Kuidas ma kohtusin draakoniga Oliver Reinol 4B klass Kõndisin ühel päeval metsas. Äkki märkasin ühte suurt lendavat olendit. See oli draakon, kes purskas tuld. Draakon oli nagu suur lind. Sellel linnul olid väikesed, aga teravad hambad. Ta naha värv oli pruun. Ta oskas peale lendamise ka joosta. See lendav draakon ei olnud üldse kuri. Ta oli väga kiire. Ta suutis tappa nõrga looma ühe hammustusega. Ta oli mulle hea sõber, sest mina teda ei kartnud. Alati kui keegi tahtis mulle liiga teha, siis tuli ta mulle appi. Ma panin ta nimeks Terapaktor. Talle maitses liha. Dinosaurustele meeldis kõige rohkem lennata. Vahel võttis ta mind selga lendama. See oli väga lahe ja põnev.
MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Tüüpilised viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer, nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimine haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustusega. Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus
Second level tekitada neli Plasmodiumi Third level liiki Fourth level kõige sagedasem ja ka Fifth level kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum Nakatumine Toimub emase hallasääse hammustusega Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid Haiguse kulg ja sümptomid peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat väga kindla intervalli järel korduvad palavikuhood külmavärinatega võib kaasneda pea- ja lihasvalu, iiveldus ja kõhulahtisus Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus Raskematel juhtudel teadvusehäired kuni koomani Õigeaegse ravita võib põhjustada surma
· Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse varjatud kohas (näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mahajäetud urus) · Pojad näevad ühekuuselt ning vanematega liiguvad kaasas kahe kuuselt · Pojad jäävad järgmise kevadeni ema juurde Vaenlased · Tuhkur ei ole looduskaitse all · Tuhkru vaenlased on rebane, koer ja röövlinnud · Inimene kütib teda väärtusliku karusnaha pärast Allikad:
· Surikaat · kasutatud kirjandus Surikaat Surikaat on väike loomake, kes kuulub mangustlaste alamsugukonda. Ta on väga leebe ja leplik ning laseb end kergesti kodustada. Surikaadi urg koosneb paljudest käänulistest käikudest või moodustab kümnete meetrite pikkuste käikude labürindi, millel on arvukalt sisse- ja väljapääse. Surikaat püüab oma saagi kinni äärmiselt täpsete ja kiirete hüpetega ning tapab seejärel hammustusega kuklasse. Ta on väga soojalembene ja seepärast või teda tihti näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses väljasirutatud poosis peab ta silmas röövlinde ja teisi kiskjaid. Vahipostil olija seab end sisse künkal või põõsastikus. Niipea kui kostab vali hoiatav häälitsus, lipsavad kõik surikaadid urgu. Surikaat elab Aafrika savannides ja võsastikes Angolast kuni Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda
Ameerikas esineb mitte vähem ohtlik sama liigi alamliik nimega must lesk (,,Black widow"). Tema mürk on kõrgelt neurotoksiline, mis ründab kesknärvisüsteemi, põhjustades suurt valu, rikkalikku higistamist, hingamisraskusi, teadvuse kaotamist, krampe ja surma. Tarantlid kuuluvad huntämbliklaste sugukonda. Kõige tuntuma, Lycosa tarentula hammustus võib erinevalt müütidest ja vanadest arvamustest esile kutsuda vaid palavikku ja valu hammustuse kohast, mis on võrreldamatu karakurdi hammustusega. Tarantlid on suurte karvaste ämblike perekond huntämbliklaste sugukonnast. Neid peetakse kodudes kõige enam. Nende keha on tiheda karvastikuga kaetud ja nad on suurimad ämblikud maailmas. Mürgisuse üle saab kergesti otsustada tema kaitsereflekside järgi. Kui ta hõõrub enda tagakehalt maha karvakesi, ei ole tema mürk nõnda oluline. Kes seda aga ei tee, on arvatavasti tugevama toksilisusega ning tasuks olla ettevaatlikum.
MALAARIA Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat.
