pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Rootorpump- Rootorpumbad on positiivse töömahuga pumbad, kus iga pöördega liigutatakse kindle kogus vedelikku. Nad on isetäituvad ja tagavad peaaegu püsiva vooluhulga, olenemata rõhust. Rootorid liiguvad üksteise suhtes nii, et ruumala muutudes, imemisjõud sikutab ainet pumba korpusesse ja surutakse teiselt poolt välja. Pöörlevate ja
Neljas tase Viies tase Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) . KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked: hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest käiku on raske sisse lülitada hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra hambad on murdunud karterist immitseb õli välja Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine. Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning hammasrataste hammaste otste kulumisest.
d w1 =84mm d w 2 =260mm Hammasratta hamba tugevustingimus tsüklilisele pindsurvele: p 1500 S = 0 [S] S = = 2 [ S ] = 1,5 p max 738 6.Teha järeldused Valitud hammasrattad peavad vastu esitatud tingimustele ja tugevus tingimus ning pindväsimus tugevus on tagatud!!! 7. Hammasülekande omadused ja tõrgete põhjused 1. Koormuse ülekandeelementideks on hambad ja nende mehaaniline kontakt 2. Ülekande töös ühed hambad väljuvad hambumisest ja teised hambad lähevad hambumise; 3. Hammaste väikesed kujuhälbed ja komponentide deformatsioonid põhjustavad ülekande töötades kiirendusi mille tulemuseks on: · Müra · Hammaste kiire kulumine 4. Töökiiruse (ülekandesuhte) sujuv muutmine on tehniliselt keerukas. Hammasülekannete eelised: 1. Sujuv liikumine: · sisenvõlli sujuva pöörlemise korral pöörleb
6-keskmine sünkronisaatori rõngas 7-sisemine sünkronisaatori rõngas 7. 5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked: a) hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest b) käiku on raske sisse lülitada c) hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra d) hambad on murdunud e) karterist immitseb õli välja Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine. Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning
Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1) Eraldussektoriga pumbad 2) Rootor pumbad Pumba tööpõhimõte Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks, sisselaske pool ja surve pool. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik hamba vahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse surve torusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt surve poolelt hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemis pooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemis pooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasratas pump annab katkendliku pulseeriva vedeliku voolu. Vedelik surutakse hambavahedest välja portsjonite kaupa ning pumbast väljuva vedeliku joa rõhk ja voolu hulk on ebastabiilne. Voolu pulseerimise vähendamiseks kasutatakse pumpasid, millel on kaks paari hammasrattaid. Hammasrattas pumbad sobivad suure viskoosusega vedeliku pumpamiseks.
2.Mitmehammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1.eraldussektoriga pumbad 2. Rootorpumbad. Pumba tööpõhimõte: Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks. Sisselaskepool ja survepool Hammasratta pöörlemisel satub vedelik hambavahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse survetorusse. Selleks et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja. Hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasrataspump annab pulseeriva vedelikujoa, vedelik surutakse hambavahede kaudu portsijonite kaupa. Kui pumbast väljuva vedelikujoa rõhk ja vooluhulk on ebastabiilsed. Voolu pulseerimise vähendamiseks kasutatakse pumpasid, millel on kaks paari hammasrattaid. Hammasrataspumbad sobivad paremini suure viskoossusega vedelike pumpamiseks. Amortisaatorid
= = -49 82 179,11 -1486,78 2 + 757,26 2 = = -83,63 82 FAZ=-83,63 N Kontroll: FAz Fr + FBz = -83,63 1486,78+1570,42= 0 4. Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest 2 2 = + = 2002,1 N 2 2 = + = 2545,9 N 5. Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid = =
71 ΣMBz = 0; –FAz ∙ lA + Fr ∙ lA / 2 – Fa ∙ D2 / 2 = 0 𝑙 𝐷 𝐹𝑟 ∙ 2𝐴 − 𝐹𝑎 ∙ 22 𝐹𝐴𝑧 = 𝑙𝐴 76 167,18 927∙ −495∙ 𝐹𝐴𝑧 = 2 2 = −80,93 𝑁 76 KONTROLL! ΣFz = 0 FAz - Fr + FBz = −80,93 – 927 + 1008 = 0 Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest: 2 2 𝐹𝐴ℎ = √𝐹𝐴𝑦 + 𝐹𝐴𝑧 = √2500 2 + (−80,93)2 = 2501,3 𝑁 2 2 𝐹𝐵ℎ = √𝐹𝐵𝑦 + 𝐹𝐵𝑧 = √25002 + 1007,932 = 2695,5 𝑁 Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid. Oletagem, et sidurist põhjustatud toereaktsioon Fa mõjub kõige ebasoodsamalt, eelmiste toereaktsioonidega ühes suunas. Sel puhul liidetakse nende väärtused eelmistele juurde
laagritele vähendatakse . Mõningatel pumpadel on hammaste vahele puuritud augud , mille kaudu õli satub seal olevasse soonde ja sealt teise augu kaudu välja surve või imipoolele. Kald - ja noolhammasratastega pumpade hammaste vahel sellist probleemi ei teki, kuna osa üleliigset vedelikku surutakse mööda kaldpinda tagasi. Laevades kasutatavatel hammasrataspumpadel on paljudel kaldhammastega või noolhammastega rattad. Seda tüüpi hammasratastel hammaste sisenemine hambumisse ja hambumisest väljumine ei toimu kohe täie hamba ulatuses nagu sirgehammastega hammasratastel . Tänu sellele on seda tüüpi pumbad vähem tundlikud üksteise suhtes asetuse ebatäpsustele , vastupidavamad kulumisele , töötavad sujuvamalt ja väiksema müraga. Kaldhammasratastega pumpade puuduseks on pumba töö ajal pumbale mõjuvad teljesuunalised jõud ,mis suruvad hammasrattad vastu korpuse kaant ja kutsuvad esile kõrgendatud kulumise. Hammasrataspumba hammastel võib esineda ka kavitatsiooon.
