kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping.
keeldumine võis tema õigusi rikkuda. Haldusaktide liigid Haldusakti on erinevates teooriates püütud määratleda väga erineval moel. Üldiselt võib öelda, et haldusakt on täitevvõimu õigusakt. Sellisest üldisest määratlusest nähtub, et haldusakt kuulub üldisesse õigusaktide süsteemi, mis oluliselt lihtsustab ka tema liigitamist. Nii võib haldusaktid liigitada lähtuvalt õigusaktide liigitusest õigustloovateks haldusaktideks ja halduse üksikaktideks. Õigustloovaks haldusaktiks on määrus, üksikaktiks korraldus. Omapäraseks haldusakti liigiks on käskkiri, mis võib olla nii õigustloovaks haldusaktiks kui ka üksikaktiks. Sellest täpsemalt allpool. Oluline on rõhutada, et eeltoodud liigitust ei mõistetaks valesti. Nii ei ole näiteks õige lugeda haldusakt õigustloovaks aktiks üksnes seetõttu, et see kannab pealkirja "määrus", vaid oluline on eelnevalt tutvuda selle haldusakti sisuga. Üks võimalus õigustloovat akti määratleda on
isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping). Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri üksikjuhtumeid. Halduskohtusse ei saa kaevata ka kohtuotsuste peale – sel juhul tuleb pöörduda kõrgema astme kohtu (ringkonnakohtu või riigikohtu) poole. Kriminaalasi on riiklik süüdistus. Osapoolteks on riiklik süüdistaja (prokurör) ja süüdistatav, kelle esindajaks on advokaat
üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.” Haldusakt on üldine teoreetiline mõiste. See tähendab, et dokumendi käsitlemine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik § 51 lõikest 1 tulenevad tunnused: 1. dokumendi on andnud haldusorgan: mõiste tuleneb HMS §-st 8; 2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. Tuleta meelde esimest loengut: avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine; 3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav (v.a üldkorralduse puhul; vt edaspidi)
Kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise on haldusakt, vanga sees ümber paigutamine (ühest kongist teise) – on kohtupraktika lugenud toiminguks. Teabetoimingud – mitteregulatiivsed teated, selgitused, soovitused, hinnangud, ettepanekud, hoiatused, vastused teabenõuetele, määrangukirjad, andmete kogumine, salvestamine, töötlemine, avaldamine jne. Teabe- või registrikanne võib osutada haldusaktiks, kui seadusega on talle antud haldusaktiga võrdne tähendus. Kui selle otseseks eesmärgiks on andmesubjektile otseste õiguste ja kohustuste tekitamine. Näiteks haldusaktiks on avaliku koosoleku registreerimine, erinõuetega tegevusala kandmine majandusregistrisse, välismaalase üheajalise töötamise Eestisse registreerimine jne. Toimingute puhul on oluline eristada neid menetlustoimingutest. Toimingud, mis toimuvad
Haldusorgan ehk MTA on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (Subjektiteooria), MTA teostab võimu. Tegemist on soodustava haldusakti andmisest keeldumisega. Regulatsioon on olemas. Ühepoolne otsustus, kuna puudub kokkulepe. Üksikregulatsioon. Välismõju:on olemas, mõjutab isikuid väljaspool haldusorganisatsiooni. SN on adressaadiks, kuna haldusakt on temale suunatud. Vahekokkuvõte:MTA poolt SN käest võlgu väljanõudmine on haldusaktiks. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus MTA-l on kindlasti pädevus HMS § 8 lg 1 ja Makdukorralduse seaduse § 46 ja 114 alusel. Lisaks, on olemas ka territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate seadustega. Järelikult, käesolev MTA haldusakt SN-i suhtes on tema pädevuses. 2. Menetlusnõuded SN ontaotlejaks, kuna ta esitas taotluse “palun, kustutage minu võlgnevust”.
