kohustustest. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul või juriidilise fakti toimel ja need on determineeritud haldusõigusnormidega. Võivad tekkida seadusest, määrusest, statuudist, halduslepingust, haldusaktist halduse reaaltoimingust. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab täitma. Keelud vähem iseloomulikumad. Kolmandaks, haldusõiguslik reguleerimine eeldab, et ettekirjutused on ühepoolsed ja selles avaldub haldussuhte ühe poole tahteavaldus.
2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku õiguse eristamine. 5. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõ loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: · Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled
koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku õiguse eristamine. 5. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõ loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: · Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled
ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel. Saksa õigusteadlane K. König määratleb haldusõigust kui avalikku õigust, mis ei kujuta endas riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigust. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõigust määratletakse suhete kaudu, mis on seotud avaliku halduse teostamisega. Need spetsiifilised suhted moodustavad haldusõiguse eseme. Konkreetsete õigusharude piiritlemisel on peale eseme kindlaksmääramise tähtis ka õigusliku reguleerimise meetod¸s.t milliste vahenditega ja mil viisil suhteid reguleeritakse. Põhimõtteliselt kasutavad kõik õigusharud
kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Kui tekib kahtlust, kas õigusnorm kuulub avaliku või eraõiguse hulka, siis tasuks analüüsida kõigist kolmest doktriinist lähtuvalt. 2.3 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused. Haldusõigust määratletakse suhete kaudu, mis on seotud avaliku halduse teostamisega. Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Konkreetsete õigusharude piiritlemisel on peale eseme kindlaksmääramise tähtis ka õigusliku reguleerimise meetod, s.t milliste vahenditega ja mil viisil suhteid reguleeritakse. Õigusliku reguleerimise meetodid:
Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on Haldusõiguse mõiste seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis HÕ reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust, sõltumata Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse riigiorganitest, kes seda teostavad. täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused määrus on antud. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel, ning TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM
täitevorganite suhtes printsiip - teha võib seda, mis on lubatud. Kaasajal on demokraatlike riikide haldusõiguses kasvanud just nende normistike osakaal, mis peavad tagama halduse õiguspärasuse ja isikute kaitse haldussfääris. Osa teadlasi loeb nimelt seda osa haldusõigusest "ehtsaks haldusõiguseks". Näiteks E. Freund märgib, et haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kontrollib administratsiooni tegevust, mitte aga õigus, mida loob administratsioon. 14 §2. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõigust määratletakse suhete kaudu, mis on seotud avaliku halduse teostamisega. Need spetsiifilised suhted moodustavad haldusõiguse eseme. Saksa haldusõigusteaduse klassik O. Mayer on märkinud, et haldusõigus loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib
täitevorganite suhtes printsiip - teha võib seda, mis on lubatud. Kaasajal on demokraatlike riikide haldusõiguses kasvanud just nende normistike osakaal, mis peavad tagama halduse õiguspärasuse ja isikute kaitse haldussfääris. Osa teadlasi loeb nimelt seda osa haldusõigusest "ehtsaks haldusõiguseks". Näiteks E. Freund märgib, et haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kontrollib administratsiooni tegevust, mitte aga õigus, mida loob administratsioon. 14 §2. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõigust määratletakse suhete kaudu, mis on seotud avaliku halduse teostamisega. Need spetsiifilised suhted moodustavad haldusõiguse eseme. Saksa haldusõigusteaduse klassik O. Mayer on märkinud, et haldusõigus loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib
Haldusõiguse poliitiline funktsioon üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse av võimu võimalike kuritarvituste eest. Haldusõigusel on õ kasutada ka sunnivahendeid, kuid selleks on täpsed reeglid. Hõ ülesanne on detailselt paika panna õigused ja kohustused, mis haldusorganitel on. Totalitaarsetes riikides haldusõigusel väga väike tähtsus erinevalt demokraatlikest riikidest. Haldusõigust ei loo domineerivalt haldusorganid ise (nad vaid konkretiseerivad). Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Meetod mis vahendid ja vah liigid? Õigusel tervikuna on ühesugused reguleerimise meetodid. Üldistatult saab välja tuua 3 meetodit, mida kasutatakse. Oluline õig reg meetod õ harude eristamisel (vahendid ja viisid suhete reguleerimisel). Kasutatakse ühtseid meetodeid: · Käsud ehk ettekirjutused jur kohustus sooritada teatud toiming (haldusõigus) · Keelud otsene juriidiline kohutstus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus)
I teema AVALIK HALDUS _______________________________________________________ §1 Avaliku halduse määratlemine 1. LOENG 08.09.2008 1. Avaliku halduse mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse tunnused, ülesanded, funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2L 2. Haldusõigus. Haldusõiguse mõiste. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused. Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Haldusõiguse realiseerimine. Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. 2L EKSAM: saab kasutada, kaasuse lahendamise metoodikat, ka haldusõiguse üldosasse kuuluvaid seadusi. Haldusmenetluse seadus, riigivastutuse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ja halduskohtuseadus.Ka põhiseadust võib vaja minna.
