Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7. Kiirgusdoos, biodoos on aines neeldunud kiirguse energia ja massi suhe. Ühikuks on Grey (Gy). 8. Tuumareaktsiooni käigus tekivad uued elemendid. Kasutatakse elektri tootmisel, allveelaevades. 9. Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril kergete tuumade liitumine. Pidevalt toimuvad termotuumareaktsioonid päikesel, kus vesinikutuumad ühinevad heeliumiks.
Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik
Lihtne mõõta röntgenkiirgus: Puudub mass ja laeng aga on väga suure läbitungimisvõimega Elektromagnetiline kiirgus Footonid Varjestuseks saab kasutada raskeid materjale nt betoon, plii Põhjustab nii välist kui ka sisemist ohtu efektiivdoos kogu inimese keha kiiritust väljendav doos, mõõtühikuks Sv (siivert, sagedamini mSv ehk millisiivert ekvivalentdoos - inimkeha elundi või koe neeldumisdoosi ja toimiva kiirguse kiirgusfaktori korrutis Grei on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Tähis Gy. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik.Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik siivert (Sv). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest
Termotuumareaktsioon tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuuma reaktsiooni etapid päikesel: I prooton põrkab elektroniga; II põrkel tekib neutron, eraldub neutriino; III prooton ühineb neutroniga deutroniks; IV kaks deutronit põrkuvad; V tekib heeliumi tuum. Grei (Gy) neeldumisdoosi mõõtühik. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) ekvivalentse kiirgusdoosi ehk biodoosi mõõtühik. Tuumafüüsika rakendusi tuumarelvad, elektrienergia tootmine, radioaktiivne süsinik võimaldab dateerida vanu leide, tuumaprotsessid leiavad kasutuse paljudes tehnilistes seadmetes. Üldrelatiivsusteooria
Tuumafüüsika rakendused Tuumafüüsika üldtuntud rakendused on tuumaenergia genereerimine ja tuumarelva tehnoloogiad. Seda rakendatakse ka näiteks nukleaarmeditsiinis,magnetresonantstomograafias, materjaliteaduses ioonlegeerimise puhul, geoloogias radiosüsiniku meetodi juures ning ka arheoloogias. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg Kiirgusdoos ehk kiiritusdoos on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetataksegreiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele. Saab eristada letaalset ehk surmavat doosi, maksimaalset ja minimaalset doosi (vastavalt suurim ja vähim soovitatav), toksilist doosi ning efektiivset (mõju avaldavat) doosi[1]. Inimesele on suurim ohutu
RADIOAKTIIVSUS Kuidas mõõdetakse? Neeldumisdoosi ühik on grei (Gy) Efektiivdoosi mõõdetakse siivertites (Sv) Kiirgust mõõdetakse bekrellides (Bq) Millised kiirgused kahjustavad? Kiirguskahjustus Kiirgus kahjustab kõige enam DNAd Kiiritustõbi tekib, kui inimene saab lühikese aja jooksul palju kiirgust Kiirguse mõju lootele sõltub loote vanusest ja kiirgusdoosist Radioaktiivse kiirguse kahjustused võivad ilmneda ka aastaid hiljem Tänan tähelepanu eest! Eliis Penek, Sander Timm, Reio Viikoja
(nuclear fusion) Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel. Tuumareaktsiooni Nagu keemilistel reaktsioonidel, peab ka siin olema võrrand tasakaalus - nii näide alumiste kui ülemiste indeksite summad peavad olema võrdsed mõlemal pool noolt või võrdusmärki. Tuumakiirgust ja selle · neeldumisdoos (ühik grei: 1 Gy = J/kg) näitab energiahulka mõju dzaulides, mis on neeldunud keha massi kilogrammi kohta iseloomustavateks · bioloogiline efektiivdoos, kõikide elundite ja kudede suurusteks on ekvivalentdooside kaalutud summa; arvestab erineva elundi/ koe suhtelist tundlikkust. Ühik: 1 siivert (Sv) = 1 J/kg. (põhjus miks grei
13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale
R49 – võib põhjustada sissehingamisel vähki R63 – mutatsiooni tekke võime R64 – võib põhjustada kahjustusi imikutele S-fraas – nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded RTL 372/373; 1998 Näiteks: S20 – aine kasutamise juures mitte süüa ega juua S21 – aine kasutamise ajal mitte suitsetada S22 – mitte hingata sisse tolmu S62 – aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 16.Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem. Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 17.Rahvusvaheline lubatud kiirgusdoos inimesele aastas. (üks kindel arv, mitte vahemik!) 0,05 greid aastas 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust võrreldles sellega kui ollakse koguaeg valjas . 19
