· Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. · Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul. · Juhtrullidega ülekannet kasutatakse samuti kiivate võllide puhul, kusjuures rihma liikumissuunda muudetakse juhtrullidega. Joonis 3. a-lahtine ülekanne; b-ristuva rihmaga ülekanne; c-poolristuva rihmaga ülekanne; d-juhtrullidega ülekanne Hammasrihm: Hammasrihma õige pingsuse määrab tavaliselt pingutusrulli hoidevedru. Rihma saab kontrollida kui selle katted eemaldada. Katete eemaldamiseks tuleb eemaldada generaatori rihm jne. rihmad. Sammuti ka mootori väntvõlli rihma seib. Rihm ei tohi olla õline, kui on siis vahetada ja nukkvõlli otsatihend. Enne rihma eemaldamist leidke kõik pöörlevate rataste märgid. Kui märgid on leitud siis vabastada regulaatori kinnituspoldid ja
----- 11.silindrite ploki kontroll ja remont(mootori plokk) plokikaane põhi vigadeks on silindrite kulumine ovaalseks. Plokisilindrid mõõdetakse mikromeetri abil. Silindri kulumine väljub tehase välja antud tolerantsist tuleb silinder võimalusel puurida järgmisesse remont mõõtu.Saavutavaks vastav täpsus peale puurimist silinder oonitakse. 12.gaasijaotusmeh th. Enamasti gaasijaotusmehanismi th sisaldab vaid hammasrihma vahetust. Vanematel mootoritel tuleb ka reguleerida klapipilu kas siis vastavate reguleermutrite või reguleerseibide abil. 13.käigukasti demontaaz ja th. Alguses tuleb lahti tteha elektri juhtmed ja aku juhe. Ja siis väljalasta õli. Eemaldada poolteljed Siduritross või silinder eemaldada. Võetakse lahti käigukasti hoovastik.Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad. Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast . 14.diiselmootori kütusefiltri vahetamine ja õhutamine.
Vajalik tihedus silindri ja kaane vahel tagatakse metall-asbesttihendiga. Liibumise parendamiseks kaetakse tihendi mõlemad küljed grafiidiga. Samal ajal 1 väldib gra- fiit ka tihendi kinnikleepumist, mis raskendaksid demontaazi. Mõnedel mootoritel (näiteks «PannonT5»;). võib kaane tihend' ka puududa. Kolb, kolvisõrm ja kolvirõngad. Kolb võtab töökäigul vastu- gaaside rõhu ja kannab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile ning käitatuna- väntvõllilt sooritab- abi-
Kepsud on sepistatud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse omavahel nelja hüdrauliliselt kinnitatava mutriga. Kepsu ülemises osas kasutatakse puksilaagrit, mis on stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud alumiiniumisulamiga. Laager on tehtud alumisest osast laiem, et põlemise tagajärjel tekkinud rõhujõud oleks antud edasi suuremale pinnale ja laager kuluks vähem. Õli juhitakse raamlaagrist läbi väntvõlli avauste kepsu, kolvisõrme ja kolvi seeliku jahutuskambrisse ning sealt tagasi karterisse. Laagriliudade keskele, terve liua ulatuses on treitud õlisoon parema õlikiilu tekitamiseks. Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on
Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga. Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit. Võimendi kolb suleb äravooluava. Võimendi kolvi ees luuakse hüdrosüsteemi poolt rõhk. Hüdrovõimendi kolb paneb liikuma peasilindri kolvi. Peasilindri kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse
Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
