Odüsseia kokkuvõte (0)

ODÜSSEIA KOKKUVÕTE 1. KÜKLOOBID
2. TUULTE KODU JA KIRKE
3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD
4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL
5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA
6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA
7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE
8. MENELAOSE LUGU
9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE
10.NAUSIKAA
11.ALKINOOS
12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES
13.ITHAKA
14.EUMAIOS
15.ODYSSEUS JA TEMA POEG
16.KOER ARGOSEST JA MUUST
17.KERJUS IROSEST JA MUUST
18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI
19.VIBUPROOV
20.KOSILASTE TAPMINE
21.LÕPUKS OMETI
22.LAERTESEST
23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI 1. KÜKLOOBID Palju aastaid tagasi, piirati Trooja linna, see sündmus sai hiljem väga kuulsaks. 
Trooja kuninga vanim poeg viis endaga kaasa ühe kreeklaste kuninga naise ja 
temaga koos suure hulga kulda ja hõbedat. Too naine oli mailma kõige ilusam 
naine ja paljud ülikud soovisid teda omale naiseks. Naise isa lasi ülikutel tõotada,
et kui keegi peab tema tütre röövima mehelt, kelle omaks ta saab, siis aitavad 
need ülikud teda tagasi saada. Ning nüüd tuligi neil oma tõotus täita. Nad 
läksidki kõik koos Trooja linna piirama koos oma alamatega, piiramaine kestis 
kaua aega ja kümnendal aastal linn vallutati. Siis hakkasid kreeklased 
kojuminekule mõtlema ja lugu mida kuulete, pajatab ühest Kreeka ülikust, 
ITHAKA (saar) kuningast, kelle nimi oli ODYSSEUS. Ta ei tahtnud sõtta minna, 
kuna ta võttis endale väga hea ja ilusa naise (PENELOPE) ja kellega oli saanud ka
poja (TELEMACHOS). Et sõtta mitte minna teesksles Odysseus, et on hull: viis 
adra merekaldale ja hakkas liiva kündma. Aga keegi pani tema väikese poja adra
ette ja kui Odysseus peatus, et pojale mitte viga teha, said inimesed aru, et ta 
pole hull. Nii pidigi ta sõtta minema ja lugu pajatab sellest, kuidas ta viimaks 
koju jõudis.


Kui Trooja oli vallutatud, asus Odysseus koos oma meestega teele koju, Ithaka 
saarele. Tal oli 12 laeva ja igas laevas umbes 50 meest. Kõigepealt jõudsid nad 
Ismarose linna ja rüüstasid seda. Odysseus kutsus mehi, et sõidame koju, aga 
nemad hakkasid mererannal pidutsema. Samal ajal kutsusid põgeneda suutnud 
linnaelanikud appi oma kaasmaalased ja algas lahing. Lõpuks kreeklased 
põgenedid laevadele ja selgus, et igalt laevalt 6 meest on lahingus surma 
saanud.  Pärast seda langes lavadele suur torm ja kandis nad kaugele lõunasse oma 
kodusaarest mööda. Ning algasid suured seiklused.  Esimene neist leidis asset kükloopide maal. Ühel õhtul randusid nad ühele 
sarele, kus veetsid öö, järgmisel päeval korraldasid nad pidusöögi (saarel oli 
palju metsikuid kitsi). Nad sõid ja jõid veini ja märkasid seal lähedal veel üht 
saart ja Odysseus otsustas oma laeva ja meestega saart uurima minna. Kohale 
jõudes kutsus ta kaasa 12 kõige vapramat meest ja nad läksid ümbrust uurima. 
Kaasas vein ja söök, jõudsin nad suure koopa juurde, mis oli kükloobi kodu. 
