Kasutatakse vee, kütuse reovee, õhuventilatsioonides ja üleüldiselt on enim kasutatud pumba liik ja üsnagi kasutuskindel. Hammasrataspumump- Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Rootorpump- Rootorpumbad on positiivse töömahuga pumbad, kus iga pöördega
Tiguülekanne Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks
Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolm...
Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud siduriga ja paikneda paralleelselt või ristuvalt. 7. Piimaauto. Termiliselt isoleeritud mahuti ...15000 L. 2...4 sektsiooni, igal herm luuk, pesur. Külmutusseade. Vastuvõtuliin: tsentrpump, filter, piimahulga loendi,
laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klasifikatsioon Välishambumisega pumbad ja neid saab omakorda liigitada 1) Kahe hammasrattalised pumbad 2) Mitme hammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1) Eraldussektoriga pumbad 2) Rootor pumbad Pumba tööpõhimõte Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks, sisselaske pool ja surve pool. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik hamba vahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse surve torusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt surve poolelt hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemis pooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemis pooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasratas pump annab katkendliku pulseeriva vedeliku voolu. Vedelik surutakse hambavahedest välja portsjonite
Keti ridade arvu järgi(üherealised, mitmerealised) Veetavate ketirataste arvu järgi(ühe veetava ketirattaga, mitme veetava ketirattaga) Ketirataste telgi ühendava sirge asendi järgi(horisontaal, vertikaal, kaldkettülekanded) Keti pinguse reguleerimisviisi järgi(ketirataste telgede vahe muutmisega, pingutusketirattaga) 14. Kirjeldada rullketi tööprotsessi ülekandes. Keti kõik lülid järjestikku hambuvad ketirataste hammastega. Nn ”hulknurgaefekti” tõttu toimub keti vedava haru pidev võnkumine ja keti kiiruse muutus( effekt on seda suurem, mida väiksem on ketiratta hammaste arv). Ketilüli haakub ketirattaga sirgel, mis ei ole ketiratta jaotusringjoone puutuja, seejärel viib ketiratas keti jaotusringjoone puutujale. Keti liikudes iga lüli koormus on tsükliline. Ketile mõjub lisaks ks tsentrifugaaljõud( eriti kiirustel rohkem kui 15m/s)
Aeglasel vedaval võllil , kus Th on moment väljundvõllil (raamil), a ülekande telgede vahe. Kõige rohkem ongi koormatud satelliitide laagrid. Nende vajalik dünaamiline kandevõime Cvajalik leitakse jõu Fr = 2Ft järgi, kus Ft on eelnevalt arvutataud ringjõud. 1.3.2 Tiguülekanne Ehitus Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused: madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine
Hammasratas pumpasid kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klassifikatsioon. Välishambumisega pumbad, neid saab omakorda liigitada. 1. Kahehammasrattalised pumbad 2.Mitmehammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1.eraldussektoriga pumbad 2. Rootorpumbad. Pumba tööpõhimõte: Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks. Sisselaskepool ja survepool Hammasratta pöörlemisel satub vedelik hambavahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse survetorusse. Selleks et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja. Hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasrataspump annab pulseeriva vedelikujoa, vedelik surutakse hambavahede kaudu portsijonite kaupa.
pöördub koonusrõngas hammasratta ja muhvi erineva pöörlemissageduse tõttu muhvist ette või tahapoole. Seejuures blokeerivad koonusrõngal 10 olevad hambad 4 muhvi edasi liikumise ja suurendab jõudu koonuspindadele. Koonuspindade hõõrdejõud ühtlustab hammasratta ja rõnga pöörlemissagedust. Kui hammasratta ja muhvi kiirused on võrdsustunud, siis blokeerpinnad muhvi telgnihkumist enam ei takista ja muhvi hambad hambuvad hammasratta hammastega ilma tõuketa. Teiste autode sünkronisaatoritel võib olla erinevusi. 2.4 Käigukasti õli Täissünteetiline universaalne transmissiooniõli sõidu- ja veoautode ning teiste liikurmasinate käigukastidele, vahekastidele ja veosildadele, vastavalt valmistajatehase soovitusele. Sisaldab uue põlvkonna kulumisvastaseid- ja kõrgsurvelisandeid, mis ei kahjusta sünkronisaatoreid ja teisi värvilistest metallidest transmissiooni osasid
Vedav võll, 10. Veetav võll, 11. vedava võlli laager, 12. peaülekanne, 13. ja 14. veetava võlli laagrid 28 Vajaliku käigu sisselülitamiseks liigutatakse käigukangi, mis nihutab hargi(kahvli) abil (vedava või veetava) võlli hammasratta sünkronisaatori hambumisse. Et käike oleks võimalik üksteisest eristada, nummerdatakse need masina liikumiskiiruse kasvu järjekorras. Vaadeldaval juhul on käike viis: esimese käigu puhul hambuvad hammasrattad 1, teise puhul 2, kolmanda puhul 3, neljanda puhul 4 ning viienda puhul 5. Tagurpidi käik saadakse läbi hammasrataste paari 6 Iga käik saadakse ühe hammasrattapaari hambumisega. Veetava võlli hammasratas on ühtlasi peaülekande vedav hammasratas: Peaülekanne kannab pöördemomendi läbi diferentsiaali auto ratastele. Kahevõlliskeemi kasutatakse tavaliselt esiveoliste autode käigukastides. Kolmevõlliline käigukast (Joonis 33) kannab pöördemomenti vedavalt võllilt
Puudused: tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel; suhteliselt madal kasutegur; töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Hammasratas-, kolbradiaal- ja kolbaksiaalhüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted. Hammasratasmootor: hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Pneumoajami omadused ja tööpõhimõte.
