Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend
7. Teoreetiliselt on tegemist taastuvenergiaga. Ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele hästi. Näiteks piimatoodetele lisatakse probiootilisi baktereid, munadele oomega- 3- rasvhappeid. 9. Jälgides silmaga nähtavate organismide ehk makroorganismidega toimuvaid muutusi, saab kombineerida sellist teavet mikroorganismi- ja geeniuuringutega. 10.Biorelv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. 11.Hästi arendatud biorelv võib kujuneda valesti käsitlemisel suureks ohuks ükskõik millisele liigile maal, olgu see kas inimkonnale või mingsugusele looma- või taimeliigile; seda võidakse kasutada eesmärgil, et külvata inimestes hirmutunnet. 12
Kaebuste ja haigusnähtude puudumisel meespartnerit üldjuhul pole vaja ravida. Kui aga seenhaigus naisel muutub krooniliseks ja hakkab sageli korduma, siis peaksid ravi saama mõlemad partnerid üheaegselt. Bakteriaalne vaginoos Bakteriaalne vaginoos on sageli esinev põletikuline tupehaigus, mis moodustab vähemalt 50 % kõigist tupeinfektsioonidest. Bakteriaalne vaginoos ei ole suguliselt üle kantav haigus. Bakteriaalne vaginoos on tupe mikrofloora muutus: haigusttekitavad bakterid tõrjuvad välja normaalselt tupes elavad piimhappebakterid. Bakteriaalset vaginoosi põhjustavad mitmed bakterid: Gardnerella vaginalis, Mobiluncus, Peptococcus, Bacteroides. Need mikroobid põhjustavad tupe mikrofloora hävimise ja bakteriaalse vaginoosi tekke. Tõenäoliselt on haiguse tekkes osa ka tupe piimhappebakterite tüübil. Põhiliseks bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on vähene halvalõhnaline vinav voolus.
Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. UURIMINE Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. RAVI Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. Tripper Herpes KAEBUSED Suguelunditel tekivad punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on haavandid
spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos *toidu ja joogiga düsanteeria *läbi vigastatud naha teetanus *läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega süüfilis *siirutajate vahendusel nt kirbud siirutavad katku
viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud. GONORRÖA ehk TRIPPER Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. Varakult ravimata juhtudel võib naistel munajuhade ja munasarjade põletikust tekkida viljatus. Harvem võib tripperile järgneda sigimatus ka meestel. Eestis on suguhaigustest
haigestuvad labajalad, kuid nakatuda võivad ka kubemevoldid, silenahk mujal kehal ning küüned ja juuksed. Jalgade nahaseenhaigused Kõige enam levinud dermatofüütia vorm, mille tunnused leitakse Euroopas ja USAs vähemalt 15% inimestest. Selle seenhaiguse tekitajaks on Trichophyton'i perekonda kuuluvad seened. Arvatakse, et see haigusetekitaja jõudis meieni Kaug-Idast II Maailmasõja ajal. Siinne kliima polnud aga nii sodne ja peamiseks ründepunktiks said jalad. NAKATUMINE: Haigusttekitavad bakterid on pärit haige inimese küüntest ja taldadest eraldunud mikroskoopiliste osakeste kaudu. Need sisaldavad nii seeneniidistiku elemente kui ka haigelt jalalt eraldunud katte. Soodustavad: - Niiskus - Naha mikrotraumad - Tihedalt liibuvad ja niisked, kinnised jalanõud - Teatud elukutsed (kus kasutatakse pika säärega jalanõusid) - Jalgade liighigistamine - Puudulik verevarustus jäsemetes Patogenees:
ESINEMINE Eestis on haigestunute hulk viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud. GONORRÖA ehk TRIPPER KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. UURIMINE Haigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. RAVI Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. TÜSISTUSED Varakult ravimata juhtudel võib naistel munajuhade ja munasarjade põletikust tekkida viljatus. Harvem võib tripperile järgneda sigimatus ka meestel. ESINEMINE