Difuusoreid võib olla 3 tüüpi . 1. Spiraalselt laienev kanal - kanal valatakse pumba kere sisse. 2 .Labadega difuusor- tööratta taha paigutatakse labadega aparaat ,kus labade vahe suureneb 3 .Kombineeritud difuusssor. PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP. Tööpõhimõte: Üks rootoritest on vedav rootor ,teine veetav. Rootorite pöörlemisel ,seal kus rootorid lähevad hambumisest lahku ,tekib hõrendus .Vedelik täidab rootorite ja korpuse vahelised tühimikud , liigub koos pöörlevate rootoritega rootori pöörlemise suunas ja surutakse rootori teise poole pöörde ajal survetorusse. Kere, Vedavrootor, Veetavrootor, Imitoru Survetoru. Rootorid on tavalisel 2 kuni 3 labaga ja nad liiguvad üksteise suhtes sünkroonselt. Kui rootorid on tehtud kruvikujuliselt ,siis on tegemist kruvipumbaga .Rootorite pinnad peavad olema väga hästi omavahel töödeldud
kuhu avaneb pumba sisselaskeava ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Pneumoajami omadused ja tööpõhimõte. Pneumoajam on keskkonnasõbralik lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Eeliseks on ka mehhanismide sujuv sisselülitus, kuid puuduseks madal kasutegur, õhu kokkusurutavuse tõttu on töö hüdroajami omast ebastabiilsem. Tööpõhimõte: Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava sururõhuga.
Pikemat sisselõiketeekonda kasutatakse suuremate moodulite korral. 88. Mis on kujundav lähtetigu tigufreeside korral? Kujundava lähteteo all mõistetakse kujuteldavat tigu, mis pinkhambumises kujundab tiguratta hambad. Tema hambumisel tigurattaga puuduvad nii teo niidi ja tiguratta hammaste vahelised külg-lõtkud kui ka radiaallõtkud teo niidi ja ratta hammaste põhjade vahel, mis on ainsaks erinevuseks tigupaaris kasutatava teo hambumisest tigurattas. 89. Mida nimetatakse tangentsiaalettenihkeliikumiseks tangentsiaalkujutreilõikurite korral? Tangentsiaalettenihkeliikumiseks nimetatakse tangentsiaalkujutreilõikurite korral töötlemisel kujuneva pinna puutujasihilist ettenihkeliikumist, tiguratastele hammaste lõikamise korral ratta jaotusringi puutujasihilist ettenihkeliikumist. 90. Kuidas jaotatakse ettenihkeliikumisi lõikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi?
survepooleks, kuhuavaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemis pooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja,hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimelsinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasrataspumbad on laialt kasutatud sest nad on lihtsa ehitusega, kõrge kasuteguri, vastupidavad ja üpris odavad. On laialdaselt kasutuses õlipumpadena. 43.Diiselmootori pihusti ehitus ja tööpõhimõte ja pihustamise algrõhureguleerimise eesmärk. Tööpõhimõte-igal silindril võib olla üks või mitu pihustit. Pihustite paigutussilindri kaanes oleneb
= . z Hammast piiravate erinimeliste profiilide vahelist kaugust jaotusringjoone kaarel nim. hamba jaotusringpaksuseks s. Niisamuti määratletakse hamba paksusi ka teistel ringjoontel (näiteks peaderingpaksus sa). Hambavahe ringlaiused: hambavahe jaotusringlaius e hambavahe peaderinglaius ea jne. Kuna hammasrataste geomeetria arvutamisel lähtutakse külglõtkuta hambumisest, on s + e = p = m . Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta joonisel hamba nimipaksuse mõlemad piirhälbed negatiivsed [eraldi joon.]. Ühisnormaali n-n sihis mõõdetavat lõtku nim. normaalkülglõtkuks jn. Ratta peaderingjoone ja vastasratta jalgaderingjoone vahelist radiaalkaugust nim. radiaallõtkuks c
Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis tagab traktoritele suure liikumiskiiruste valiku. Käigud jaotatakse kolme gruppi: aeglased töökäigud, kiired töökäigud ja transpordikäigud ning kokku võib neid olla 16...36. Lihtkäigukastis nihutatakse nuutvõllidel paiknevaid hammasrattaid hambumisse ja hambumisest välja hammasrattaga kontaktis olevate kahvlite abil. Kahvlid on ühenduses käiguvahetusmehhanismiga, mida juhitakse käigukangiga. Planetaarreduktoritega käigukastis (mida nimetatakse ka automaatkäigukastiks) on hammasrattad kogu aeg hambumises ja käiguvahetus toimub pidurite ning mitmekettaliste hõõrdesidurite abil. Käigukasti hüdrosüsteemi käiguvaliku jaoturi juhtimine võib olla mehhaaniline, pneumaatiline, elektriline
Hammasratas aga käitab käigukasti ja siduri kaudu mootorit. Niipea kui see käivitub "ja käivitushammasratas hakkab pöörlema pedaalivöllist kiiremini, väljub muhv hammaste kaldpin- dade tõukel hambumisest. Pedaalide tagurpidi sõtkumisel liigub muhv vasakule ja hambub pidurihoova puksiga. Puks pöördub koos piduri- hoovaga, mis tõmbab tagaratta piduri trossi ja ratas pidur- datakse.
annaabi.ee 
