M 24x3 Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Vedav Hammasratas m=4 z=20 1 Teras 45 1050-88 Veetav Hammasratas m=4 2 1 z=36 Teras 45 1050-88 3 Võll 1 Teras 45 1050-88 4 Võll 1 Teras 45 1050-88 Standardsed tooted 5 Liist 8x7x30 1 23360-78 6 Liist 6x6x22 1 23360-78 Teosta
M 24x3 Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Alumine plaat 1 Teras 45 1050-88 2 Ülemine plaat 1 Teras 45 1050-88 Standardsed tooted 3 Mutter M20x2,5 15526-70 1 4 Polt M20x2,5 7798- 70 1
............... 17 Lisa1 .......................................................................................................................19 1. Projekteerimise eesmärk ja lähteandmed. Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused:
02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s. Ajamiks on silindriline-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahe rummu kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on poltidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ReH (Y) = 235 MPa;
R1 O 10 134 120 60° 15 25 12 Ra6.3 ( ) Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: S235 EN 10025 ISO 2768 - m 1:1 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimi: Kontrollis Sokolov Peeter Kang Kinnitas Sokolov Peeter Leht: Tähis: Formaat TTK AT-31 1 CAD 06.03 A4
ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa;
( ) R2 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 6x(M5x0,5) EN 10025 - S235J2G3 ISO 2768-m 0,85 1:2 O 16,2 Teostas Nimetus: Faili nimetus: 3 5 R 1:5 Karp 2,5
................... 17 Lisa 1 ................................................................................................................... 17 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 680 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon.
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1
1. DIN EN 1561 GJL 400 – Saksas kehtestatud euroopa standard, G- valatud, hall lamellgrafiit, 400MP tõmbetugevus, konstruktsioonimaterjal, malm. 2. ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%. 3. EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga. 4. DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras, süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2 5. DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras, voolavuspiir 440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C 6. DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud kvaliteetlegeerteras, 0,03% süsinikku, 19% kroomi, 11% niklit, 2% molübdeeni 7. EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14% süsinikku, Ni ja Cr sisaldus 14/4=3,5% 8. DIN 1725 G –AlMg3Mn – valatud alumiiniumisulam (magnaanium) Mg 3%, Mn < 1%, Al ülejä�
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
Muljumispinge 2M 2 450 C = = 129 MPa > [ ] C 100 MPa d (h - t1 ) (l1 - b) 0,04(0,008 - 0,005) (0,07 - 0,012) Liistu materjaliks on teras S335 (R eH = 335 MPa, Rm = 590 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 100 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse korral. Vahelduva koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löögikoormustel 40 50% võrra. Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal 180° . Siis 2M 2 450 C = = 64,7 MPa < [ ] C 100 MPa 2d (h - t1 ) (l1 - b) 2 0,04(0,008 - 0,005) (0,07 - 0,012) Lõikepinge 2M 2 450 R 355 C = = 16,2 MPa < [ ] 0.6 eH = 0.6 142MPa
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosake
2.Puurida ava Ø7 Koostas:Türnpuu ja Hillep Kuupäev: 14.05.12 Kontrollis: A.Hermaste Kuupäev: 15.05.12 Leht: 3 Lehti: 3 Toode: Reduktor TR - 04 Det. tähis: TR-04-12-001 TTÜ MH ESKIISIKAART Det. nimi: Võll Dok. tähis: MH- 920155-001 Operatsioon 005 12,5 +2 146 - 2 Koostasid: T.Türnpuu Kuupäev: 14.05.12 Kontrollis: A.Hermaste Kuupäev: 15.05.12 Leht 1 Lehti 9 ja O.Hillep SolidWorks Student License Academic Use Only
Algandmed: M = 950 Nm d = 60 mm lv = 90 mm C55E Y = 450 MPa U = 850 MPa Vahelduv koormus []C = 150*0,75= 112,5 MPa Andmed tabelist: w = 18 mm h = 11 mm t1 = 7 mm t2 = 4,4 mm Liistu 18x11 pikkus l lv (5...8) = 90 (5...8) = 82...85 l = 82 mm antud piirkonnas pole ühtegi nimipikkust, seega valisin sellel lähima arvu. lt = l w= 82 18= 64 mm 3. Teostada liistliite tugevusarvutus Arvutatakse muljumispinge: Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, siis lisatakse veel üks liist 180o nurga all. Kontroll muljumisele: Kontroll lõikele: Vastus. Liistliite tugevus nii muljumisel kui ka lõikel on tagatud. 4. Hammasliide Valin kerge seeria hammasliite 8 x 62 x 68
teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll 4 tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: m K A tm nom Pöördesagedus nnom = 1435 n1 = = n2 = 1 ntm= n2=
8) Pronks vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad pronksid. Head mehhaanilised omadused, hästi valatavad, kulumis kindlad, korrosiooni kindlad, valmistatakse pukse kraane ventiile jne. 9) Silumiin alumiiniumi ja räni sulam hästi valatav, valmistatakse kolbe, mootoriblokke, karburaatoreid. 10) Antifritsioon Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine. Joodised on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel sulatatakse ühendatavate detailide vahele joodist, mille sulamis temperatuur on palju madalam, kui kokku joodetavatel osadel. Joodise hangumisel liituvad osad üheks tervikuks. Ühendus on tihe, kuid mitte eriti tugev.