Odysseus tahtis kaasa võtta koopast juustu ning kitse- ja lambatallesid ja ei 
kuulanud oma mehi, kes palusid tal tagasi laevale minna. Õhtul tuli kükloop koju,
ajas lambad ja kitsed koopasse ja lükkas koopasuu ette suure kivi. Tegi üles tule 
ja leegi valguse tõttu, ilmusid nähtavale kreeklased. Hiiglane võttis 2 meest, lõi 
vastu maad surnuks, pistis nahka ja jõi piima peale. Hommikul tegi hiiglane 
sama, sõi ära 2 meest ja viis oma karja koopast välja, aga kivi lükkas koopasuu 
ette, et kreeklased ära ei põgeneks. Odysseus võttis oliivipuust palgi, raius tüki, 
karastas selle tule peal ja peits ära. Ühtul sõi hiiglane jälle ära 2 meest ja 
Odysseus pakkus temale veini. Vein joodud, jäi ta magama. Enne ütles 
Odysseus, et ta nimi on “Ei keegi”. Odysseus kaaslastega pani palgi tulle ja 
torkasid hiiglasele silma. Hiiglane tõmbas palgi silmast välja ja pistis kisama, 
mille peale tulid teised kükloobid vaatama, miks nende kaaslane nii hirmsasti 
karjub, kas keegi on tulnud ta karja varastama või talle haiget tegema? Hiiglane 
vastas: ”Ei keegi”. Kükloobid arvasid, et “kui keegi viga ei tee, siis on tegemist 
jumalatega” ja lahkusid. Odysseus sidus mehed lammaste alla ja nii said nad 
koopast välja. Laevaga jõudsid nad oma teiste kaaslaste juurde ja jagasid 
lambad kõigi laevade vahel. 2. TUULTE KODU JA KIRKE Järgmisel päeval jõudsid Odysseus oma kaaslastega ujuva saare juurde, kus elas 
Tuulte Kuningas. Odysseus justustas kuningale sellset, kuidas ta oli Trooja vastu 
võidelnud. Terve kuu võõrustas kuningas Odysseust ja lõpuks võttis ta tugevast 
härjanahast pauna ning pani sellesse kõik tuuled, mis võinuks OdysseusT 
koduteel takistada ja kinnitas selle tema ahtri külge. Siis lasi ta puhuda 9 päeva 
õrnal läänetuulel ja kui laev oli Ithaka saarele nii lähedal, et mehed nägid saarel 
lõkkeid põlemas, läks Odysseus magama. Mehed laeval, lõikasid koti katki ja kõik
tuuled tuiskasid sealt välja ja kandsid laeva Ithakast kaugele, tagasi Tuulte 
Kuninga saare juurde. Tuulte Kuningas keeldus aitamast Odysseust ja nad 
jõudsid 7-l päeval Lamose linna juurde. Nad kohtasid pikka ja tugevat tüdrukut, 
kes oli kuninga (inimsööja) tütar. Inimsööjad viskasid laevade pihta suuri kive ja 


peksid laevad puruks. Inimesed pisteti piikide otsa ja söödi ära, ainult Odysseuse
laev pääses põgenema. 600-st mehest oli alles jäänud umbes 30 meest.  Mõne päeva pärast jõudsid nad kummalisele saarele, Odysseus tappis ära põdra 
ja jagas meeskonna kaheks. Ühte juhtis tema ja teist meeskonda juhtis 
Eurylochos. Eurylochos leidis 20 mehega lossi, mille ümber luusisid lõvid ja 
hundid. Seal kohtasid nad laulvat Kirket (Päikese tütar), kes kutsus nad lossi. 
Kirke kostitas neid veiniga, mille sisse segas nõiarohtu ja mehed muutusid 
sigadeks ning ta pani nad sulgu kinni. Eurylochos oli lossist välja jäänud, tõttas 
Odysseuse juurde. Too võttis relvad ja läks mehi pääastma. Odysseus kohtas 
lossi juures ilusat noormeeest, kes andis talle moolüksi, mis võtab Kirke 
rohtudelt nende väe. Kikre pani Odysseuse istuma ja segas veini sisse surmavat 
mürki, kuid enne pani Odysseus karikasse moolüksit. Kirke ja Odysseus sõlmisid 
rahu, Kirke muutis sead meesteks ja nad istusid lossis laua taha sõid ja jõid. 