keemilised omadused. 10) püsivus+ reaktsioonivõime. 11) terviserisk 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid. 16) muu teave. 15. Mida tähendavad R-fraas ja S-fraas? R-fraas – nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas – nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) 16. Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem. Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 17. Rahvusvaheline lubatud kiirgusdoos inimesele aastas. (üks kindel arv, mitte vahemik!) Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel – kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? . C24 jaguneb kaheks
13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale Vastused 1. Riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski
tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 12.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab:N(t)= N0e-t N(t) on aja t möödudes alles olev tuumaosakeste arv Kiirgusdoos- kiirguse hulk massiühiku kohta,mõõdetakse dosimeetriga, ühikud: J/kg, Sv siivert, Gy grei Tuumaelekter: + Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta, minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse, ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks, toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne, maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades, energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -- Väga suured investeerimisvajadused
16.*atmosfääris on lubatud 0,007mg/l *inimese tajumislävi on 0,037mg/l (Lubatud piirkontsentratsioon: o,o2 mg/l (tööruumis), surmav on 7mg/l) 17.*Dräger M31- kontrollimiseks *Dräger-Röhrchen-mõõdab kemikaalide sisaldust. 18. *bekrell- radioaktiivse aine aktiivsus SI süsteem: suurus-aktiivsus, tähistus- A(l), ühik- Bq, nimetus-bekrell, def. Lagun./s Traditsiooniline süsteem:ühik-Ci, nimetus- kürii, def. 3,7* 10E10 lag./s, suhe-1Ci=3,7*10E10 Bq *grei- neeldunud kiirguse doos SI süsteem: suurus- neeldunud doos, tähistus D, ühik Gy, nimetus grei, def. J/kg, Traditsiooniline süsteem: ühik- rad, def.- 100erg/g, suhe -1 Gy= 100 rad *ekvivalentne doos-ekvivalentne kiirgusdoos SI süsteem: suurus-ekvivalentne doos, tähistus- D (H), ühik- Sv, nimetus- siivert Traditsiooniline süsteem: def.- rötgeni bioloogiline ekvivalentsus, suhe- 1 Sv=100rem Valem: H=D*Q*N N-1 inimesele, Q=B,G,R=1 Q=N=10 Q=A=20 19
S62 aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele *mingi sqna* 0.037 mg/l 17. Saastekontrolli seadme nimetus, millega saab määrata TTMA? Gragher m31 18. Kiirgusriskist: mis on- bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem). Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne
heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. 23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25. Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul radioaktiivse lagunemise lähteisotoobi kogus väheneb kahekõrdselt. 27
kõrgem on ka temperatuur. Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
22.Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Tänaseks on termotuumareaktsioon teostatud mittejuhitavana ehk plahvatuslikuna. See toimub termotuumapommis ehk vesinikpommis. Vesinukupommi südamikus on tavaline lõhustusmis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24.Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27
8)Sööpivad ained; 9)Muud 18. Saastekontrolli aparaadi ohtlikud ained või materjalid. nimetus, millega saab 13. ÜRO ohtlike ainete määrata TTMA tunnusnumber (alumine ja Gragher m31 ülemine nr eraldusmärgil) ja 19. Kiirgusriskist: mis on mida see iseloomustab - bekrell – radioaktiivsuse ülemine -2-kohaline vastab preparaadi aktiivsuse mõõtühik; Euroopa kokkuleppele, näitab aine - grei – neeldunud doosi ohuklassi mõõtühik; alumine -4-kohaline ÜRO järgi - ekvivalntdoos valem: ohtlik aine, näitab täpselt, millise ekvivalentdoos leitakse neeldunud ainega on tegemist doosi korrutamisel faktoriga, mis 14.Milliseid andmeid sisaldab võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus ÜRO keemilise aine ohukaart koele energiat üle annab. Seal on kindlasti kirjas aine 20
Politsei eskort peab olema lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17)nh3 lpk õhus ja inimese tajumisläve konstentratsiooni suurus tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18) Saastekontrolli aparaadi nimetus millega saab määrata TTMA Gragher m31 19) Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem) Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 20)millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238
Politsei eskort peab olema lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 17. Saastekontrolli seadme nimetus, millega saab määrata TTMA? Gragher m31 See on vale, aga selline küsimus tuleb. 18. Kiirgusriskist: mis on- bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem). Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238
Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel. Kriitiline mass – on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks.
