(vt KOKS § 22 lg 2: "Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.") Samuti langeb haldusekandja kokku haldusorgani staatusega näiteks sellise eraõigusliku haldusekandja puhul nagu seda on notar, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Käesolev õpiobjekt vaatleb haldusorganeid niisiis haldusorganisatsioonilisest aspektist lähtuvalt, nende institutsionaalse tunnuse järgi - haldusorganid kui organisatsiooniliselt iseseisvad haldusekandja osised. Haldusorgani liigid Eelmise peatüki riigi ja KOV üksuste haldusorganite loetelus kohtasid juba haldusorganite erinevaid liike: valitsusasutus, riigi ametiasutus, KOV üksuse ametiasutus, põhiseadusorgan, KOV ametiasutuse hallatav asutus jne. Haldusorganeid liigitatakse lähtudes erinevatest liigitusalustest
linnakantselei jne. Koguon kollegiaalselt otsuseid langetavad inimeste kogumid, nt Vabariigi Valitsus, vallavolikogu, Kultuurkapitali Nõukogu, töövaidluskomisjon, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Isik haldusorganinaon füüsiline isik, nt minister, tervisekaitseinspektor, politseinik või juriidilisest isikust haldusekandja tervikuna, nt kohaliku omavalitsuse üksus või õigusvõimeline asutus Haldusorganeid võib otsuste vastuvõtmise korra järgi liigitada ka monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatses organis teeb otsuse üks isik, nt Vabariigi President, minister Kollegiaalses organis teeb otsuse isikute kogu, nt Vabariigi Valitsus, linnavolikogu, Hasartmängumaksu Nõukogu) Organikandjaon füüsiline isik organi taga. Asutus (haldusekandja osana) Haldusekandja asutuson haldusekandja osa, mis moodustab varade ja personali
Riigi põhikorda sätestav õigusakt. Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus, õigusaktid) seadusandlus, riigi põhitunnused); riikliku korralduse vorm, territooriumi haldusjaotus; kõrgeima 44. Kuidas haldusorganeid liigitatakse? riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad Ruumiliselt: keskhaldusorganid president, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid. sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted
KOKS § 4, KOVi organid: 1) Volikogu – KOVi üksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääletusõiguslike elanike poolt KOV VS alusel; 2) Valitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan KOVi organid on haldusorganid HMS § 8 lg 1 mõttes. Haldusorgan on avaliku võimu kandja üksus, mis täidab avaliku võimu kandja nimel kindlaid ülesandeid. Teine kriteerium – avaliku halduse täitmine haldusekandjast väljapoole. HMS § 8 lg 1 rohkem haldusorganeid – kohaliku omavalitsuse üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktuuriüksused, konkreetne kohaliku omavalitsuse ametnik. 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus (siin kindlasti mitte ainult piirduda loeteluga, vaid käsitleda ka muid õpikus äratoodud aspekte. Seoses ametiasutuse juhi õigusega anda teenistusalaseid akte lk 104: konkreetselt neid küsimusi, mida nendes aktides reguleeritakse, pole vaja teada). Lk. 101-104 Ametiasutuse mõiste on mitmetähenduslik.
riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni subjekti territooriumi (Eestis Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (näiteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus, selline riigiorgan ühendab ja suunab halduse kõigi või enamiku harude juhtimist. Tüüpiliseks üldkompetentsiga haldusorganiks on riigi keskhaldusorgan (meil Vabariigi Valitsus). Erikompetektsiga haldusorganid (ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtude riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased
seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Organeid võib määratleda kahe tunnuse alusel: Institutsionaalne organ kuulub küll haldusekandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus Õiguslik konstantsus on tagatis, et ta püsib, olenemata, kas tema liikmed vahetuvad või mitte. Riigil on palju haldusorganeid: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektuurid Funktsionaalselt organile kuulub kindel pädevus, kuid see pädevus pole tema enda pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Ta kannab vastutust haldusekandja ees. Organi tunnused, millele ta peab vastama: 1. ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid mõeldud nii personali, kui tehnikat jne 2. ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev 3
I köide 1846 kohalike ametiasutuste korraldused. II köide 1846 aadlikke, vaimulikke ja linnakodanikke käsitlev seadusandlus. III köide 1865 Balti Eraseadus (BES) koondati muud tsiviil- ja eraõiguslikud normid. Koostas õigusajaloolane Bunge 1856-1864, jõustus 1865 1866 Baltikumi valla omavalitsusseadus. See suurendas talurahva omavalitsuslikke õigusi. 1870 Venemaal vastu võetud Vene Linnaseadus. Hakkas kehtima 1877- 1878. Linnades hakati valima kolmeks aastaks haldusorganeid. 20.Veneaegse Eesti talurahvaõigus: 1721 a. Sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel rahuleping, mille järgi Eesti- ja Liivimaa läksid Vene võimu alla. Baltikumis kehtis eriline Ida reziim, kus võim kuulus sakslastele. Tekkisid 2 kubermangu: Eestimaa k. ja Liivimaa k., elanikkonnaks vaimuliku, aadlikud, linlased ja talupojad. Veneaegne talurahvaõigus: 18 saj. eesti talupoegade elu ei paranenud, kuni 19 saj. kestis edasi pärisorjus. 19 saj
kätte, lahendatakse KOV poolt. Pädevuse liigid Reaalpädevus – pädevus seoses ülesande valdkonnaga Territoriaalpädevus – pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pädevus – kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus – milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused – avalikku võimu ei teosta. Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või
Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt 5 Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään,
kätte, lahendatakse KOV poolt. Pädevuse liigid Reaalpädevus pädevus seoses ülesande valdkonnaga Territoriaalpädevus pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pädevus kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid).
pädevus). Teine pädevuse määratlus: välispädevus e. eksternne pädevus määrab ära, kas haldusorgan tervikuna on pädev mingit küsimust lahendama internne pädevus milline ametiisik võib haldusorganit haldusmenetluses esindada (sisuliselt: kes kirjutab alla). Näiteks KOV pädevus kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusorgani kätte, lahendatakse KOV poolt. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus
kätte, lahendatakse KOV poolt. Pädevuse liigid Reaalpädevus pädevus seoses ülesande valdkonnaga Territoriaalpädevus pädevus seoses haldusorganite tegevusega mingil kindlal territooriumil Instantsiline pädevus kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: · Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). · Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid).
Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt
koostisosaks. 2. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Seega on riigil kui avalik-õiguslikul isikul palju haldusorganeid, kelle kaudu ta teostab oma õigusi ja kohustusi. Probleemi keerukus seisneb siin selles, et täpselt piiritleda iga haldusorgani pädevus, vältimaks dubleerimist, õiguslikke vaidlusi jne. Reeglina ei ole riigi haldusorganid iseseisvad juriidilised isikud, nad esinevad õigussuhetes riigi nimel ja sellises ulatuses ning volitustega nagu see seaduses on sätestatud. Nii ei ole paljudes maades näiteks ministeeriumid juriidilised isikud
koostisosaks. 2. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Seega on riigil kui avalik-õiguslikul isikul palju haldusorganeid, kelle kaudu ta teostab oma õigusi ja kohustusi. Probleemi keerukus seisneb siin selles, et täpselt piiritleda iga haldusorgani pädevus, vältimaks dubleerimist, õiguslikke vaidlusi jne. Reeglina ei ole riigi haldusorganid iseseisvad juriidilised isikud, nad esinevad õigussuhetes riigi nimel ja sellises ulatuses ning volitustega nagu see seaduses on sätestatud. Nii ei ole paljudes maades näiteks ministeeriumid juriidilised isikud
annaabi.ee 