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
istu tüübi TAVAistuks. (prismaliist) Võll w = 10 mm (N9) Rumm w = 10 mm (JS9) Võlli t1 = 4+0,2 mm Rummu t2 = 3,3+0,2 mm Liistu l = 70-0,3 mm Soone l = 70+0,3 mm Liistu kõrgus h = 7 mm 3 Tugevusarvutus liistliitele l lv - (5...8) Siit saame et liistu pikkus peaks jääma umbes 62-65 vahele. Õnneks ongi olemas just vastava pikkusega liist (eeliarvude reast valituna) ehk l = 63 mm lt = l w = 63 10 = 53 mm ( see on ümarate ostega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele) Arvutan muljumispinge: 2M 2 600 c = = = 310,0775MPa 310 MPa d1 ( h - t1 ) (lt - w) 0.030 (0.007 - 0.004) (0.053 - 0.01) c = 310 MPa > [ ] c = 150 + 150 0,25 = 112.5MPa
Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 8,96...9,71: uteg = 9,34 Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu: Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 9,34, reduktori ukü = 3,55 ja kiilrihmülekande ulü = 2,63. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus: Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: M K A Tm Pöördesagedus nnom = 1435 nnom n1 ntm= n2= =153,7 n, p/min n1 = ulü = n2 = ukü =
Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõik vajalikud admed kantakse koostejoonisele. Iga detaili joonis tehakse standardformaadiga lehele ja varustatakse kirjanurgaga. Formaadil A4 paigutatakse kirjanurk piki joonise lühemat külge, teistel piki pikemat külge. Detaili kujutatakse joonisel nii, nagu ta kinnitatakse tööpinki. Pöördkehade detailide (võll, hammasratas, puks jne) telg paigutatakse rööbiti kirjanurgaga. a) Geomeetriliste tolerantside (kuju- ja asenditolerantsid) määramine (seletuskirjas) b) Joonis peab olema tehtud mõõtkavas c) Istamis,- ahel- ja gabariitmõõtmed (tolerantsiga) Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud. Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad
näitab kuju ja vormi maksimaalseid tolerantse. MML MMVL MMVL MML T T geomeetrilise hälbe tolerants a) MMVL võllile b) MMVL avale Võllile on MMVL näiline läbimõõt kogu mõõtme pikkuses, millesse mahub tegelik hälvetega (tolerants + geomeetriline hälve) võll. MMVL=MML+T (välismõõtmetele, võllile) Avale on MMVL näiline läbimõõt, millesse mahub ideaalne võll. MMVL=MML-T (sisemõõtmetele, avale) Tähistatakse M Võimaldab kombineerida hälvete valikut soodsas suunas, nt suurendada teist tolerantsi esimese arvel. 150h7 0,05 A MMVL 150,05 h7 = 0/-0,04
Hulgateooria põhimõisted H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väik
jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile
.................................4 4. Kinemaatiline skeem........................................................................................................................5 6. Arvutused..........................................................................................................................................6 6.1. Vänt.............................................................................................................................6 6.2. I võll............................................................................................................................7 6.3. Hammasülekanne........................................................................................................7 6.2. I võll jätk.....................................................................................................................9 6.4. II võll............................................................
funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja
· Leian lubatava muljumispinge vahelduval koormusel []c = 150 0,25 * 150 = 112,5 MPa 2. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliite joonis MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Hammasliite joonis 3. Valitakse liist võlli ja hammasratta ühendamiseks Vastavalt DIN 6885 standardile, kuna võlli läbimööt d1 = 40 mm, siis w = 12; h = 8 mm ; t1 = 5 mm; t2 = 3,3 mm Kui d1=40 mm siis, Völli w: 12 N9 Rummu w: 12 JS9 Völli t1: 5+0,2 Rummu t2: 3,3+0,2 Liistu l: 56-0,3 Soone l: 56+0,3 · Liistu 12 x 8 mm pikkus: l lv (5...8) = 100 (5...8) = 95...92 mm
Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt
5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7.Keerme sammu järgi:-normaalkeere peenkeere. 20.Silinderkeerme põhiparameetrid. 1.Välisläbimõõt d.2.siseläbimõõt d1.3.keskläbimõõt d2.4.keerme samm P,mis on piki keermetelge mõõdetud kõrvutiste keermeniitide rööpsete külgede vahekaugus.5.keerme tõus Ph=Pn,kus n on keerme käikude arv. 21.Liistliide(skeem) ja selle iseloomustus. Liistliite moodustavad liist, võll ja rumm. Liist on liites suure radiaallõtkuga. Iseloomustus: + 1.ei põhjusta rummu radiaalviskumist.2.lihtne koostada. 1.liistusoon on pingete kontsentraaror.2.liist on ebatehnoloogiline. 22.Hammasliite iseloomustus.Võlli soonte kujud(skeem). Hammasliide koosneb võllide töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas.Iseloomustus:+1.väiksem elementide arv liites.2.suurem kandevõime.4.suurem väsimustugevus. - valmistada keerukam.Võlli sonte kujud:-
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis t
lülitub parempoolse 1. käigu hammasrattaga Z4. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z3 veetava võlli hammasrattaga Z4. 2 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub vasakpoolse 2. käigu hammasrattaga Z6. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