Terve aasta elasid mehed Kirke juures. Siis otsustasid nad koju minna, Kirke 
andis söögid ja joogid kaasa ja rääkis, mis neid ees ootab ja mida nad tegema 
peavad, et tervena koju jõuda. 3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD Nad jõudsid sireenide (näkkide sarnased merineitsid) saarte juurde. Oma lauluga
võlusid nad inimesi ja lõpuks kiskusid nad tükkideks ja pistsid nahka. Kirke oli 
aga neid hoiatanud ja Odysseus toppis oma kaaslaste kõrvad vahaga kinni, 
ennast palus meestel laevamasti külge siduda ja nii pääsesid nad sireenide 
saarest õnnelikult mööda. Kirke soovituse järgi valisid mehed hirmsa laevatee. 
Nad jõudsid kitsasse väina, mis oli maismaa ja saare vahel. Ühel pool oli koobas, 
kus elutses koletis kuuepealine Skylla (haarab 6 meest ja sööb), teise pool, 
kohutav veekeeris Charybdis (neeleb terve laeva). Skylla haaras tema laevalt 6 
kõige vapramat meest ning lõpuks jõudsid nad Thrinakia saarele (nüüd on selle 
nimeks Sitsiilia). Kirke soovitas sellest saarest mööda seilata, sest tema 
meestest võib keegi lamba või veise ära tappa ja siis juhtub nendega midagi 
väga hirmsat. Need veised ja lambad on Päikese (võimas jumal) omad. Odysseus
palus meestel oma nõu kuulda võtta ja saarest mööda seilata, aga Eurylochos 
ütles, et nad on väsinud ja tahavad puhata. Kõik mehed vandusid, et karja ei 
puutu, kuid tuule tõttu ei saanud nad merele minna ja söök sai otsa. Eurylochos 
ja mehed tapsid mõned veised söögiks ja pidu kesti 6 päeva. Nümf, kes loomi 
valvas andis teada, mis mehed olid teinud ja Jumalate Kuningas lubas Päikesele, 
et lööb patuste laeva välgunoolega pilbasteks. 7-ndal päeval, kui mehed merel 
olid tabas laeva välgunool ja hukkusid kõik mehed peale Odysseuse. Odysseus 
sidus ennas masti ja kiili külge ja tuul Kandis ta tagasi väina (ühel pool oli Skylla 
koobas ja teisel pool tohutu veekeeris). Kirke õpetustega pääses ta sealt eluga. 8
ööd ja päeva triivis Odysseus merd ja lõpuks jõudis ta saare juurde, kus elas 
jumalanna Kalypso. Sellele saarele jäi Odysseus elama 7 aastaks. 4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL Seni kuni Odysseus Kalypso saarel elas, samal ajal juhtus tema kodus Ithaka 
saarel. Enne Troojasse minekut jättis Odysseus oma naise Penelope ja oma 
väikese poja Telemachose koju. Oli möödunud juba 20 aastat ja keegi ei 


teadnud, mis on saanud Odysseusest. Keegi ei tadnud, kas ta on elus või surnud,
kuid enamus arvas, et surnud. Penelpoe juurde tulid noored ülikud Ithaka 
saarelt, et temaga abielluda. Iga päev käis lossis palju noori mehi, kes sõid ja 
jõid ja kulutasid Odysseuse vara. Rahvas arvas, et Penelope peaks abielluma, 
sest riigikord on käest läinud. Penelope uskus, et tema mees on elus ja mõtles 
välja kavala plaani, et hakkab kooma surilina oma mehele ja kui see valmis saab,
