Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1934. aastal aga kaotati põhiseadusega ära maakonna tasandi kohalik omavalitsus ning maakond muudeti riikliku juhtimise tasandiks. Aastatel 1938-1939 viidi Eestis läbi ulatuslik haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv 398-lt 281-le. 1. Ülevaade 1917. aastal 30.märtsil võeti vastu otsus Venemaa Ajutise Valitsuse poolt ,,Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", mille kohaselt liideti Eesti kubermangud senise Liivimaa kubermangude eestikeelsete aladega nagu Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Kubermangu seaduslikuks organiks sai maanõukogu, maakondades maakonnanõukogud
sündimus); avalik haldus on killustunud ja detsentaliseeritud (ei toimi ühtse tervikuna) Väljakutsed: 1)tervikliku riigivalitsemise edendamine- pajud ülesanded ei kuulu vaid ühe valdkonna piiresse; analüüsivõimeline ja poliitiliselt sõltumatu ametkond. 2)Ühise tegevuskava arendamine- ühtse strateegia loomine/korrastamine; analüüsivõime arendamine 3)Avalike teenuste tõhus osutamine- teenuste osutamise mehhanism on killustunud; haldusterritoriaalne reform Traditsiooniline avaliku sektori orgide mudel pärineb 19.saj lõpp, autorid max weber, john stuart mill. Erinevatel bürokraatia teooriatel põhinev. Kujunes ühiskonna problemaatika alusel (st ühiskonna ootused avaliku sektori orgidele muutusid). Avalik sektor on üles ehitatud järgmiselt: *Poliitikute ja ametnike vahel on selge piir *Juhtimine põhineb kirjalikel dokumentidel *Igapäevane toimimine ühtsete reeglite alusel
1. Riigipiiriga piiratud maismaa osa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed 3. Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all 6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all 7. ja Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest ja rahvuslikust koosseisust. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. VI Rahvas Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahtesugust rolli: 1) Inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks. 2) Riigivõimu teostaja, riigivõimu subjekt.
Harupoliitilised tegevused teede- ja sidevõrkude väljaarendamine, opereerimine; ühistransporditoetused; riiklik finantsabi (toetused, laenud, garantiid) ettevõtlusele; ettevõtluse tugiteenuste väljaarendamine; hoolekande- ja meditsiiniasutuste väljaarendamine; riigiasutuste paigutamine; kaitsealade rajamine; kohalike omavalitsuste arengut stimuleeriva tulubaasi edasiarendamine; haldusterritoriaalne korraldus. 36. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks; Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse; Investeeringud haridusse ja tervishoidu; Uurimis- ja arendustegevuse alane toetus; Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärgid: pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse; tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse;
jagunemisel leiab aset haldusterritoriaalse korralduse muutmine. ETHS eristab haldusterritoriaalse korralduse muutumisest haldusüksuse piiride muutmist, mis võib seisneda territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise arvamises või haldusüksuse haldusüksuse piiride korrigeerimises vastavalt maakorraldus- ja ehitamisplaneerimisvajadusele. Intensiivsust hinnatakse ka selle järgi, kui mitut haldusüksust need puudutavad. Kui on suurem muutus näiteks haldusterritoriaalne reform, on vaja järgida KOV põhiseaduslikku garantiid. Näiteks ei tohi vastavalt PS 128 ja EKOH art-le 5 KOVÜ piire muuta nende arvamust kuulamata. Tuleb eristada asjaomase volikogu algatatud vabatahtlikke ja VV algatatud territoriaalseid sundmuudatusi. Ter. Muudatustega peab kaasnema elanike arvamuse väljaselgitamine (v.a piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus-või ehitusplaneerimisvajadustele) mille ulatus ja kord
Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa 2) riigi territoriaal- ja siseveed 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust ja riigi ülesannetest. RAHVAS (kodanikud ja kodakondsuseta isikud) täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks
Avaliku teenistuse eetikakoodeks: http://www.avalikteenistus.ee/index.php?id=10513 13. Loeng: kohalik omavalitsus roll Eesti avalikus halduses ja kohaliku omavalitsuse reformid (Sulev Mäeltsemees) Estonica entsüklopeedia, Kohalik omavalitsus: mõiste, koht avalikus halduses ja ajalooline areng:http://www.estonica.org/et/Riik/Kohalik_omavalitsus:_m%C3%B5iste,_koht_avalikus_halduses_ja_ajalooline_areng/ Sulev Mäeltsemees, 2012, Haldusterritoriaalne poliitika, raamatus: Raivo Vetik (toim.), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 325-355:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ev-20.pdf Kohalik omavalitsus on eestlastele olnud ajalooliselt omane kogukondliku elu korraldamise vorm. Terminil ,,kohalik omavalitsus" ei tohiks mingil juhul rõhk olla sõnal ,,valitsus". Kohaliku omavalitsuse puhul tuleks õigupoolest rõhutada sõna ,,oma". See on elanike OMAvalitsus.
Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide vastuvõtmine, vabaturumajanduse loomine, detsentraliseerimine ja professionaalse (ja sõltumatu ?) riigiteenistuse loomine. Probleemideks on vastutuse killustumine, liiga lihtsad lahendused, reformid on kulgenud 'ülalt alla', haldusasutuste ja tasandite pädevus on ebaselge. Soovitav oleks teha inimressursi parem kasutamine, orientatsioon kliendile ja tulemusele, haldusterritoriaalne reform, infotehnoliiogia suurem osatähtsus, tulemuslikkuse ja ökonoomsuse suurendamine. Kohalik omavalitsus Kaks äärmnust: · täielik kohalik autonoomia · täielik tsentraliseerimine Dekontsentratsioon volituste delegeerimine võimuhierarhia ühelt tasandilt madalamale (kontroll jääb kõrgemale) Detsentraliseerimine volituste üleandmine keskusest sõltumatule iseseisvalt otsustavale üksusele (omavalitsusele). Mudelid duaalne süsteem ja ühendsüsteem
alusel EV seaduste ning riikidevaheliste lepingutega, kusjuures Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir Põhiseadus – Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega Eesti territoriaalmere laius – 12 meremiili (merealapiiride seadus). Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust kooseisust, riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest. Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks, linnadeks (Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus). Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli: Ühelt poolt on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud
Õigussubjektsuse garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Et KOV institutsioon jääks tervikuna püsima (liigid vallad, linnad). Ilma PS muutmata ei ole võimalik KOV liike kaotada. Hõlmab KOV üksuste liikide kaitse: ei luba kaotada valdu ega linnu KOV üksuste liikidena. Ei laiene iga üksiku KOV üksuse eksisteerimisele, kuid omab piiratud individuaalset mõju (PS § 158). Selleks, et riigi poolt teostatav haldusterritoriaalne reform oleks kooskõlas PS-ga , tuleb järgida mitmesuguseid materiaalseid ja formaalseid nõudeid. Eeldused: 1) proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11) - vabatahtlikud lahendused on eelistatavad nn sundlahendustele; 2) formaalsed eeldused KOV tuleb ärakuulata: 2.1) kohaliku kogukonna vahetu või esinduskogu kaudu vahendatud arvamuse ärakuulamine (PS § 158); 2.2) territooriumi muutmise otsuse tähtsusele vastav vorm; 3) materiaalsed eeldused: 3
piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, aga samuti riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam
lükati tagasi. Võiks oletada, et see seadus pärines Eenpalu kabinetist). Ülejäänud eluvaldkonnad: jätkusid kõik varasemad autoritaarsele olukorrale iseloomulikud tendentsid. Kaitseseisukord püsis. Poliitiline organiseerumine jätkuvalt keelustatud. Jätkusid sõnavabaduse piirangud (koosolekute korraldamise regitreerimine politseis, kirjalikku sõnavabadust piiras trükiseadus). Tegevust jätkas Riiklik Propagandatalitus. Jätkus ka mitmesuguste institutsioonide tasalülitamine (Haldusterritoriaalne reform likvideeriti kõik alevid, enamik neist muudeti linnadeks; suur valdadereform kõik senised vallad likvideeriti, nende asemel loodi uued vallad; valdade piiride ja nimede muutmine, eesmärgiks valdu suurendada ja majanduslikult elujõulisemaks muutma, ka omavalitsuste allutamine riigikontrollile. Maakondade omavalitsused: nendeks olid maakonna volikogud ja maakonna valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse
ometi. Ülejäänud eluvaldkonnad: jätkusid kõik varasemad autoritaarsele olukorrale iseloomulikud tendentsid. Kaitseseisukord püsis. Poliitiline organiseerumine jätkuvalt keelustatud. Jätkusid sõnavabaduse piirangud (koosolekute korraldamise regitreerimine politseis, kirjalikku sõnavabadust piiras trükiseadus). Tegevust jätkas Riiklik Propagandatalitus. Jätkus ka mitmesuguste institutsioonide tasalülitamine (Haldusterritoriaalne reform – likvideeriti kõik alevid, enamik neist muudeti linnadeks; suur valdadereform – kõik senised vallad likvideeriti, nende asemel loodi uued vallad; valdade piiride ja nimede muutmine, eesmärgiks valdu suurendada ja majanduslikult elujõulisemaks muutma, ka omavalitsuste allutamine riigikontrollile. Maakondade omavalitsused: nendeks olid maakonna volikogud ja maakonna valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse.
6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumil võimutäius nii seadusandluse, täitev-korraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas, teiste riikide omavoliline sekkumine riigi asjadesse tema territooriumil on välistatud. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, aga samuti riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ta on inimhulk, kes asub
annaabi.ee 
