teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse
Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine Peamiseks toiduks on kalad - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. 3.5. Ohustatus Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 4
II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik.
aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks. Ca Sr Ba Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi leekreaktsioonid. 2.3 II A rühma metallide füüsikalised omadused Kõik II A rühma metallid on värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. Võrreldes leelismetallidega on neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende aatomitel on ühe väliselektroni asemel kaks väliselektroni. Samuti sarnaselt leelismetallidega on nad pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Kui üldistatult vaadelda II A rühma metallide füüsikalisi omadusi, siis rühmas ülevalt alla suureneb nende aatommass ja tihedus, kuid väheneb nende sulamis- ja
5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpsir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas
suurenemine. 5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpšir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja- Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas
• Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules õrnalt heljuvate peadega. Taimede kõrgus kuni 60 cm, hästi kasvab päikeselises kohas, ei armasta liigniiskust. Võrratu nii peenral kui talvistes kuivkimpudes. Seemned võib külvata vara kevadel otse avamaale. LAGURUS OVATUS - JÄNESESABA • Vahemere maadest pärit üheaastane kõrreline, mis kasvab kuni 50 cm kõrguseks tihedaks puhmaks. Jänese saba meenutavad hallikasvalged õisikud ilmuvad juulis. Taim talub nii tuult kui vihma ning õisikud sobivad hästi suvistesse lillekimpudesse ja kuivseadetesse. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse mai alguses. Kasvatamiseks valida päikseline ja soe ning toitaineterikka mullaga asukoht. Suve- või püsilillepeenras. Harjas hiidhirss-Pennisetum setaceum PENNISETUM - PEREKOND HIIDHIRSS
kaupa) Okkad: Võrse tipu poole suunatud; Kammitud 2-le poole; V-kujuliselt; alt valged; Harjasjalt; suht.lühikesed (1...2 varjus nõrgalt kammitud alt hallikasvalged pealt õhulõhedeta cm); alt lumivalged Abies arizonica, Abies balsamea, Abies veitchii Abies fraseri, A.sachalinensis, A.sibirica A.alba(haruldane) A.koreana Pungad: Pungad: Okkad pealt:
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/rudbeckia_fulgida_goldsturm_s%C3%A4rav_p%C3%A4evak %C3%BCbar_goldsturm.html http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9406 http://www.rohelineaed.ee/public/files/Rudbeckia%20fulgida%20%20Sarav %20paevakybar%20Goldsturm.JPG 1.24 Nõianõges (Stachys) Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim. Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas- karvased. Õied või õisikud: väikesed, roosakas- või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse. Liigi eritunnused: talvekindel. Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/418 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/noianoges.htm http://www.rohelineaed
roheline, õied rohekad või punakad, viljad dekoratiivsed on põõsa punased, rohelised või marjad( punased, rohelised kollased või kollased sordid) roheline, õied kahvaturohelised, viljad punased punased marjad Roheline, õied lillakaspunased, viljad mustad mustad viljad roheline, valminud viljad valged või heleroosakad valged viljad lehed pealt tumerohelised, alt hallikasvalged, õied valged, vili punakasroosa dekoratiivsed on marjad maasikal esineb dekoratiivseid rippuvaid sorte, dekoratiivsed on roheline, õied valged, aedmaasikal valminud viljad valminult punased viljad, ka õied dekoratiivne tema roomav tumerohelised nahkjad vorm, nahkjad peenikesed lehed, marjad punased lehed ja punased marjad
Kasutatud kirjandus: Hansaplant. SÄRAV PÄEVAKÜBAR 'GOLDSTURM'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=208&cid=360. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=208&art=289. 10.09.2013. 1.24 Nõianõgesed (Stachys) Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) (joon. 47, joon.48) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim. Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas-karvased. Õied või õisikud: väikesed, roosakas- või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse. Liigi eritunnused: talvekindel. Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas. Joonis 47. Villane nõianõges (http://davisla.wordpress.com/2011/04/06/plant-of-the-week- stachys-byzantina/) Joonis 48