abiellub. Kuid igal ööl harutas Penelope eelmise päeva kootud jupi üles, nii ei 
saanud see mitu aastat valmis. Kuninganna ümmardaja lobises saladuse väja ja 
kuninganna ei saanud enam kosilasi sel moel tõrjuda ning kangas sai valmis. Jumalannade seas oli üks jumalanna, kes hoolis Odysseusest rohkem, kui kõik 
teised, see oli Athena. Ta otsustas, et Odysseusel on aeg koju naasta, aga tema 
poeg Telemachos peaks oma isa otsima minema. Athena lasus maa peale, võttis
mehe kuju ja läks Odysseus koju. Ta rääkis Odysseuse pojaga Telemachosega, et
too peab isa otsima minema.  5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA Mentori kuju võtnud Athena, sai kokku laevameeskonna ja laeva, sest saare 
elanikud polnud nõus Telemachost aitama. Telemachos võttis oma kodust 
söögid, joogid ja emale ei öelnud, et sõidab isa otsima. Telemachos valas 
karikast veini ja paludes merejumalalt ja Zeusilt, et need tema reisi õnnistaksid.  6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA Päikesetõusu ajal jõudis laev Pelopsi saare läänerannikul asuvasse Pylosesse. 
Nestor oli sealne kuningas, ta oli kõike vanem mees maailmas, kuid ikkagi tugev 
ja terve. Tol päeval tõi Pylose rahvas ohvreid merejumal Poseidonile. Nestor 
kostitas Telemachost ja Athenat ja ütles, et poeg peaks Sparta linna minema ja 
Melanose käest küsima oma isa kohta. Kuna laevaga oli Spartasse pikk tee, 
andis ta oma kaariku ja hobused ja andis ühe oma poegadest teejuhiks kaasa. 
Nestori noorim poeg ja Telemachos jõudsid Sparta linna, kus elas Menelaos. 7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE Kui Telemachos ja Nestori poeg saabusid Spartasse, peeti Menelaose kojas 
kahed pulmad. Tema tütar Hermione pandi mehele Achilleuse pojale ning 
omaenda pojale Megapenthesele riigi üliku tütre. Menelaose naine Helena rääkis 
Telemachosele, et kui kreeklased Trooja linna piirasid, maskeerus Odysseus 
ennast kerjuseks ja sai vajalikku infot, mis teda huvitas. Hiljem valmistas Epeidos
puuhobuse, kus Odysseus ja teised pealikud puuhobusesse peitu pugesid ja 
mistõttu vallutatigi Trooja.  8. MENELAOSE LUGU Menelaos jutustas Telemachosele, kuidas merejumala tütar teda aitas. Tema isa 
oli merejumal Proteus, kes käib saarel hülgeid karjatamas, et tema tuleks kinni 
püüda ja siis saab ta teada temalt, kuidas koju jõuda ja mis juhtus tema 
meestega, kes Trooja linna vallutasid. Menelaos sai teada, et pealikest on 
koduteel ainult 2 surma saanud: väike Aias hukkus laevaõnnetuses, kuna ta oli 
Athenat solvanud ja jumalanna lõi tema laeva piksenoolega puruks. Ja teine 


pealik, kes surma sai oli Menelaose vend Agamemnon. Ta jõudis küll kodumaale,
aga hukkus Aigisthose käe läbi. Ja lõpuks ütles, et Odysseust nägi ta Kalypso saarel, kus Kalypso teda vastu 