Alligaatorid Alligaatori liike on säilinud kaks: Ameerika alligaator Hiina alligaator Alligaatorid on tuntud oma luid purustava hammustusega. Lisaks on alligaatoreid kirjeldatud kui "elav fossiil", mis on säilinud ligi 200 miljonit aastat. Nimi alligaator on tulnud hispaania keelest el lagarto mis tähendab "sisalikku". Nii kutsusid alligaatoreid hispaania avastajad ja varased asukad Floridas. Alligaatorid on inimeste suhtes pelglikud ja pigem kõnnivad või ujuvad ära kui inimene läheneb. Seega mõned inimesed proovivad alligaatorite pesadele läheneda, mis õhutab alligaatoreid neid ründama
leidnud elupaiga inimese organismis. Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus. Maksa ja põrna suurenemine. Kehvveresus. Malaaria ravi
Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo Suured sõralised põder ja metssiga moodustavad Amuuri tiigri toidust ligi 85% AMUURI TIIGRID LOOMAAIAS 1982 alustati Amuuri tiigrite säilitamise programmiga Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud Päästmis programmi esimene faas on väga edukas olnud Teine faas, loomaaias sündinud tiigrite vabadusse
oma teel lendavat putukat, peegelduvad nad temalt tagasi. Oma suurte kõrvadega võtab nahkhiir kaja vastu. Nahkhiir tegutseb nagu radar. Tagasipeegelduvate ultrahelilainete abil oskavad nahkhiired ringi liikuda ning määrata kindlaks saagi suurust, liikumissuunda, kiirust ja asukohta. 3 Lõgismadu Lõgismaod lõgistavad vaenlaste hirmutamiseks. Lõgismaod toituvad väikestest loomadest, kelle nad oma mürgiste hammustusega tapavad. Lõgistit kasutavad nad inimese ja teiste suurte loomade eemalepeletamiseks, sest nad kardavad ise vigastada või surma saada. Lõgismao saba otsas olev lõgisti koosneb nahast. Lõgisti moodustub kestamise käigus allesjäänud vanast nahast. Kui madu kiiresti oma saba liigutab, tekitab kuivanud nahk häält, mis meenutab väga beebi kõristit. 4 Tüügassiga
Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100 200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo. Siiski moodustavad suured sõralised põder ja metssiga amuuri tiigri toidust 85%, mistõttu tema põhiliste saakloomade kaitse on tiigrite säilitamise jaoks samuti väga tähtis. Inimese suudab tiiger tappa ühe käpahoobiga. Siiski on amuuri tiigrite seas inimsööjaid väga vähe, erinevalt mõnevõrra väiksemast bengali tiigrist. Ometi peab ka loomaaias tiigritega väga ettevaatlik olema. Ka Tallinna loomaaias on tiigrid korduvalt külastajaid
s loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust neil on soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus, toidu otsingul läbivad nad suuri vahemaid. Paljud loomad kaevuvad liiva sisse. Oma eluviisilt on enamik neist uru-ja ööloomad, osa teeb kuumal ajal ka suveuinakut. Liivakõrbes elab palju närilisi, nt kõrbehiir, liivarott. Palju on roomajaid, nt mürgise hammustusega sarvikrästik, kobra, gürsa, eefa, lõgismadu. Iseloomulikud on ka kõrberebane, ehk fennek, kilpkonn, sipelgalõvi, meesi- pelgas, ogasaba, kaamel. lõgismadu inimtegevus Üle ühe miljardi inimese maailma 7st miljardist elab kõrbelistel aladel. Enamikel kõrbealadel on rahvastiku tihedus väga väike. Arv on suur seepärast, et kõrbealad jäävad paljudesse riikidesse. Kõrbeoludes tegeletakse põhiliselt vaid rändkarjakasvatusega:
segipaisatud tallermaa. Pesukarud on niivõrd hästi inimeste naabrusega kohastunud, et võivad võtta toitu otse inimese käest. VöötsabaUSA lääneosa kuivades piirkondades elavad vöötsabad eelistavad kaljuseid paiku ning ronivad väga osavalt mööda järsakuid. Tavaliselt toituvad nad hiirtest, lindudest, rohutirtsudest ja teistes väikestest loomadest. Ohvrit ründavad nad välkkiire sööstuga, tapavad selle ainsa hammustusega ning asuvad saaki eespurihammaste abil tükeldama. Varem kodustasid maavarade otsijad vöötabasid, et nende abil oma laagreid ründavatest närilistest vabastada. BambuskaruBambuskarule on tunnuslik tema karutaoline kehakuju ning iseloomulik musta-valgekirju muster. Nad elavad Kesk-Hiina kõrvaliste mägimetsade bambusetihnikutes ning toituvad bambusevõrsetest ja juurtest. Söömise ajal istuvad bambuskarud maas, et eeskäpad oleksid vabad parajate suutäite rebimiseks. Et
