Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon: Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega Hüpotaalamus ehk tundekühmudealune piirkond: Asub taalamusest allpool, sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi
töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine
ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. HALLOLLUS koosneb neuroni kehadest. VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid
3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari
Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. 3).vaheaju (diencephalon) asetseb keskajust eespool, mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga. 4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5)
Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Seljaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise peal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu
Osutub vôimalikuks tänu pidurdusneuronitele. Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju asub lülisambakanalis, koosneb hallollusest ja seda ümbritsevast närvikiududest moodustunud juhteteedest (valgeollus). Seljaaju funktsioonideks on reflektoorne talitlus ( seljaajurefleksid, mis ei vaja kôrgemate ajuosade osavôttu) ja erutuse juhtimine. Reflektoorse talitluse näiteks vôiks tuua lihaste talitluse keskuste töö, higierituse, veresoonevalendiku suuruse muutmise, urineerimise keskuste töö. (nt pôlverefleks) Erutuse juhtimine seisneb info (erutusimpulsside) vahendamises peaaju ja teiste
Keskuses (seljaaajus) võib olla ka vaheneuron. Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga. (eelmine oli monosünaptiline reaktsioon) Seljaaju ehitus ja funktsioon Paikneb lülisamba kanalis. Segmentaarse ehitusega – justkui üksteise peal paiknevatest sarnase ehitusega osadest ehk segmentidest; tegelikult kompaktse ehitusega, aga segmentaarsuse annavad seljaajunärvid, mis väljuvad (ja sisenevad) iga kahe lüli vahele jäävast vahest. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Ristilõikel hallollus, mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus, ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest. Tentraalne, tagumine ehk posterior Selgmine Hallollus Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad .
· Ühendab ja kooskoõlastab keha organ süsteemi tegevust organismis kui tervikus. NS jaguneb: · Somaatiliseks ehk kehanärvisüsteemiks · Vegetatiivseks ehk siseelundite närvisüsteemiks. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja kordineerib meeleeunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Hallollus koosken neuroni kehadest Valgeollus kooskneb neuroni jätketest Suurajukoor koosneb hallollusest Talitluse järgi jagunevad närvid : Aferentsed, ehk sensoorsed efk retseptoorsed närvid Eferentsed ehk efektoorsed närvid ja kolmandaks seganärvid. Erutus läbib närviraku ehk polaarselt st et erutus on ühesppnaline dendriidilt neuronile. Sünaps on eriline närviaparaadi koht kus ärritus katakse neuronilt neuronile või neuronilt lõppelundile. Refleks- KNS'i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele.
10 ★ lihastoonuse reguatsioon ★ mittetahtlikud autonoomsed liigutused VAHEAJU DIENCEPHALON ● asetseb suuraju pookeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. ● koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest Taalamused THALAMUS ● tundekühmud - vaheaju suurimad paarilised moodustised - peamiselt hallollusest (tuumadest) ● taalamuste vahel asub III ajuvatsake ● taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus ● siit lähevad erutused edasi: - suuraju poolkerade koorde - TEADVUS - basaaltuumadesse ja - hüpotaalamusse ★ taalamuse piirkond on seotud ka mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega - Mihkel Raua ja Igor Gräzini näoliigutused
b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10
kuulmisinfo. Aitab hoida ka püsivat kehatemperatuuri. Seal on keskused, mis reguleerivad une ja ärkveloleku aegu ning kontrollitakse automaatseid reflekse. Vaheaju koosneb taalanusest?? ja hüpotaalanusest. Talanusse läheb kõikide meelte info ja käsklused läbivad selle. Hüpotaalanus hoolitseb selle käitumise eest, mis on seotud isendi säilimise eest(söömine, paljunemine...) Suured närvirakkude kogumid moodustavad tuumasid. Ajukoor peal hallaju koosneb hallollusest, all valgeaju. Aju massist ei sõltu inimese elus hakkamasaamine. Ajus on vaod. Ajusagarad on teistest eraldatud. 5 sagarat: kiiru, oimus, kukla, lauba, sagar. Ajukoore võib jagada kolmeks piirkonnaks: motoorneiga punkt vastab kindlale piirkonnale; sensoorne kuulmise, nägemise, puudutuse ; assotsiatiivne piirkond on seotud kõik kõrgemad protsessid(mõtlemine, mälu..)
Seljaaju ehitus ja f-nid Seljaaju paikneb lülisamba tagalas. Lülisammas koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad tüvisambad ehk liikuvuse. Seljaaju on sekmentaarse ehitusega, st koonsemist üksteise peal paiknevatest sarnastest segmentidest. Sekmentaalsuse loovad näiliselt närvid, mis teatud vahemike tagant seljaajju sisenevad ja sealt väljuvad. Segmendid jagunevad: 1)Kaelasegment, 2)rinnasegment, 3) nimmesegment, 4)ristluusegment Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku keha, valgeolluse aga närviraku jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust juhtivate närvirakkude kehad. Eesmistes sarvedes paiknevad motoorikat ehk liigutusi juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa- motoneuronid juhivad tahtlikke liigutusi. Gamma-motoneuronid juhivad lihaste toonust. Motoneuronite närvikiud väljuvad seljaajust eesmiste seljaaju juurte kaudu
Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu.
3 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b) rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c) nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d) ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb
on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS B. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest
annaabi.ee 