Sunniraha võib rakendada ositi ehk osade kaupa ja siin on 11 võimalus taas maksuhalduril kasutada kaalutlusõigust, kuid summa ei tohi ületada maksimumi. Sunniraha ei tohi samastada trahviga, sest viimase rakendamiseks on oluliselt keerukamad formaal-juriidilised nõuded (seletuskirjad, tunnistajad jmt). 8 HALDUSAKTIDE LIIGID Eelmises MKS-is oli ettekirjutus ainsaks haldusaktiks, kuid kehtivas MKS-is selline haldusakt üldse puudub ja ettekirjutus on üks osa ehk sisuline osa igas haldusaktis. Haldusaktid võib liigitada 2 põhirühma - otsused ja korraldused ning lisaks mõned erandid: 1) intressinõue 2) sundtäitmise hoiatus 3) maamaksu tasumise õiend 8.1 OTSUSED on seotud rahaliste vahendite liikumisega või rahaliste tehingutega (välja arvatud vaideotsused). 1) Tagastusnõude täitmise otsused - näiteks tagastusnõude pikendamise otsus; osalise
reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakt on üldmõiste. See tähendab, et dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri, protokolli kantud otsus jne võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik haldusakti tunnused: 1. dokumendi on andnud haldusorgan 2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. 3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on lõplik õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. 5
suunatud välja. Eesti õiguskorras ei ole antud materiaalselt mõistetud haldusakti legaaldefinitsiooni. Seepärast põhineb järgnev haldusakti tunnuste analüüs kontinentaalses õigussüsteemis aktsepteeritud käsitlusel. Haldusakti tunnused on: tal on regulatiivne iseloom. Reguleerimine on õiguslikult siduv korraldus, tahteavalduse või tahteavalduste selgitus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele (tegevusetus pole haldusakt, haldusaktiks on aga haldusakti andmisest keeldumine). Õiguslikud tagajärjed seisnevad selles, et luua, muuta või tühistada õigusi ja/või kohustusi või neid siduvalt kindlaks määrata; tal on pretseptiivne iseloom. Haldusaktiga teostatakse avalikku võimu. Tema regulatiivsuse tagatiseks on avalik võim. Seetõttu on ka aktis sisalduvad ettekirjutused kohustuslikud. Haldusakte antakse täidesaatva riigivõimu teostamisel.
midagi lõplikult kindlaks, akt ei määra midagi) 9. Seadus nõuab, et ehitusloa võib anda vaid ehitisele, mille projekti on Tuletõrjeinspektsioon kooskõlastanud. Tuletõrjeinspektsioon keeldub AS Kodumaja ehitusprojekti kooskõlastamast. haldusorgniks tuletõrjeinspektsioon, subjektiteooria, välismõju olemas, tegemist on õiguslikult siduva otsustusega, menetlustoiming, kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul
Õigusvastasus (B) 2. Isiku puudumus (vrd B.II.2.a.iii) a) Faktiline b) Õiguslik 2. II. Eeldused 1. Haldusakti tühistamine (RVS § 3 lg 1): eeldab kehtiva haldusakti olemasolu 2. Haldusakti või toimingu keelamine RVS §-d 4 lg 1 ja § 5 lg 1: eeldab veel andmata haldusakti või veel sooritamata või jätkuvat toimingut 3. Haldusaktiks või toiminguks kohustamine (RVS § 6): haldusorgan peab olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse 4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1) a) Kahju b) Põhjuslik seos c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2)
1. Õigusvastasus (B) 2. Isiku puudumus (vrd B.II.2.a.iii) a) Faktiline b) Õiguslik II. Eeldused 1. Haldusakti tühistamine (RVS § 3 lg 1): eeldab kehtiva haldusakti olemasolu 2. Haldusakti või toimingu keelamine RVS §-d 4 lg 1 ja § 5 lg 1: eeldab veel andmata haldusakti või veel sooritamata või jätkuvat toimingut 3. Haldusaktiks või toiminguks kohustamine (RVS § 6): haldusorgan peab olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse 4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1) a) Kahju b) Põhjuslik seos c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2)
Normatiivakt – üldakt ehk normatiivakt Individuaalakt – üksikakt ehk õigust rakendav akt Seadus kitsas tähenduses – põhiseadus ja konstitutsioonilised seadused Seadus laias tähenduses – põhiseadus, seadus, seadlus ehk dekreet, määrus; ehk seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus materiaalses tähenduses – lisaks seadustele ka valitsuse ja koh. omav. määrused Seadus formaalses tähenduses - parlamendiseadus HMS 51 lg 1 haldusakt- reguleeritakse üksikjuhtumit, haldusaktiks on otsus, korraldus, ettekirjutus, käskkiri vm. Määrus ei ole selle paragrahvi järgi haldusakt. Haldusakti annab välja haldusorgan; Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, valitusse ja kohaliku omavalituse organite üldaktid,legislatiivaktid, haldusorganite aktid. Seadusele alluv halduse üldakt. Seaduse alusel ja täitmiseks Secundum legem – määrused kujutavad endast secundum legem üldakte ehk seaduse järgi üldakte.
antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Volikogul on üksiaktidena õigus vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Nii ühed kui teised võivad olla nii internsed kui ka eksternsed. Viimasel juhul on tegemist haldusaktidega HMS mõttes. HKMS mõttes on haldusakt iga otsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele (HKMS § 4 lg 1 - haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik- õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping) Otsus millega muudetakse haldusakti, on ka ise haldusakt. Samuti on
annaabi.ee 