aastal järgmised: ööpäevane massi-iive 839 g; söödaväärindus 2,74 kg/kg; tailihasisaldus 56,6%; viljakus 11,4 põrsast; võõrutatud põrsaste arv 9,7. 52. Pjeträän. Pjeträän (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjeträäni tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Sigadel on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad. Käel küllalt lühike, kuiv. Põsed vähearenenud, mitterasvased. Rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk. Singid ümarad, ulatuvad hüppeliigesteni. Sigadel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, kõnnak vaba. Loomad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Kuuekuuselt kaaluvad suguemikud 80-90 kg,
Valge tee lehed korjatakse eriliselt teepõõsalt nimega Narcissuse või chaica põõsastelt. Lehti ei aurutata ega röstita (protseduur, mida tehakse roheliste lehtedega) kääritata või põletata (mida tehakse musta teega). Lehti närtsitatakse looduslikul moel ja kuivatatakse päikese käes. Kui mehhaaniline kuivatus on nõutav, siis keemisprotsess on vähem kui 40 kraadi C. Kolmandaks ainult ,,kaks lehte ja pung" valitakse. Need lehed peavad olema väga helerohelised peaaegu hallikasvalged ja on ideaalselt kaetud sametise udemega. Sowmee on üks valge tee madalamatest järkudest, kuid hoolimata sellest on sel valge tee omadused. Sowmee lehed korjatakse aprillis, mais ja juunis. Töötlemise puudumine ja käsitsikorje on nähtav lehe välimuses, kuna see tundub segatu, helbelise ja lamedana. Sowmeel on rõhutatud maitseprofiil, peaaegu oolongi moodi. Paljud valge tee joojad eelistavad seda tassi, kuna sel on ,,olemus", mida saab võrrelda teiste valgete
Mulla omadustelt sobivad lodjapuule nõrgniisked ja viljakad aluselised huumusmullad, ning ka toorluhamullad. Valgusolude poolest sobib nii poolvari kui ka täisvalgus (Godet, 2000). Täiesti külmakindel, ning talub ka linnakeskkonna saastet (bio.edu.ee) Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. (bio.edu.ee). Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi pragudega, ning kandilised. Vanemad oksad on hallid ja pikkade pragudega (bio.edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad . Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega. Lehe pikkus on 5-10 cm ja laius 5-8cm.
Mulla omadustelt sobivad lodjapuule nõrgniisked ja viljakad aluselised huumusmullad, ning ka toorluhamullad. Valgusolude poolest sobib nii poolvari kui ka täisvalgus (Godet, 2000). Täiesti külmakindel, ning talub ka linnakeskkonna saastet (bio.edu.ee) Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. (bio.edu.ee) Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi pragudega, ning kandilised. Vanemad oksad on hallid ja pikkade pragudega (bio.edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad (Vaata joonis 1.). Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga hõlmaga, rootsuga, sõrmroodne ja pealt paljas, alt pehmete karvakestega
• LOS – endotoksiin • IgA1-proteaas (roll virulentsuses teadmata) • β-laktamaas • antigeenne variatsioon Haigused. • Naistel: tservitsiit, uretriit, proktiit, farüngiit; astsendeerumisel salpingiit, PID, perihepatiit • Meestel: uretriit, proktiit, farüngiit • Lastel: go konjunktiviit ehk Ophthalmia neonatorum • Dissemineerunud põleik 0,5…3% patsientidest. • Go stomatiit meenutab herpeetilist stomatiiti – hallikasvalged täpid, ebameeldiv lõhn, keel väga punane ja turses, haavandid sisaldavad tekitajat. Emaka või ureetra põletikulise vastuse tõttu tekib 2-5 päeva pärast nakatumist mädane eritis, uretraalinfektsiooni korral esineb valu urineerimisel. Meestel levib harva eesnäärmele, epididümisele, põhjustades steriilsust. Naistel võib dissemineeruda emakasse, munajuhadesse, põhjustades salpingiiti, PID, ovariaalabstsesse. Generaliseerunud haigus
põõsastikes, mageveekogude ääres ja metsaservadel. Mulla omadustelt sobivad lodjapuule nõrgniisked ja viljakad aluselised huumusmullad, ning ka toorluhamullad. Valgusolude poolest sobib nii poolvari kui ka täisvalgus. Täiesti külmakindel, ning talub ka linnakeskkonna saastet. Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga, mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline. Lodjapuu nooremad võrsed on hallikasvalged, punaka varjundiga ja roostevärvi 67 pragudega, ning kandilised. Vanemad oksad on hallid ja pikkade pragudega (bio.edu.ee). Taimel on väiksemad munajad ladvapungad ja kitsad ning võrsele liibuvad külgpungad suuremad . Vartele kinnituvad lehed vastakuti. Enamasti tumerohelised lehed muutuvad sügise tulekul punaseks. Lehekuju on ümmargune kuni munajas, ning 3 või 5 terava tipuga
annaabi.ee 