h) Tekkinud viirused lähevad rakust välja ning rakk hävib kui on tegemist lüütilise elutsükliga i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel
,,Oidipus Kolonoses"-pime Oidipus lõpetab oma elupäevad rahus ja õnnes ,,Elektra"-Elektra, uskudes oma venna Orestese surma, on valmis kättemaksu enda peale võtma ,,Aias"-Trooja sõda, Aias tahab ahhailastele kätte mäksta, kuna need langenud Achilleuse relvad Odüsseusele määrasid. Meelepimeduses märatseb ta kariloomade seas (Athena pimestas), meelemärkusele tulles aga surmab ta end ,,Philoktetos"-Philoktetos on mürkmao hammustusega jäetud Trooja alla. ,,Trahhisland"- naiselik tegevus on juhtivaks jõuks. Herakles tuleb tagasi oma naise juurde. 7. mõisted: antiikaeg- Kreeka ja Rooma vanaaeg, I at. algusest kuni 5.saj p.Kr antiikkirjandus-Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus hellenistlik ajastu-levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat hellenism-kreeka kultuuri suurima leviku periood, Al. Suure ajast kuni kreeklaste
Esimese teaduspublikatsiooni mürkmadudest avaldas 1664. aastal Itaalia arst Francesco Redi. Toksinoloogia termin võeti kasutusele 1962. aastal, kui loodi rahvusvaheline toksinoloogia SCANPIX. Toksinoloogia on teadusvaldkond, mis uurib toksiine, mida toodetakse elusorganismides või kogutakse elusorganismidest. Seni teadaolevast kuni 725 mürkmao liigist 250 on võimelised surmama inimese üheainsa hammustusega. Igal aastal kannatab maohammustuste tõttu umbes 2,5 miljonit inimest, kellest 125 000 sureb. Suur osa surmajuhtumitest leiab aset Aafrika, Ameerika ja Aasia hõredasti asustatud troopilistes ning subtroopilistes piirkondades. Austraalias, kus on kõige toksilisema mürgiga maod, sureb maohammustuste läbi keskmiselt üks inimene aastas, mis näitab meditsiinisüsteemi võimekust
Loode haigestub, kui ema saab nakkuse esimese 3 raseduskuu jooksul, mil toimub loote kudede ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks raseduse katkemine, loote surnult sündimine või väärareng. 11) MALAARIA def. Haigus, mida põhjustavad tippeosloomad Malaaria plasmoodiumid. Levik: Aafrika (80%), Lõuna-ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika. Malaariatekitajate areng: 1) paljunemine emase sääse organismis. 2) sääse hammustusega satub inimese verre 3)parasiidid liiguvad maksarakkudesse, kus paljunevad 4)hävitavad maksarakke, satuvad vereringesse 5)vereringes tungivad punastesse verelibledesse, kus jätkavad arenemist, purustavad need ja liiguvad järgmistesse. Peiteaeg: liigiti erinev 2-4 nädalat
Inimene - Maa. Maa surub inimest südamliku raskusjõuga enda vastu, ja inimene nagu seda koges hädamaandunud lendur teokarbiplatool, avastab endas lapse teiselt planeedilt. Ta leiab end, kui vaatab oma maist eluaset tähtede maailmast. Esimest, kahetsusest tingitud tundeliigutust oma hüljatud lille pärast tunneb väike prints just siis, kui ta pärast teisi planeete külastab Maad - kahetsuse, äratundmise ja sõpruse paika. Esimesena kohtab ta Maal madu. Oma hammustusega annab madu maale tagasi igaühe, ent mitte last. Laps inimeses on tugevam kui surm. Nähtamatu, mida inimene otsib ja leiab, ei ole tõsiasi, mida saab lihtsalt mõõta. Nähtamatu tekib. Selle tekitab otsimine, mis laseb nähtamatul esile purskuda nagu veel, mis "on alguse saanud liikumisest tähtede seas". Saint Exupéry on jõuliselt kogenud, et mõistuseks kohustatud keel liigub vastuoludes. Rebase ütlusest: "Keel on arusaamatuste allikas", ei tohi alahinnata
