kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? ( mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele? Mõisted võttis kasutusele E. Durkheim. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) ning orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel
Need on kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu. 2. kriteerium Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. Kogetakse osadust ja jumala erilist lähedust, mida vastandatakse vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui
täielikult indiviidi. Sellised sidemed on nt. Abielu, vanemlikkus ,tööhõive. Sotsioloogia tekkis ühel ajaloohtekel vastusena vajadusele teatud tüüpi teadmiste järele. Comte sotsioloogia rajaja moodustas sõna sotsioloogia Teadmiste sotsioloogia on kõik see, mida me tahame teada, uurime ise sotsiaalne produkt, mille vormib mõtlejate ajalooline kontekst. socius kaaslane logos- mõistus Comte Uuris ühiskonna ja grupielu teaduslikust vaatenurgast. Teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne siis seda nim. Positivismiks-sedasama objektiivsuse ideaali rikkusid aga sageli ka Comte ise samuti ka teised mõtlejad, kes eeldasid et nende enda väärtused kujutavad endast igavest ja ajatut tõekriteeriumi. Uues intellektuaalses voolus oli rõhk asetatud individuaalsele vabadusele ja majanduslikule õiglusele. K. Marx: majandusliku sektori tähtsus, baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll
psühholoogilist või psühhoterapeutilist.) Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon 40. Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid. kuidas kogetu mõjutab edasist hingeelu ja käitumist. 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks .Käitumuslikud kriteeriumid. Äärmusgrupis kogetav ja toimuv ei puuduta
Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused
Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 7
-haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 10. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? iga kujunev teadvus peab läbima kolm astet: Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus (jumala usk)
Kogemuslikud mida nõustatav on kogenud ja kuidas see mõjutab arvatavasti tema tulevast elu 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu. 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Aärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. Kogetakse osadust ja jumala erilist lähedust, mida vastandatakse vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui
6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Sotsioloogia isa/rajaja, 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku
8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Sotsioloogia isa, võttis mõiste ,,sotsioloogia" kasutusele. 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada
üksikindiviidile. 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Sotsioloogia isa/rajaja, 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nimetatakse positivismiks. Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku
mida nõustatav on äärmusgrupis kogenud. Tavaliselt mäletatakse oma teravaid usulisi elamusi üsna selgesti. Diagnostilises mõttes pole aga oluline ainult see, mida inimesed on kogenud, vaid pigem see, kuidas kogetu mõjutab edasist hingeelu ja käitumist. Seda saab hinnata alljärgnevate diagnostiliste kriteeriumite abil. 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest
Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika. 1. surnud õigus õigusnormid, mis ei ole tühistamist leidnud, kuid mis on vananenud igas mõttes 2. elav õigus toimib, on kirja pandud, on jõustunud · õiguse sotsioloogiline uurimine õiguse faktilisuse uurimine. Vaatleb õigust sellisena, nagu ta oma sotsiaalses kontekstis on. 1. grupielu 2. õiguspraktika teoreetiline ja empiiriline pool on omavahel lahutamatult seotud ja õiguse sotsioloogia näol pole tegu puht-teoreetilise ega puht- empiirilise teadusega. Õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldisest sotsioloogiast. Selle haru eesmärgiks on uuride õigust ühiskonnas, leida seoseid õiguse ja ühiskonna vahel, suhte otsimine ja väljatoomine üksikisiku, grupi, ühiskonna, riigi vahel õiguslike momentidega seotult
Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Kutsuti poisid suvelaagrisse. Kõigepealt jagati poiste seltskond kahte gruppi, grupielu korraldati kolmes staadiumis. 1. Grupid tegutsesid omaette ja prooviti toetada seda, et tekiks grupisisene meie-tunne. Kui grupi sisene tunne oli tekkinud, siis lasti grupid kokku võistlema. Spordivõistlused, tiimi-võistlused(üle jõe koos vedamine) , seati kaks gruppi võistlussituatsiooni, mille tulemusel üks grupp osutus parmaks kui teine. Kui see oli monad aega kestnud, siis hakkas tekkima sõltumata laagri juhist kahe grupi omavaheline
teadus. Kui tingimus pole täidetud, saab olla lihtsalt mingi teise teaduse haru. Tänapäeval: teaduse iseseisvus ei sõltu objektist, vaid vaatenurgast, millega teadus objektile läheneb. Seega võivad objekti uurida erinevad teadused ja ühel teadusel võib olla mitmeid objekte. Seega peab teadus kasutama vaatenurka, mida ei kasuta ükski teine teadus. Sotsioloogia kui teadus Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata nendele nähtustele võimalikult erinevatest vaatekohtadest. Sotsioloogia erineb teistest sotsiaalteadustest selle poolest, et koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia uurimisvaldkond on äärmiselt lai alates indiviidide vahelise suhtlemise analüüsist kuni globaalsete ühiskondlike protsessideni. Seotud mitmete erinevate teadusharudega: Psühholoogia Ajalugu
-Adolphe Quetelet (1796-1874), belglane, sotsiaalse füüsika termini looja. Statistik ja matemaatik. Statistiline keskmine keskmine inimene ideaalne inimene (valgustusaja mõju?) liiglihavuse valem: Q=m/kg2 -Auguste Comte (1798-1857) Sotsioloogia sõna 1. korda 1838: socius + logos. Socius = kaaslane Auguste Comte: sotsioloogia aitab revolutsioonist sündinud hädade vastu. - üldine ühiskonnateadus: tegeles "ühiskonna ja grupielu teadusliku uurimusega" ehk leidis, et seda tuleb vaadata objektiivselt. Võimalik on leida ühiskondliku elu seaduspärasused. Me ei pruugi teada põhjusi või eesmärke, aga me same välja arvutada omavahelised suhted, mis on püsivad. -Positivism: loodusteaduse põhjal, erinev filosoofiast. Tegeleb katsetega. Teooria tuleb positiivselt tostada katsete abil. *Probleem: epistemoloogilised piirangud. Mis on teadmine? Kas meie teadmised rajanevad kindlal vundamendil
annaabi.ee 