tahtmist kinni hoidis. 9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE Athena ütles jumalate nõupidamisel, et Odysseus on pidanud olema Kalypso 
saarel ja aeg oleks tal koju naasta. Hermes pani kuldsed sandaalid jalga, võtti 
saua kätte ja lendas Olymposelt Kalypso saarele, otse koopasse, kus haldjas 
(jumalanna) Kalypso elas.  Hermes ütles Kalypsole, et Zeusi tahtel peab ta 
Odysseuse koju laskma. Kalypso andis Odysseusele kirve ja ta ehitas parve, pani
talle kaasa riideid, toitu, vett ja veini. Ja kuna ta oli jumalanna pani ta Odysseust 
saatma pärituule. Kui ta oli järjest purjetanud 17 päeva, nägi ta faiaakide saart.  Merejumal Poseidon oli Odysseuse peale väga vihane, kuna too oli kükloobil 
silma peast torganud, kükloop oli aga merejumala poeg. Kui ta Odysseust nägi 
otsustas ta, et enne kui Odysseus koju jõuab, las näeb musta muret. Ta võttis 
kolmhargi, lõi sellega vastu merd ja lained pidid Odysseuse peaaegu uputama, 
aga ta püüdis kõigest väest ujuda ja sai tagasi parvele. Üks merejumalanna nägi 
seda pealt ja andis Odysseusele loori, et ta saaks kaldale. Peale seda pidi ta loori
käest viskama ja taha mitte vaatama. Lõpuks jõudis ta maale, roomas puude 
alla, uinus ja unustas kõik mured. 10.NAUSIKAA Seni kuni Odysseus puude all magas, mõtles Athena, kuidas mehele sõpru leida. 
Athena läks tolle maa kuningalossi kuningatütar Nausikaa juurde ja saatis talle 
unenäo. Nausikaa võttis oma riided ja koos ümmardajatega istusid nad vankrisse
ja sõitsid jõe äärde riideid pesema, et mehele saada. Kui riided olid pestud ja 
kuivad, tegi Athena nii, et pall kukuks jõkke ja Odysseus tüdrukute kiljumise 
peale üles ärkaks. Nausikaa andis Odysseusele riided ja ütles, mida edasi teha. 11.ALKINOOS Odysseus oli jõudnud linna ning jumalanna Athena võttis noore naise kuju ja 
ütles, et Odysseus peab üles otsima kuninganna Arete ja tal tuleb võita tema 
poolehoid. Odysseus astus kuningannale ligi, võttis põlvede ümbert kinni ja palus
abi. Kuningas Alkinoos lubas Odysseuse koju aidata. 12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES Kuningas Alkinoosi nõupidamisel otsustati, et Odysseus viiakse koju laevaga, 
valiti välja sõudjad ja valmistati pidusöök, kus laulik laulis suurest tülist 
Achilleuse ja Odysseuse vahel, laulu ajal hoidis Odysseus hõlsti näo ees, et 
pisaraid varjata. Odysseus külvati üle kinkidega (riided, kullast karikas jne). 
Lõpuks avaldas Odysseus oma nime ja jutustas kuningale ja sealviibijatele oma 
loo.


13.ITHAKA Kui Odysseus oli kõigile oma loo jutustanud, ütles kuningas, et viivad ta koju. 
Laevale kanti toit, kirstud, Odysseus ronis laeva, heitis pikali ja uinus. Ithaka 
saarele jõudes vedasid mehed Odysseuse koos vaibaga oliivipuu alla, koos 
teemoonaga, aga ise asusid teele. Mõne aja pärast ärkas Odysseus üles ja ei 
saaanud aru, kus ta viibib, kuna Athena oli paksu uduga katnud selle paiga. 