2.kogusilindrimaht 3.silindri töömaht Surveaste - silindri töömaht(jagatud)põlemiskambrimahuga. Diiselmootoritel 12-16, ottomootoritel 6-8 42.Hammasrataspump - on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhuavaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemis pooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja,hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimelsinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasrataspumbad on laialt kasutatud sest nad on lihtsa ehitusega, kõrge kasuteguri, vastupidavad ja üpris odavad
õhuklapi hoob (tooreklapp). Vajutada alla gaasihoova blokeerhoob ja vajutada sisse gaasihoob. Osadel saagidel on käivitusasendi fiksaator. See tuleb tõmmata tahapoole. Osadel uutel saagidel on dekompressiooniventiil. See tuleb lülitada sisse. Asetada parem jalg tagumise käepideme tallale, haarata vasaku käega kaarkäepidemest kinni ja suruda saag vastu maad. Parema käega võtta käivituskäepidemest kinni ja aeglaselt tõmmata käivitusnööri, kuni käivitusmehhanismi hambad hambuvad. Järsu tõmbega tõmmata käivitusnöör välja. Mitte tõmmata käivitusnööri täiesti lõpuni välja, sest nööri tagasiveovedru võib puruneda. Käivituskäepidet ei tohi lasta vabalt hooga tagasi – löök võib purustada ventilaatorikaitse. Ventilaatorikaitsed purunevad kergesti. Mootorit ei tohi käivitada kui sidurikaitse on ära võetud: see võib põhjustada siduri lahtituleku ning suure hooga eemale lendav sidur võib põhjustada raske trauma.
Sünkronisaator ja otstarve Sünkronisaator lülitab tööle veetaval võllil vabaltpöörleva hammasratta, sidudes viimase veetava võlliga. Kui lülitushark nihutatakse sisselülitatava hammasratta, näiteks kolmanda käigu hammasratta poole, siis kõigepealt puutuvad kokku koonuspinnad sünkronisaatoril ja hammasrattal . Tänu koonuspindade kokkupuutele nende pöörlemissagedused ühtlustuvad ning edasi liigub lülitusmuhv juba kergelt, kuni lülitusmuhvi sisehambad hambuvad täielikult koonusrõngal ja hammasratta otsas olevate hammastega. Sellest hetke st on kolmanda käigu hammasratas seotud läbi sünkronisaatori veetava võlliga. Asetsevad käigukastis lülitatavate hammasrataste vahel ja peavad ühtlustama ühendusse viidavate hammasrataste pöörlemissagedusi. Enne neid kasutati vahesidurit ja vahegaasi vanematel autodel. 68
elastne, ning seetõttu võib salvestada endasse energiat ning põhjustada sellega kiiruse ja momendi võnkumisi, mistõttu ei sobi nad positsioneerimisseadmetesse. 32 Joonis 4.8. Kiilrihmülekanne [10]. 4.7.4. Hammasrihmülekanne Hammasrihmülekanne (timing belt transmission) on selline rihmülekande liik, mille puhul rihma siseküljel olevad hambad hambuvad vedava ja veetava hammasrattaga (vt. Joonis 4.9). Selle ülekande eeliseks tavalise rihmülekande ees on libistuse puudumine. Lisaks sellele tingib rihma väike mass võimaluse edastada momenti suhteliselt kaugel asuvate rataste vahel. Joonis 4.9. Hammasrihmülekanne ja hammasrihmad [10]. 4.7.5. Tiguülekanne Tiguülekannet (worm gear) kasutatakse ühe pöördliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed asuvad samas tasapinnas
Kähe võlliga käigukasti näitena vaatleme mootorratta «Dssepr» MT-9 käigukasti (joon. 72). See on varustatud ka tagasikäiguga. Käigukasti üksikosad paiknevad mootorist eraldatavas alumiiniumisulamist karteris. Siduriga ühendatud vedav võll l on tehtud ühes tükis esimese, teise ja tagasikäigu hammasratastega, neljanda käigu hammasratas on võllile kinnitatud liistuga. Kolmanda käigu hammasratta pöör- dumist võllil takistavad ta rummu hambad, mis hambuvad neljanda käigu hammasratta omadega. Tagasikäigu vah e h am m as r at as 11 pöörleb vabalt karteri tagumise seina avasse pressitud lühikesel teljel 12. Vahehammasratas on pidevas hambumises vedava võlli tagasikäiguhammasrattaga 13. Kardaanajamiga ühendatud v ee t a v a v õ 11 i 2 edasi- käikudehammasrattad pöörlevad võllil vabalt ja on pide- vas hambumises vedava võlli hammasratastega. Esimese, teise ja kolmanda käigu hammasrattad pöörlevad metall-
annaabi.ee 
