Kiire kasv- kanabroileritibu (sünnikaal 38g), suurendab 42-päeva jooksul oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 60x. VÄIKE SÖÖDAKULU Kanabroilerid kulutavad 1kg massi-iibele 1,6-1,8 kg segajõusööta. Pardid 2,3 kalkunid 2,4. 1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta. TAPASAAGIS Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%. Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide. Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%.
päeva kestel umbes 60 korda. 1 Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40…42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm.
Haude reziimiks. 1. Sobiv temperatuur. 37.4-37.8kraadi võivad jahtuda kuni 34 ja hukkuvad üle 39kraadi 2. realattiivne niiskus oleneb haude perioodist on kõikuv 54-70% 3. õhu vahetus, sund ventilatsioon sest lagu produktid on ohtlikud. Peab olema tugevam haude perioodi lõppul. 4. Haude raamide liigutamine et soojus ühtlustub ja hautamis aja pikkused kanadel 20- 21päeva, partidel kalkunitel 26-27 päeva ja hanedel 29-30päeva. Tibude valik. Kasvama jäetakse elujõulised tibud kes. 1. On liikuvad. 2. Seisavad kindlalt jalgadel. 3. Rebu jäägid on tõmbunud kõhu õõnde. 4. Jalad ja nokk intensiivse värvusega. Kõige paremini taluvad transportimist ööpäeva vanused tibud. Ööpäeva jooksul toituvad tibud rebu jääkidest. Tibude üles kasvatamis viisid. 1. Ülas kasvatamine põrandatel sügav alla panu.= kunst ema perioodil on tibud ttibulates ja see
rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele. Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas. Lindude karjatamisperiood kestab 110-120 päeva.
..1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g.
2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6…1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40… 42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult
Tunnus protekteerib heterosügoote malaaria vastu Troopilises Aafrikas heterosügootide levimus kuni 40% Glu = glutamiin hape(happeline a/h negatiivse laenguga) Val = valiin (mittepolaarne a/h, ilma laenguta) Heterosügoodid resistentsed Heteroos või üledomineerimine, sest heterosügoodid teatud tingimustes paremad kui kumbki homosügootidest HbS alleeli levimus Adaptiivsed mutatsioonid Klassikaline näide partidel ja hanedel Anser indicus Pesitseb Aasia steppides Rändab 9000 m kõrgusel, hapniku partsiaalne rõhk ~30% sellest, mis merepinnal (Chloephaga melanoptera) Pesitseb Andides ~4,0005,000 m Hapniku parts. Rõhk <60% merepinnast ahel: Pro119A Ala119A Mutatsioonid nii kui ahelas, suurendab hapniku
..1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2... 2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g
..1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega
viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism – esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism – on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG – härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes
viljakushaldjad, külapühamud, ohvripaigad Totemism esivanemad on taimsed või loomsed kujud, mitte inimlikud. Kõige dualistlikum maailma religioon on vana pärsia/iraani usund sorvastism on olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist · Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. · Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s
kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr. naaseb Aristoteles Ateena tagasi ning asutab · (Darij) oma kooli. · Kõigil hanedel on kaks jalga. · Lykeion · Cicerol on kaks jalga. · 335 a. e.Kr. rajab Aristoteles oma kooli Lykeion'i. · Järelikult Cicerol on hani. · Kool asus gümnaasiumis, mis paiknes Apollon Lykeiose · Süllogismi ülesehitus meenutab matemaatilist väidet: Kui templi läheduses
metslinnuliha. Linnuliha on võrreldes teiste lihadega õrnema konsistentsiga, kõige paremini omastatav ja toitvam. Linnulihal on õhuke nahk. Rasva sisaldavad rohkem vanad linnud, võrreldes noorte lindudega. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259-260) 26 Värske linnuliha lihaskude tihe ning elastne. Värvuselt valkjas kuni hallikaskollane, rasv valge või kollane. Kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. (ibid) Lihakanadeks on nii kanad, kui ka kuked. Tapaküpseteks saavad nad 5 – 6 nädalaselt, kui on kaaluks saavutatud kuni 1,8 kg. Noored linnud on kergesti ja kiirelt küpsevad, samuti sobivad grillimiseks, võrreldes vanemate lindudega, mis vajavad pikemaajalist kuumtöötlemist. Vana lindu noorest saab eristada rinnakuluu järgi, mis on tugev ja jäik, noorlinnu oma on pehme ja painduv. (www.tallegg.ee, s.a.)
antikheade kasutamine eelistatud. Kaamlid, alpacad Osa nende antikehadest on normaalsed(rasked ja kerged ahelad), aga teatud osa antikehadest(IgG2 IgG3) on ilma kergete ahelateta ja täiesti funktsioneerivad. Aga sellist antikeha on lihtsam kloneerida näiteks maisi või tubakasse. Sellisel viisil saab valmistada söödavaid vaktsiine. Selliste antikehade kasutamine on palju lihtsam. Sellepärast toodi need loomad vivaariumisse. Trunkeeritud IgY ( ΔFc) osadel kilpkonnadel ja partidel, hanedel (non-gallioformes (gallioformes – kanad ja nende sugulased)). Imetajate IgG ga võrreldes IgY on pikemad. Munakollane – sinna sekreteeritakse IgY tüüpi antikeha. Kui on valk kas küülik või kana siis kana on eelis kui tahame imetajate rakke uurida lindude Fc piirkond ei seondu imetajate Fc retseptoridga. Monoklonaalsed antikehad Põhineb antikehade klonaalsel päritolul, lõpuni dferentseerunud lümfotsüüt sünteesib ainult üht tüüpi antikehi, millel on üht tüüpi spetsiifika
rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele. Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas. Lindude karjatamisperiood kestab 110-120 päeva. 81)Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva
mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha
Kanamunaga võrreldes sisaldab kalkunimuna rebu vähem toorproteiini ja rohkem rasva, kuid kulinaarselt väärtuselt on nad võrdsed. Intensiivses hanekasvatuses realiseeritakse noorhaned hanebroileritena lihaks 56...70 päeva vanuselt. Selleks ajaks langeb nende kasvuintensiivsus, halveneb söödaväärindus ja algab uute verisulekontsude moodustumine uueks sulgimiseks, mis raskendab lihakehade töötlemist ja vähendab nende kvaliteeti. Hanedel on võime ladestada organismi suurel hulgal rasva. Seejuures on hanerasv märgatavalt paremate dieetiliste omadustega ja inimorganism omastab seda paremini kui teiste loomade rasva. Hanerasva tuntakse rahvameditsiinis kui tõhusat vahendit külmetushaiguste raviks. Täiskasvanud nuumatud hane lihakeha võib sisaldada 40% ja rohkem rasva. Sulgi ja udusulgi saadakse täiskasvanud hanelt umbes 300 g. Udusulgi kitkutakse ka elusatelt hanedelt
annaabi.ee 