Eluiga Kuni 5 aastat. Pereelu Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat. Toidulaud Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Lisaks süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid, jälitades oma saaki ning tabamisel surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele. Vaenlased Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva. Huvitavaid tähelepanekuid Tuhkrud võivad paarituda ka haruldase Euroopa naaritsaga ning saada viljakaid järglasi. Tuhkrul on sale ja pikk keha, et saakloomade urgudesse pääseda. Paljudes riikides peetakse tuhkruid koduloomadena. Need loomakesed on natuke teistsugused,
Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo. Siiski moodustavad suured sõralised põder ja metssiga amuuri tiigri toidust 85%, mistõttu tema põhiliste saakloomade kaitse on tiigrite säilitamise jaoks samuti väga tähtis. Amuuri tiiger Tallinna Loomaaias.Inimese suudab tiiger tappa ühe käpahoobiga. Siiski on amuuri tiigrite seas inimsööjaid väga vähe, erinevalt mõnevõrra väiksemast bengali tiigrist. Ometi peab ka loomaaias tiigritega väga ettevaatlik olema
klassile KÄRNIGUAAN ehk SARVIKIGUAAN elab PõhjaAmeerika kõrbetes ja sööb sipelgaid. Tema hele värvus sulab ümbritseva kõrbega ühte ning looma on raske märgata.Ka suruvad nad end tihedalt vastu maad, et vari neid juhuslikult ei reedaks.Teine oluline kaitsevahend on ogaline nahk. Ründava vaenlase peletamiseks suudavad sarvikiguaanid silmadest ja ninast verd pritsida. ZILATJEE on üks maailma kahest mürgise hammustusega sisalikuliigist. Inimese jaoks pole see hammustus surmav, tekitab aga teravat valu. Zilatjeeelab Mojave ja Sonora kõrbe kuivades põõsastikes. Jahil käib ta öösiti ning püüab väikesi imetajaid, madusid ja teisi sisalikke. KÄBISABASKINK elab Austraalia kõrbetes ning tal on priske ja tömp, kuju poolest pead meenutav
nugateravad hambad ja vahedad küünised. Enamik ei söö midagi peale liha; paljud elavad üksi ja nad tegutsevad sageli öösiti. Kõik kaslased kütivad sarnastel viisidel, sõltudes nägemisest ja kuulmisest, et õigesti vahemaid hinnata ja nõrgemaidki helisid tabada. Kaslased jälitavad saakloomi vaikselt, püsides peidus, kui nad saagi poole hiilivad. Kui kaslased on piisavalt lähedal või neid märgatakse, siis nad ründavad. Kui nad on saagi tabanud, murravad nad selle maha ja tapavad hammustusega kaelast või kõrist. Saakloom võib enne verejooksu kätte suremist lämbuda, kuna kaslase hambad takistavad õhu pääsu hingetorusse. Muinasjuttudes kujutatakse hunte, lõvisid tiigreid, kotkaid, haisid, madusid ja teisi lihatoidulisi loomi verejanuliste ja kurjadena. Tegelikult on need loomad looduses spetsialiseerunud toitumisele lihast nende seedeelundid ei tuleks taimse toiduga toime. Et loomad ei saa hinnata oma käitumist nagu inimesed, ei tohiks nende eluviisi jagada heaks
kandma. 60-80 päeva vältava tiinuse järel sünnitab emasloom ühe või kaks poega,. Mõne kuu möödudes hakkab ema poegi jahikäikudele kaasa võtma ning õpetama neile ellujäämiseks hädavajalikke oskusi. Marakaya kass on lihasööja loom. Ta peab jahti lindudele, pisikestele ja keskmise suurusega imetajatele, sisalikele ning konnadele, keda ta kõrgetelt puuokstelt leiab. Marakaya kassil on üliteravad hambad ja ta on üks neist vähestest kaslastest, kes on võimelised ohvri ühe hammustusega surmama. Marakaya kass asustab Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopikametsi.Marakaya kassi võib kohata 8 alates Panamast, Colombia põhjaosast ja Peruust kuni Paraguai põhja- ja idaosani, Uruguai põhjaosa ning Argentiinani. Pampakass (Leopardus pajeros) Pampakass on Argentiina ja Tsiili pampases elav kaslane. Välimuselt sarnaneb pampakass kodukassile, kuid ta on veide suurem. Ta elab Argentiinas, Peruus, Tsiilis, Equadoris ja Peruus.