Tarkusejumalanna Athena näitas end Odysseusele ja nad peitsid koos tema 
asjad ära. Athena hajutas udu ja Odysseus mõistis lõpuks, et on Ithakal. Athena 
muutis Odysseuse vanaks raugaks, katkiste riietega, et keegi teda ära ei 
tunneks. Andis Odysseusele kepi ja riputas nööriga kaela kerjakoti. 14.EUMAIOS Eumaios oli ori, kuid ometi oli ta kuninga poeg. Tema isa oli ühe sare kuningas ja
tema kojas oli foiniiklanna, kes oli ta pojale ammeks. Saarele saabus foiniiklaste 
laev ja naine võttis kuningapoja ja läks laevale, kuna laevamehed olid tema 
kaasmaalased. Nad sõitsid laevaga minema ja naine suri mõne aja pärast, aga 
laps viidi Ithakale ja müüdi Odysseuse isale orjaks. Odysseus läks paika, kus 
Eumaios elas ja sigu kasvatas. Odysseus sai Eumanoselt teada, et kõik igatsevad
kuningat koju. 15.ODYSSEUS JA TEMA POEG Järgmisel päeval, kui seakarjus Eumaios hommikusööki valmistas, Telemachos 
reisilt tagasi. Seakarjus saadeti lossi ja Athena puudutas Odysseust oma kuldse 
sauaga ja ütles, et ta tunnistks pojale, et on tema isa. Lõpuks oli 
äratundmisrõõm piiritu. Isa ja poeg koostasid plaani, kuidas kosilastest lahti 
saada.  16.KOER ARGOSEST JA MUUST Järgmisel päeval linna saabudes nägi Odysseus lossi juures oma koera Argost, 
kes oli vana ja kubises täidest. Koer tundis peremahe ära, kuid oli nii nõrk, et ei 
suutnud tõusta. Pisarad jooksid Odysseuse silmist ja koer heistis peremeest 
nähes hinge. Peale seda läksid seakarjus Eumaios ja kerjus Odysseus saali, kus 
istusid kosilased. Mõned kosilased andsid talle almust, kuid Antinoos hakkas 
naerma tema üle ja võttis jalapingi ning lõi kerjust. Odysseuse poeg Telemachos 
kees vihast, et tema isa nii koheldi, kuid ta ei tohtinud seda välja näidata, et 
teostuks nende plaan isaga. 17.KERJUS IROSEST JA MUUST Kerjus Iros oli pikk ja turske mees, aga oma südames oli ta argpüks. Kui ta nägi 
Odysseust lossi värava ees istumas, hakkas ta tüli norima. Seda märkas 
Antinoos ja lubas võitjale anda kitsemao. Odysseus lõi ühe hoobiga Irose pikali, 
lohistas ta saalist välja ja pani ta õuemüüri kõrvale istuma. Odysseus sai lubatud
kitsemao ja teine kosilane Amphinomos, andis talle lisaks kaks leiba ja 
veinikarika. Odysseus proovis noormeest hoiatada, et ta lahkuks saalist, enne 
kui peremees kohale jõuab, aga viimane ei võtnud teha kuulda. 


Sel ajal sisendas jumalannna Athena Penelpoele, et ta väljuks saali ja kosilastelt 
kinke endale välja meelitaks. Iga kosilane saatis käskjala kingi järele ja nad 
lootisd, et Penelope valib kellegi nende seast endale meheks. Kui kingid käes, 
lahkub Penelope enda tuppa. Kosilase ja Odysseuse vahel tekib tüli. Kosilane 
viskab Odysseust pingiga. 18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI Odysseuse poeg Telemachos viis kõik mõõgad ja piigid  saalist panipaika ja amm
pidi ümmardajaid naistekambris kinni hoidma. Peale seda läks poeg magama ja 
Odysseus läks oma naisega Penelopega rääkima. Penelope rääkis võõrale, 
kuidas ta 3 aastat surilina kudus, et mitte mehele minna, sest armastab ja ootab 
siiana oma meest. Kerjus ei paljastanud, et ta on Odysseus, kuid ütles 
Penelopele, et vasti naaseb ta mees koju.  Amm, kes kerjuse jalgu pesi, tundis Odysseuse põlvel oleva armi järgi ära. 