põlvkonna neutronite arvu suhe. Tuumareaktor osad peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad, ülesanne juhitav ahelreaktsioon. Sünteesireaktsioonid kergete tuumade ühinemisreaktsioonid, vaja kõrge temperatuur. Tuumafüüsika rakendusi energia tootmine, isotoopide ainete saamine, sõjategevus, rakettide kütus, meditsiin, arheoloogia. Kiirguse kahjulikkus mutatsioonid, surm, mõõtmine aktiivsus, kiirgus, neeldumine,bioloogiline efektiiv,ühikud Grei, Siivert, Curii. Rad. isotoobid looduses haruldased- sest on jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. Igal keemilisel elemendil on ainult üks stabiilne isotoop, sest neutronite ja prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda. Mõnikord tuum neelab elektronkattest ühe elektroni- elektron neeldub prootonis, tekib neutron, koos elektroniga kiirgub antineutriino, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriino. -lagunemisega
Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid on olemas töö UV- kiirguse kohta. Selle teema kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona ning neil on ühine tekkemehhanism: kõik elektromagnetlained tekivad laetud osakeste kiirendusega liikumise tulemusena. [1] Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell. Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe dzauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). [1] Erinevat tüüpi ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjulikkuse võrdlemiseks sobib
poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Milles seisneb tuuma- ja keemilise reaktsiooni erinevus? Keemilises vabaneb ernergia, tekivaduued ained, tuumareakstioonis vabanev energia on miljoneid kordi suurem+tekivad uued keemilised elemendid Milles seisnebkiirguse kahjulikkus? lõhub geneetilist koodi see tekitab: kasvajad, ühikuid nimestel/loomadel mõõdetakse ekvivakentse kiiritusdoosiga ehk biodoosiga - ühik siivert(Sv) keskkonas neeldumisdoosi mõõtühik on grei(Gy) Mis on massidefekt-Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Raskete tuumade lõhustumine-ahelreaktsioon,tekitab uue samatüübilise protsessi,eralduvad neutronid,sest suurtes tuumades on neid rohkem Kontrolltöö küsimuste seas oli ka Kiirguste liigid+omadused. Ja radioaktiivse lagunemise seadus? 1.rad.isotoobid looduses haruldased,sest rad.isotoobid on jõudnud ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. 2
tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine+hoiustamine, mõju inimesele, füüs+keem om, püsivus+reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitlus, veonõuded, õigusaktid, muu teave R-fraas keem aine riskid; S-fraas vajalikud ohutusnõuded NH3 lubatud piirkonts 0,02 mg/l tööruumis, inimese tajuvuslävi 0,037 mg/l, atmosf 0,007 mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus Rahvusvaheliselt lubatud 0,5 rad aastas. Kiirguskaitse koefitsient C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24h jooksul väikesi kiirgusdoose (maal 1,5-2,5; linnas 2,5-4) Lähimad AEJ: Lovisa(Soome), Ignalina(Leedu), Sosnovõi Bor(Leningradi oblast),
