmane võimalus haridust saada oli kiriku kaudu
aastat, mil toimusid esimesed demokraatlikud valimised kohalikul tasandil pärast Nõukogude perioodi. Kuigi kohalik omavalitsus oli sajandi alguse Eesti halduskorralduse oluline osa, oli nüüd tegemist pigem uue süsteemi ülesehitamise kui vana taastamisega, sest vahepealne tsentraliseeritud riigikorraldus tõi kaasa põhjalikud ümberkorraldused. Tasub meenutada, et kohaliku omavalitsused olid olemas ammu enne rahvusriikide loomist. Meenutagem näites Hansaliitu ja Itaalia linnriike. Hansaliidu kogemus on kindlasti mõjutanud ka nelja Eesti linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) praeguse identiteedi kujunemist. Siiski on kohaliku omavalitsuse tähendus sellest ajast oluliselt muutunud eelkõige rahvusriigi tekkimise, industrialiseerimise ja üldise valimisõiguse kontekstis. Eriti murranguliseks kujunes 19. sajand, mil paljude lääneriikide territooriumi halduskorraldus sai suures osa praeguseni säilinud sisu ja vormi. Selle arengu tulemusel
Viljandi oli nagu Tartugi juba muinasajal asustatud. Seal paiknes üks tähtsamaid linnuseid. Viljandi rajamise asjaolud on Tartuga enam-vähem analoogsed, ka seal on hea ülepääs soisest vööndist. Viljandis on viikingiaegseid leide, kuid muinasaja lõpu leide seal ei ole. Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks. Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest. Haapsalu on olnud piiskopilinn. Veevarustus ja jäätmemajandus keskaegsetes linnades Tartu puhul on kõige enam kasutatud muinasajast peale looduslikke allikaid.
Kaubandus · kõige tähtsam kaubandus veeteid pidi · Euroopas oli kaks kaubanduspiirkonda: o Vahemereregioon, jäi kaubateele Idamaade ja Euroopa vahel. Euroopas rikastusid eriti Põhja-Itaalia linnad o Põhja-Euroop, Põhja- ja Läänemeri (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Inglismaa, Baltikum) Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubandus. Organiseerus hansakaubandus · Koonduti Hansaliitu reeglite ühtlustamiseks ja mereröövlitega võitluseks · Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL Venemaa kõrgkeskajal · U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud · Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan · (mongolid vallutasid suure osa Hiinast, Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia)
Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne. Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne. Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus, maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361 Valdemar IV miskit tegi (?). 1370. Strasuud ? rahu. Taani kuningas pidi andma Taani valdused Hansa kontrolli alla. Hansaliitu liitis kaubandus, privileegid, isiklikud suhted. 16. saj olukord muutus ja piirkonniti erinevad suundumused. Tekkis konkurentide väljasöömine. 1540ndatel suhted veidi teravad, kus lübecklased suudeti Liivimaa kaubavahetusest eemale tõrjuda. 16. saj tugevnesid ka monarhiad. Hakkasid lõdvendama Hansa privileege. 1669 viimane Hansapäev. Hansalinnad siiamaani – Hamburg, Lübeck jne. Põhiline kasu maa vallutamisest said kaupmehed. Ordu+Hansa
-) Linnakodanikud elasid linnas püsivalt, nad olid vabad inimesed ja neil oli õigus maksta kodanikumaksu. Nende kohustused olid pidada linna vahiteenistust, kaitsta linna ja maksta makse. * Linna valitses raad ning linna korraldus oli sama, mis ta oli olnud lääne-Euroopas. -) Raadi liikmed olid suurkaupmehed, rae liikmed oldi surmani ning kui keegi suri, siis raad ise valis sinna uued liikmed (rahvas ei valinud midagi) ning palka ei saadud rae liikmeks olemise eest. * Neli linna kuulus ka hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Tallinn ja Pärnu asusid mere ääres, Tartust oli vee tee mööda Emajõge ja Viljandist oli keskajal samuti Pärnu-Viljandi vaheline vee tee, kuid see kadus seoses maa tõusmisega. * Kõige olulisem kaup, mida Eestisse sisse toodi oli sool; kõige olulisem kaup, mida Eestist välja viidi oli teravili. * Oli kaks gildi: -) Suurgild ühendas abielus olevaid suurkaupmehi. -) Mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi.
müüride taha maapuuduse tõttu ees linnad ehk agulid. Kus olid puit ehitised ja eestlastest elanikud. Agulitega sarnanesid kalevid mida 16saj oli 14tk. (kuresaare,valga,otepää,pirita,keila,lihula, ja mõned väksemad kohad). Linnade ja alevite koguarv 16 saj oli 20000see tähendab ligikaudu 8 sat % elanikonnast. Tallinnas 7000 elanikku ja tartus 4000 ja stocholmi s 6500 in. Kaubandus Rikkuse allikaks oli ida-lääne transiit kaubandus.tallin tartu uus-pärnu ja viljandi kuulusid hansaliitu. Mille tähtsaim kauba kontor asus novgorodis. Kauplemine oli täpselt reglementeeritud. 1346a said tallin riia ja pärnu hansaliidult lao koha õiguse. Ükski kaupmees ei võinud sõita novgorodi ilma peatumata ühes neis linnades ja oma kaubad tuli seal maksueest ümberlaadida. Liivimaa kaupadest olid tähtsamad väljaveo artiklid lina paekivi puit ja teravili. Hansaliit kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks(13-17saj ühendas 170linna).
Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai Lübecki linna õigused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja Vanapärnu - Riia linna õigused. Võimuorganiks oli 14. sajandist linna raad. Maahärrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kõrgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu. Aleveid oli orduaja lõppus eestis 14. Kaupmehed olid koondudnud üendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED.
nendest hakkaski kujunema linnuse ümbrusesse asulad. 100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas. Suurim ja iseseisvam oli Riia linn. Orduriigist Koiva ääres kaks linna Võnnu ja Valmiera. Ja Kuramaal Koldigen ja Venspils. Riia peapiiskopi aladele Koknese, Lemsalu,Straupe(eripära sai alguse kohalikust piiskopi vasallist). Kuramaapiiskopi haldusaladel Piltene, ja Aizpute. Nendest 10 linnast oli 8 hansalinnad, hansaliidust jäi välja Piltene ja Aizpute. Hansaliitu kuulumine tähendas et need osalesid hansakaubanduses ja said osa hansarikkusest. Hansa kaupmehi huvitas transiitkaubandus, hoidsid sidemeid lääne-euroopaga, skandinaaviamaadega , kasutasid Väinajõge kui olulist veeteed Venemaaga. Kohalik kaubandus etendas oma rolli, veeti välja laevaehitus materjali, puitu , puutõrva, lina ja kanepit, samuti veeti ka välja teravilja, loomanahku, mett ja vaha, ennekõike ikka looduslike saadusid
annaabi.ee 