pneumokokknakkustesse, kuna lapsed on peamised pneumokokknakkuse levitajad. Pneumokoki kaitsesüsti soovitatakse kindlasti, kui inimene põeb kroonilist kopsuhaigust (astma), südamehaigust (südamerike), neeruhaigust (nefrootiline sündroom), ainevahetushaigust (diabeet), kui plaanis on organi siirdamine, keskkõrvaimplantaadi paigaldamine või põrna eemaldamine. Puukentsefaliit Puukentsefaliidi viirus levib inimese verre nakatunud puugi hammustusega. Inimene võib nakkuse saada ka puukentsefaliidi viirusega nakatunud kitsede või lehmade toorpiima tarbides. See viirus võib põhjustada ajupõletikku ja ajukelmepõletikku, kergemad juhud piirduvad gripisarnaste haigusnähtudega. Puukentsefaliidi viirusega nakatunud puukide levialad on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt laienenud. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal,
Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T immuunkahjustatud inimestel. Mükoplasmad Mycoplasma genitalium on väikese genoomiga bakter. Tal on 470 geeni. Parasiteerib inimese suguelundite limaskestal. Põhjustab põletikke ja sigimatust. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Spiroplasma on spiraalse kujuga taimedel parasiteeriv mükoplasma. Spiroplasmad elavad putukate sooles ja hemolümfis. Putukad kannavad nad oma hammustusega (süljega) üle taimedele. Paljunevad taimede juhtkudedes, kasutavad taime toitaineid, ummistavad juhtkudesid ja põhjustavad närbumist ja kääbuskasvu. Tsitruselistel ka viljade Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T puitumist. Pildil S. kunkelii poolt kahjustatud maisitaim.
Muhkkatk ja kopsukatk. Peamine looduslik reservuaar on närilised. Haigestunud rotid on eriti ohtliku, kuna nad liiguvad seal, kus inimesed elavad. Osa nakatunud rotte sureb, aga osa ei sure ja võib jääda kroonilisteks kandjateks. Inimene nakatub kirpude hammustuste kaudu, aga ka kokkupuutest surnud loomade jäänustega. Y. pestis talub hästi madalaid temperatuure ja võib alla nulli temperatuuril säiluda kuid ja aastaid. Ettevaatust külmunud laipadega! Kui Yersinia satub kirbu hammustusega inimese verre, siis ta kantakse lümfisõlmedesse, mis suurenevad ja tekivad nn katkumuhud (muhkkatk). Y. pestis paljuneb hammustusepiirkonna lähimates lümfisõlmedes ja paks kapsel takistab tema fagotsüteerimist. Edasi tekivad katkumuhud ka teistes lümfisõlmedes ja bakter tungib verre. Tekib septitseemia, verevalumid, kudede kärbumine (must katk). Kui haiguse algperioodil ravi ei tehta, siis 3-5 päeva pärast inimene sureb. Y
M-proteiin seostub G- proteiini poolt modifitseeritud membranaiga. Virioni montaaž kahes faasis: (1) nukleokapsiidi montaaž tsütoplasmas, (2) ümbrise moodustumine ja vabanemine plasmamembraanist. Üldiselt tekib pärast infektsiooni enamikuga rabdoviirustest raku surm ja lüüs, aga marutõbi ei põhjusta märgatavat rakukahjustust. Patogenees. Marutõbi levib tavaliselt süljega, saadakse marutõbise looma hammustusega. Ei ole väga tsütolüütiline, ilmselt jääb rakuga seotuks. Replitseerub hammustuskohal lihases minimaalsete sümptomitega / sümptomiteta (inkubatsioonifaas). Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule. Nädalaid kuni kuid pärast hammustust infitseerib viirus perifeerseid närve, liigub KNSi, ajju (prodromaalperiood). Aju infektsioon (hipokampus, ajutüvi,
annaabi.ee 