valitsenud rahu hirm tuhandete tuumapommide plahvatamise tagajärgede ees on liiga suur. (mees.eu/tuumapomm) Tänapäeval on tuumarelvad olemas mitmel riigil. 20.10.1999 väitis "Washington Post" , et Külma sõja ajal paigutas USA salaja 15 välisriiki tuhandeid tuumarelvi. Seda, et nende maal asuvad aatompommid, ei teadnud isegi nende riikide juhid. Nende 15 riigi seas olid ka Maroko ja Hiina.(õhtuleht/21.10.1999) 2. Bioloogilised relvad Bioloogiline relv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida võib kasutada sõjalisel eesmärgil või terrorismi vahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Bakterioloogiline relv ja bioloogiline relv ei ole sünonüümid. Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik. Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et
lämmastikühendutega. Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning suurenenud ammooniumi- ja rauasisaldusega. Samuti on suurenenud ka orgaanilise aine 3 hulk. Inimese tervisele kujutavad otsest riski sõnnikus leiduvad haigusttekitavad mikroorganismid, mis levivad veega ja võivad sealses keskkonnas kaua säilida (Metsur, Valdmaa, 2005). Sotsialistliku perioodi lõpul olid põldude väetamisest tingitud lämmastikuühendite sisaldused Pandivere põhjavees piirkonniti 60 mg/l, Põltsamaa ümbruses 100 mg/l. Sotsialismiperioodi lõpul ei vastanud Pandivere piirkonnas joogivee nõuetele 20% üksiktarbija kaevudest, tänaseks päevaks on see protsent kaks korda vähenenud. Adavere-
põletikke tekitada. Kas esineb ka selliseid suguelundite haigusi, mis ei kandu edasi seksuaalsel teel? Sagedasemad haigused, mis võivad tekkida ka ilma seksuaalvahekorrata on bakteriaalne vaginoos ja kandidoos. Bakteriaalne Vaginoos Bakteriaalne vaginoos ei ole sugulisel teel leviv haigus. Samas on see kõige sagedamini diagnoositav tupehaigus. Bakteriaalne vaginoos on tupe mikroobikoosluse tasakaalu häire, mille tulemusena haigusttekitavad bakterid tõrjuvad välja normaalselt tupes elavad piimhappebakterid. Bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on halvalõhnaline valge, veidi vahutav voolus. Bakteriaalse vaginoosi korral suureneb risk haigestuda seesmiste suguteede põletikesse, eriti pärast selle piirkonna operatsioone, näiteks pärast aborti. Bakteriaalset vaginoosi tuleb ravida, kuna ravimata haigus võib põhjustada raseduse katkemist või enneaegset sünnitust
.........................................-on rasva (koore) eraldamine tsentrifugaaljõu abil ..........................................-piima rasvasuse viimine soovitud tasemele- lisatakse piima või koort ............................................-rasvaosakeste pihustamine väikesteks osakesteks, et nad püsiksid ühtlaselt kogu piimas ega tõuseks pinnale ............................................-piima kuumutamine 15 sek.vähemalt +720C juures, et häviksid võimalikud haigusttekitavad bakterid 9 ..............................................-toimub spetsiaalse masinaga, mis steriliseerib pakendikartongi, pakib toote suletud bakterivabasse ruumi ja sulgeb paki õhukindlalt ..............................................-käivitatakse pastöriseeritud piimale või koorele kasulike mikroobide või juuretiste lisamisega. Erinevate juuretistega antakse erinevatele
13.10.2014 Keskkonnaõiguse allikaid Inimese tervis versus keskkond 1. Keskkonnamõju hindamise ja Esmashaigestumuse põhjuste seas domineerivad keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KHJS) välistegurid, eeskätt haigusttekitavad https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 mikroorganismid, mis põhjustavad rohkem kui poole kõigist haigusjuhtudest. 2. Geneetiliselt muundatud organismide Keskkonnast tingitud surmajuhtude puhul on olulised: keskkonda viimise seadus 1
päristuumsed Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid orgaanilisi ühendeid, aitavad toitu seedida Saprotroof Organismid, kes toituvad surnud orgaanilisest ainest. Moodustavad normaalse mikroflora Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Patogeensed e. haigusttekitavad bakterid – sisaldavad mürkaineid Hüüf Seeneniit. bakteritoksiine. Sobivate tingimuste korral võivad paljuneda ja Mütseel Seeneniidistik. põhjustada tervisehäireid o Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria jt Mükoriisa Seenjuur, sümbioosis elavad seened ja taimejuured.