Odysseuse pani ta suule käe ja palus saladust hoida. Penelope avaldas kerjusele, et homme peab ta kosilaste seast mehe valima ja ta
toob välja Odysseuse vibu ja kes kõige kergema vaevaga vibu painutab ja märki 
tabab, sellst mehest saab tema mees. 19.VIBUPROOV Jumalanna Athena puistas Odysseusele silma und, et too puhkas end välja ja 
andis talle teada, et jumalad on tema poolel. Samuti lubas ta teda kaitsta. Järgmisel päeval istusid kosilased peolauas, Penelope võttis Odysseuse vibu 
varnast, tupetäie nooli ja seletas, kes suudab vibu kergesti vinna tõmmata ja 
tabab kõige täpsemini märki, sellest saab tema mees. Vibu proovis preester 
Leiodes, kõik tegid proovi, aga asjata. Jäänud oli veel ainult Antinoos ja 
Eurymachos, kes olid nendest kõige tugevamad. Ka neil ei õnnestunud see. Siis 
ütles Odysseus, et tema proovib ja tema poeg Telemachos käsutas naised saalist
minema. Kosilased püüdsid taksitada vibu Odysseusele andmast. Odysseus 
tõmbas vibu vinna ja nool tabas otse märki. 20.KOSILASTE TAPMINE Odysseus sihtis noole Antiinose pihata ning nooleots tungis läbi tema kaela. Kui 
kosilased nägid teda kukkuvat, hüppasid nad kõik püsti, aga nägid, et seintel 
relvi pole. Järgmisena tappis ta Eurymachose. Poeg Telemachos jooksis 
relvakambrisse ja tõi sealt relvi, kiivreid, kilpe ja piike. Nendega relvastas ta 
ennast, seakarjuse ja karjuste pealiku. Telemachos ja seakarjus said küll 
haavata, kuid mitte tõsiselt. Tapeti viimne kui üks kosilane ja Odysseus andis 
käsu naistele saal ja lauad veega puhataks pesta ja väävliga suitsutada. Ja oma 
naisele Penelopele öelda, et ta on tagasi. 21.LÕPUKS OMETI Penelope magas, kui amm tuli talle head uudist teatama. Penelope arvas, et 
amm on ära pöörandud. Suure veenmise peale, läks Penelope saali. Kuna 
Odysseus oli veel karjuse riietes, kahtles Penelope sügavalt. Peale Odysseuse 


vanniskäiku muutis Ateena ta ka nooremaks ja ilusamaks, nagu ta oli Troojasse 
sõitnud. Lõpuks mõistis Penelope, et see on tema mees Odysseus. Nad puhkesid 
teineteise embuses nutma. Nii jõudis Odysseus peale kahekümneaastast 
eemalviibimist tagasi koju. 22.LAERTESEST Laertes oli Odysseuse isa. Ta oli kühmu vajunud ja kurb. Kuules, et poeg on 
tagasi läksid vanamehe põlved rõõmust nõrgaks. Athena muutis Odysseus isa 
Laertese pikemaks ja tugevamaks.  23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI Inimesed tulid nuttes ja leinates kuningalossi kokku, võtsid surnukehad ja matsid
maha. Eupeithes, kelle poja oli Odysseus oli esimesena tapnud kutsus inimesi 
üles, talle kätte maksma. Athena palus oma isa Zeusi, et Odysseuse ja tema 
rahva vahel valitseks jälle rahu.  Neid oli keksteist: Odysseus ja tema poeg, seakarjus ja karjuste pealik, Dolios 
koos oma kuue pojaga ja vana Laertes. Ka Athena tuli Mentori kujul nende 
juurde. Vana Laertes lasi oma piigi lendu ja tabas mässajate juhti Eupeithest, mis
tungis mehele ajju. Siis tormasid Odysseus ja tema poeg mässajatele peale. 
Teised pistsid jooksu, Odysseus tahtis neile järele joosta, kuid Zeus saatis 
taevast alla välgunoole ja see raksatas. Siis astus Athena ette ja rääkis 
meestega, kus käskis neil meelde tuletada, kuida Odysseus oli neile heaks 
kuningaks olnud ja temaga sõlmiti rahu.  ..