riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid praeguseni. Haldusjaotusel põhinevat, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksust, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist, nimetatakse haldusüksuseks. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks.Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond menetleb selles valdkonnas peamiselt kohalike omavalitsuste poolt
Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 2 16.03.2010 Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine
iseseisvalt korraldada oma kohalikku elu.Kohaliku omavalitsuse termini kasutamine tekitab omaette probleeme siis, kui käsitletakse ka regionaalse tasandi omavalitsust. Sellisel juhul võiks kasutada üldistavat terminit ,,territoriaalne omavalitsus", sest olenemata sisust on nii kohalik kui ka regionaalne omavalitsus seotud mingi kindla territooriumiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle ajani oli ka kirikuomavalitsus territoriaalne omavalitsus. Territoriaalse omavalitsuse mõiste kasutamise otstarbekus tuleneb aga just regionaalse omavalitsuse kahesugusest iseloomust. Sajandite jooksul olid Euroopas suured õigused linnadel. Nad olid nagu linnriigid oma õiguste ja vabadustega. Tallinn sai Lübecki õiguse 1248. aastal, hiljem kehtestati see Narvas ja Rakveres
Särg, 2006, lk. 14). 2.02 Avinurme karjamõisad Avinurme kihelkonnas asus veel ka kolm karjamõisa: Adraku (Adrako), Kõveriku (Köwwerik) ja Piilsi (Piels) karjamõis (A. Särg, 2006, lk. 15). 3. Iisaku vald Varem kandis nimetust Iisaku kihelkond ja kuulus ajaloolise Virumaa alla. Kihelkond asutati 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete äärealade baasil. Tühisel määral hõlmati sellesse ka varasemaid Viru-Jaagupi kihelkonna idaosi. Kaasaegsel haldusjaotusel paikneb Ajalooline Virumaa keskusega Rakveres suurelt osalt praeguse Ida- ja Lääne-Viru maakonna aladega. Iisaku kihelkonna keskosa hõlmab enda alla Iisaku kirikuga moodustava Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed hõreda asustusega alad Tudulinna ümbruses moodustavad Tudulinna valla, mis vähesel määral ulatub lääneservas ka kihelkonna aladelt välja. Lõunaservas asuv Peipsi rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab tänapäeva Alajõe valla peamise osa
KOKS 2 antud KOV mõitse vastab EKOH s toodud mõistele: 1. KOV on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse-valla või linna- demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadusest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2. KOV: a. Rajaneb riigi territooriumil haldusjaotusel b. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus-ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või –algatuse teel. Eesti olustikus on KOV kogukonnaliikmete poolt(vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha-, ja objetilähendust tagav legitimatsioonisüsteem. 13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid
olevad seda tõendavad dokumendid ja materjalid. Kohalik omavalitsus 1)on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus,võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu,lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu,samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine 2)igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas 3)seaduste järgimine oma ülessanete ja kohustuste täitmisel 4)valla- ja linnaelanike õigus
Kohaliku eelarve iseseisvuse printsiip ei tähenda keeldu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega valdade ja linnade kaitseks on vaja rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. Põhiseadus
juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike valitsuse seisukohtadest; lahendab ja korraldab kohaliku elu õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna või linna arengu iseärasusi. See rajaneb riigi territooriumi põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; lahendab ja haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes pädevusse;korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kohalik omavalitsus isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. 1 Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.2 Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad
RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ XI Kohalik omavalitsus Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) KOKS; 3) Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta (EKOH). 1. KOV mõiste. Riikliku omavalitsuse teooria vs kogukonna teooria. KOV on riikliku territoorimi haldusjaotusel põhinev üksus, millel on õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Riikliku omavalitsuse teooria: KOV on üheks riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, teiste sõnadega e. riigivalitsemise eriliik. Selle teooria järgi on kõik võimuvolitused KOV-le andnud riik ning võimuvolituste allikaks on riigivõim. Kogukonna teooria ehk kogukonna loomulike õiguste teooria - mille kohaselt on kogukonnal õigus juhtida oma
KOV alla kuuluvad vaid vallad ja linnad. 115. Kohaliku omavalitsuse mõiste(d) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 116. KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid 1) õigussubjektsuse garantii - eesmärk on õiguslikult tagada KOV koht avaliku halduse tasakaalustatud tervikstruktuuris. Garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Õigussubjektsuse garantii hõlmab: a) KOVü-de liikide kaitse;
KOV-e üksus Mõiste: iseseisev õigusvõimeline haldusüksus – haldusekandja, kus teostatakse OV-likku haldamist. Kuuluvad terrkorporatsioonide hulka: küs-d, mille haldamisega on tegu, on terr-ga seotud. A-õ korporats-na oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud: isikud, kelle püsiv elukord, s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub vastavas KOV üksuses. Üksus omab terrvõimu, st pädevust täita teat haldusül-d oma terr-l. haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse jt õigusaktidega kindlaksmääratu staatuse, nime ja piiridega üksus, mille terr ulatuses teost riiklikku või OV-likku haldust. Liigid: PS § 155 lg 1 sätest kaks üksuste liiki: vallad ja linnad. PS § 155 lg 2 järgi võib muid liike mood seadusest sätest korras ja alustel. Seni pole loodud ja riigis on ühetasandiline KOV. Seisuga 2016 on 30 linna ja 183 valda. Linna nimetust kasut ka KOV üksuseks mitteoleva asula kui asutusüksuse tähisena (vallasisene linn)
Kohaliku eelarve iseseisvuse printsiip ei tähenda keeldu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega valdade ja linnade kaitseks on vaja rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste
tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Harta kohaselt: Munitsipaalõigus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja
annaabi.ee 