2) Toiduainete steriliseerimine – a) surmapunkt – madalaim temperatuur, millega mikroobid surmatakse 10 minuti jooksul. b) Minimaalne surmaaeg – aeg, mis kulub surmamiseks vedelsöötmes vastaval temperatuuril. 3) Märgkuumutamine – mõjub kõrgetemperatuur koos niiskusega. 4) Vees keetmine – vegetatiivsed mikroobid hävivad 15-30 minuti jooksul ( 100 c või üle selle ). 5) Pastoriseerimine – kuumtöötlemisviis, eesmärgiks hävitada ainult haigusttekitavad mikroobid. UHT – piim, mille põhjustab kõrge temperatuur – kõrgpastöriseerimine. Töödeldavast temperatuurist tõstetakse 1-2 korda 140-150 C-le. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine Autoglaavimine – steriliseerimine auruga rõhu all, vee temperatuur üle 100C Kuivkuumutamine – toimub vastavates ahjudes. Steriliseeritakse peptritasse (2h). Leegis kuumutamine – külviaasade, kolvisuudmete jt steriliseerimine
Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Sageli kannab mikroobe edasi inimene, näiteks kätega. Meie kätel on tavaliselt miljoneid mikroobe, eriliselt heaks pelgupaigaks on sõrmuste alused, küünte alused jne. Seega on väga oluline just käte hügieen. 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega. Nendest miljonitest ja miljarditest mikroorganismidest on patogeensed ehk haigusttekitavad vaid alla 1 %. Ülejäänud on kas meile kasulikud või lihtsalt neutraalsed: ei tee halba ega head. Eritiseplekkide eemaldamine: Eritised (lima, väljaheide, okse, veri jms): Plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist. Vastutus eritiseplekkide eemaldamise eest peaks olema tervel personalil. Kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid. Suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi.
hariliku veega. D2O aeglustub ja pidurdab bioloogilisi protsesse. Deuteerium kuulub mikroelementide hulka. D2O laguneb elektrolüütiliselt raskemini kui harilik vesi, seepärast koguneb teda elektrolüüsiseadmete jääkvedelikku. D2O kasutatakse aatomienergiaks. Hõbevesi. Hõbevee all mõistetakse vett, mida on hoitud teatud aeg hõbenõudes või kontaktis hõbedaga. Hõbedat lahutub vees tühises koguses (1108 g/liitris), kuid niisuguses vees hävivad haigusttekitavad mikroorganismid ja vesi muutub desinfitseerituks. Magnetvesi. Vee juhtimisel läbi magnetvälja orienteeruvad vee polaarsed molekulid jõujoonte suunas. Magnetvee tihedus suureneb, soolade lahustuvus temas väheneb, võrreldes magnetiseerimata veega. Loodusliku vee juhtimisel läbi magnetvälja sadeneb katlakivi. Seda menetlust kasutatakse tööstuses katlatoitvee ettevalmistamiseks. Vesinikperoksiid--H 2O2 on ebapüsiv, tugevate okspdeeriate omadustega vedelik. Leiab rakendamist
kaitsevõimet väliskeskkonna mõjude eest. Astelpajumahlas leidub suurel määral rasvlahustuvat A-vitamiini, mille eelvitamiin b-karoteen ja teised karotenoidid võivad organismi kaitsta vähkkasvajate eest. Lisaks on A-vitamiin seotud organismi nägemisfunktsiooniga, epiteelkoe uuenemisprotsessi ja luude kasvuga. 2.3. Küüslauk Küüslaugu aurud on võimelised tapma mikroobe ja viirusi 20 cm radiuses. Lisaks omab küüslauk laia tegevusspektrit: hävitab kõik haigusttekitavad bakterid ning ei mõju toksiliselt organismile. Küüslauk sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine ja mikroelemente, sealhulgas ka haruldasi. Näiteks on küüslauk üks vähestest taimedest, mis sisaldab väävlit, millel on tähtis osa ainevahetuse protsessis. Samuti leidub seal germaaniumit. Viimasele panevad õpetlased suuri lootusi raskes võitluses mitmesuguste kasvajatega. Kui regulaarselt küüslauku süüa, tuleb tagasi elujanu, paraneb tegelikkuse taju, töövõime ning
Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Temperatuur tõuseb, kuni see muutub mikroobide elutegevuseks liiga kõrgeks. Siis mikroobide tegevus pärsitakse ja komposti temperatuur alaneb. Kõrge temperatuur hävitab ka kompostaunas olevad haigusttekitavad mikroorganismid. Aunkompostimisel paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5-2,5 m kõrguse ja 3-6 m laiuse hunnikuna. Auna pikkus võib olla erinev, sõltuvalt kasutada oleva pinna suurusest ja kompostitava materjali hulgast. Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Reaktorkompostimisel paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse
2) Toiduainete steriliseerimine a) surmapunkt madalaim temperatuur, millega mikroobid surmatakse 10 minuti jooksul. b) Minimaalne surmaaeg aeg, mis kulub surmamiseks vedelsöötmes vastaval temperatuuril. 3) Märgkuumutamine mõjub kõrgetemperatuur koos niiskusega. 4) Vees keetmine vegetatiivsed mikroobid hävivad 15-30 minuti jooksul ( 100 c või üle selle ). 5) Pastoriseerimine kuumtöötlemisviis, eesmärgiks hävitada ainult haigusttekitavad mikroobid. UHT piim, mille põhjustab kõrge temperatuur kõrgpastöriseerimine. Töödeldavast temperatuurist tõstetakse 1-2 korda 140-150 C-le. Ratsioneerimis... - Autoglaavimine steriliseerimine auruga rõhu all, vee temperatuur üle 100C Kuivkuumutamine toimub vastavates ahjudes. Steriliseeritakse peptritasse (2h). Leegis kuumutamine külviaasade, kolvisuudmete jt steriliseerimine. Kõige levinum viis.