negatiivne meetod haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. positiivne meetod haldusõigus on PS ja sellele allutatud õigusallikate produkt. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normide reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Formaalselt mõistetud haldusõiguse reegli kujutus. §2 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: - käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming
määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. 3. §3 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming
sotsiaalprogramme), tollimaksude vähendamne, alkoholiaktsiis jne; 2. ühiskonna poliitilise korralduse sfäär - mõttevabadus, rahva huvide arvestamine, esindusorganite funktsioneerimine, vabad valimised; 3. teadus sfääris - kurjategijate tabamise ja kuritegude avastamise vahendite arenemine, vara kaitse arenemine, raamatupidamise areng; 4. tsiviil- ja haldussuhete sfäär; 5. religiooni sfäär - kiriku õiguste vähendamine, vaimulikele abiellumise õiguse andmine; 6. perekonnasuhete sfäär - lahutuste lubamine, prostitutsiooni reguleerimine; 7. kasvatuse sfäär - õpetajate olukorra parandamine, mängupõrgute keelamine. Seda mudelit on nii palju kuritarvitatud, seega on sel väga halb maine juures (selle võtsid
Domineerivad karistusõigused. Vähesel määral ka haldusõiguses. Õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut. See meetod domineerib eraõiguses. Subjektid omavahel lepivad kokku, kellel on millised kohustused ja millised õigused. Haldusõigussuhte reguleerimisele on omane: Kohustuslikkus Ühepoolsus Õigustatud subjektiks on tavaliselt haldusorgan, kuid kasvab ka selliste haldussuhete arv, kus kohustatud subjektiks on avaliku võimu kandja, nt avaldustele vastamise seaduses sätestatu järgi. Tänapäeval ka õigustuse kui meetodi osatähtsus kasvab. Eelkõige nt halduslepingus, seal antakse palju haldusõiguse ülesandeid üle eraõiguslikule subjektile. § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid PS § 10: ... mis tulenevad põhiseaduse Siin sisalduvad põhimõtted on
2. Abistavad funktsioonid - nende sisuks on põhifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Asjaajamine, juriidiline teenindamine jms. 81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? EI OSKA!!! Väga kahtlane vastus!!! Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku nõuded riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad -haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused: üldistatult on olemas järgmised õigusliku reguleerimise meetodid: 1. käsud ehk ettekirjutused -> jur kohustus 2. keelud -> jur kohustus 3. õigustused -> jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid negatiivne meetod ha l du sõi gu s on a va l ik õi gu s, mi s e i kuj ut a e nda st r i igi, kon s ti t ut s i oon i või protsessiõigust. positiivne meetod
23 Haldusõiguse reguleerimise erisused : Haldusõiguse loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: Käsud e ettekirjutused (otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming) Keelud (otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata) Õigustused (juriidiliselt luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Avaliku võimu käsud on ühepoolsed. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. Haldusõiguse süsteem: Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib (määrab, piirab) haldustegevust, -menetlust ja –organisatsiooni. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks
õigussuhte subjektidele õiguse iseseisvalt valida oma käitumine ja tunnistab nende võrdõiguslikkust. Õigussuhte tekkimise aluseks on tavaline leping. Dispositiivne reguleerimismeetod on omane eraõiguse harudele: tsiviilõigusele, perekonnaõigusele jt. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise iseloom tuleneb asjaolust, et munitsipaalõigus kuulub haldusõiguse eriossa (munitsipaalõigus kitsamas mõttes). Seepärast on tema reguleerimismeetodiks haldusõiguse reguleerimismeetodid. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära väljendub: 1) sellele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused). Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita. Vähemal määral on haldusõigusele iseloomulikud keelud; 2) avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus ei tulene haldussuhte subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud
annaabi.ee 