kaitsjad. 12) Radioaktiivsuse kahjulikud mõjud (4) Geenikahjustused, vähkkasvajate teke, juuste väljalangemine, nahk kestendab, luuüdi kahjustub, valgeveresus 13) Radioaktiivsuse kasutusalad (4) Meditsiinis vähirakkude kiiritamine, geenitehnoloogia- geneetiliselt muundatud toit, taimestiku defektide kindlaks määramine, patareid(üle 5 aasta kestvad) 14) Radioaktiivsuse ühikud, 2-st täpsemalt Siivert Sv- biodoos, Grei Cy- neeldumisdoos, Kürii Ci- 1g raadiumi aktiivsuse järgi, röntgen R
*Sest neutronite & prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda 1.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? *Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda 15.Ülesanded poolestusaja arvutamine,nihkereegel *Rad isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Mitu korda väheneb radioaktiivsete aatomite arv 3-e ööpäevaga? 8 korda 14.Kiirguse kahjulikkuse mõõtmine,ühikud *neeldumisdoos grei Gy; biodoos e kiiritusdoos siivert SV; bekrell Bq 13Tuumafüüsika rakendusi *Kütus, elektrienergia; Arheoloogia; Teaduses uute ainete tootmiseks; Meditsiinis raviks ja röntgenis; Tuumarelvades; Allveelaevades 12.Mis on sünteesireaktsioonid-tekkimise tingimused. *Kergete tuumade ühinemine. 1)Kõrge temp 2)Kõrge rõhk 10.Kriitiline mass, paljunemistegur. *Kriitiline mass aine mass, milles n0 paljunemistegur on suurem kui 1 *Paljunemistegur kirjeldab reaktsiooni kulgemist 9
vähendamiseks saate.. …lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA Gragher m31 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik; - grei – neeldunud doosi mõõtühik; - ekvivalntdoos valem: ekvivalentdoos leitakse neeldunud doosi korrutamisel faktoriga, mis võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus koele energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk kunstlik kiirgus. 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele
*metallitööstuses defektide avastamiseks 59 26 Fe *vereringe uuringutel 127 53 I *kilpnäärmetõve uurimisel 18 8 O *fotosünteesi uurimisel 14 6 C *tehakse kindlaks kivististe vanused 32 15 P *põllumajanduses, vaadatakse kuidas omandatakse väetist 16. Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud ja nende seosed; kiirgustaust. Mõõtühikud: *neeldumisdoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk 1Gy(grei)=1J/1kg *biodoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismidele 1Sv(siivert) 1Sv=1Gy , ja röntgenkiirguse korral 1Gy võib olla võrdne kuni 10Sv neutron ja kiirguse korral Kiirgustaust koosneb: *kosmiline kiirgus Päikeselt *maapinna radioaktiivne kiirgus *radioaktiivne K, mis ladestub luudes, lihastes
R-fraas nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) NH3 lubatud piirkontsentratsioon - LPK 0.02 mg/l (tööruumis) inimese tajuvus lävi 0.037 mg/l, -atmosf 0.007mg/lSaastekontrolli aparaadi nimetus dräger Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentddoos (valem)? bekrell- radioaktiivsuse aktiivsuse ühik Bg - tähis A 1 lagunemine sekundis.Grei- radioaktiivsuse neeldunud doosi ühik Gy-tähis D.Ekvivalentdoos- Radioaktiivsuse ühik tähisDH- ühik Sv(siivert) .H=DxQxN; N=1(inimesel) Q=B; G;R=1Q=N=10; Q=A=20 Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Looduslik kiirgusfoon, Med. Kiirgusfoon, Inimtegevusega kaasnev kiirgus, Tehis e. Kunstlik kiirgus.Rahvusvaheliselt lubatud
16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? C23- elanikkonna kiirguskaitsekoefitsent tavalise käitumisreziimi korral. 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale.