2) Toiduainete steriliseerimine a) surmapunkt madalaim temperatuur, millega mikroobid surmatakse 10 minuti jooksul. b) Minimaalne surmaaeg aeg, mis kulub surmamiseks vedelsöötmes vastaval temperatuuril. 3) Märgkuumutamine mõjub kõrgetemperatuur koos niiskusega. 4) Vees keetmine vegetatiivsed mikroobid hävivad 15-30 minuti jooksul ( 100 c või üle selle ). 5) Pastoriseerimine kuumtöötlemisviis, eesmärgiks hävitada ainult haigusttekitavad mikroobid. UHT piim, mille põhjustab kõrge temperatuur kõrgpastöriseerimine. Töödeldavast temperatuurist tõstetakse 1-2 korda 140-150 C-le. Ratsioneerimis... - Autoglaavimine steriliseerimine auruga rõhu all, vee temperatuur üle 100C Kuivkuumutamine toimub vastavates ahjudes. Steriliseeritakse peptritasse (2h). Leegis kuumutamine külviaasade, kolvisuudmete jt steriliseerimine. Kõige levinum viis.
organismi sees (parasiitussid), kui ka välisparasiidid, kes elavad keha pinnal (kirbud). Lemmiklooma parasiidid võivad nakatada ka inimest. Parasiidid kahjustavad looma mitmel moel (a-g): a) toituvad peremehe verest, nahast või seedekulglas olevast toidust; b) vigastavad peremehe nahka, karvkatet või siseelundeid; c) eritavad mürgiseid ja ärritavaid aineid peremehe organismi; d) nende põhjustatud vigastuste kaudu võivad organismi pääseda haigusttekitavad bakterid või viirused; e) parasiidid ise võiva kanda edasi haigustekitajaid ja peremeest nendega nakatada; f) võivad põhjustada allergiat; g) nõrgendavad looma tervist. Joonis ja alltekst: Kirbu eluring võib kesta olenevalt keskkonnatingimustest paar nädalat kuni paar aastat. Kirpude asurkonnast moodustavad täiskasvanud 10 % ja noorvormid 90 %. Selgitus: Kirbu eluringi 4 etappi: 1. Valmik toitub verest ja veedab kogu elu koera või kassi karvkattes; 2
sellele eelnes 10-aastane intensiivne uurimisperiood. Nii fragiilset X (tugev vaimne alaareng) kui ka Huntingtoni tõbe põhjustavate mutatsioonide uurimisel selgus, et muutus seisneb kolmenukleotiidilise DNA järjestuse kordistumises, mis mõjutab geeni avaldumist. Geeniteraapia (geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse) muutub võimalikuks alles siis, kui konkreetsed haigusttekitavad geenid on isoleeeritud ning osatakse defineerida nende geenide poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Tsüstilise fibroosi (soolade transport rakkudest sisse ja välja on häiritud, kopsud, pankreas ja maks eritavad lima, mis soodustab nende organite infektsiooni ning haiged surevad sageli näiteks kopsupõletikku) põhjustab mutatsioon transmembraanset valku CFTR kodeerivas geenis, mis moodustab epiteelkudede rakkudes ioonkanaleid
sellele eelnes 10-aastane intensiivne uurimisperiood. Nii fragiilset X (tugev vaimne alaareng) kui ka Huntingtoni tõbe põhjustavate mutatsioonide uurimisel selgus, et muutus seisneb kolmenukleotiidilise DNA järjestuse kordistumises, mis mõjutab geeni avaldumist. Geeniteraapia (geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse) muutub võimalikuks alles siis, kui konkreetsed haigusttekitavad geenid on isoleeeritud ning osatakse defineerida nende geenide poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Tsüstilise fibroosi (soolade transport rakkudest sisse ja välja on häiritud, kopsud, pankreas ja maks eritavad lima, mis soodustab nende organite infektsiooni ning haiged surevad sageli näiteks kopsupõletikku) põhjustab mutatsioon transmembraanset valku CFTR kodeerivas geenis, mis moodustab epiteelkudede rakkudes ioonkanaleid
annaabi.ee 