4) Radioaktiivne süsinik tekib õhuhapniku sissehingamisel ja ladestub luudes. 16.Kus tekib neutronkiirgus ja miks on see ohtlikum radioaktiivsest kiirgusest? Neutronkiirgus tekib tuumapommi lõhkemisel. Neutronkiirgusel puudub elektrilaeng,st ta saab organismidesse tungida takistamatult,sest ta on väga suure läbitungimisvõimega.Peatamiseks on vaja 2-3m betooni. 17.Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud. 1) Neeldumisdoos näitab ,kui suur kiirgusenergia hulk neeldub 1 kg aines. 1 Gy (grei) = 1J/kg 2) Biodoosi mõõtühik iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 1 Sv (siivert) 18. positiivne elektron,positron elektron neutron - prooton/lihtvesinik (heeliumi tuum) -osake deutron - triitiumi tuum
16) muu teave (kasutusjuhend) 14. Mida tähendab R-faas ja S-faas? R-faas- nimetatud keemilise ainega kaasnev risk S-faas- nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusabinõuded 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3-LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei, ekvivalentdoos D? 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Kuni 0,5 rem/aastas 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? C23- elanikkonna kiirguskaitsekoefitsent tavalise käitumisreziimi korral. 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale. Lovisa((soome),
keemilised omadused; Lisateave; Terviserisk; Keskkonnarisk; Jäätmekäitluse viis; Veonõuded; Teave kemikaali kohta; Muu teave. 28. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas? 29. R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). 30. S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). 33. Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 34. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 35. Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 36
10. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. 11. Reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur . 12. Tuumarelvad, Elektrienergia tootmine, Allveelaevad, jäälõhkujad, Radioaktiivsete isotoopide meetod. 13. Suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. 1) Ühik- siivert SV; 2) Ühik-Bekrell Bq; 3)Grei GY. mõõdetakse dosimeetriga. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb Beetakiirgus võib olla negatiivne või positiivne, Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, alfaosakestest. kuid palju väiksem kui gammakiirgusel
kgW01,0srad kgA1058,2sR kgWW1sSv1 kgW1sGy1 kgA1 m1ekvT,R,2- 1 14= R,T,ekv= = Selles tabelis tuleb ühikute tähistusi Gy, R ja Sv lugeda vastavalt "grei", "röntgen" ja "siivert". Nende ühikute nimetused on antud väljapaistvate kiirgusfüüsikute L. H. Gray, C. W. Röntgeni ja R. M. Sieverti auks. Mittesüsteemsete ühikute tähistused rad ja rem tulenevad ingliskeelsetest väljenditest "radiation absorbed dose" ja "roentgen equivalent of man". 3.1 Neeldunud doos Neeldunud doos, tähis D, on neeldunud energia kiiritatud aine massiühiku kohta. Rangem
lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi
jäätmekäitlus 14) veonõuded 15) reguleerivad õigusaktid. 16) muu teave. Mida tähendab R-faas ja S-faas? Ohukaart? R-faas: toob välja ohukaardil nimetatud keemilise aine riskid; S-faas toob välja nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded. Aine ohukaart näitab ära aine füüsikalised omadused ja keemilise valemi. Kiirgusriskist: mis on bekrell, grii ja ekvivalentdoos (valem)? 18. Bekrell on radioaktiivse aine aktiivsuse ühikuks, grei on neeldumisdoosi ühikuks. Ekvivalentdoos saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimese aastane kiirgusdoos D? 19. looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? 20. Lubatud on 0,5 rad aastas. Mida tähendab kiirguskaitse koefitsent C24 ?
lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi
Mõisapargis olid tähtsal kohal kaunid vaated ja arhitektuursed väikevormid (paviljonid, templikesed, sillad, skulptuurid, kunstlikud varemed). Suur ja ilus park on näiteks Palmse mõisal. Klassitsism ilmneb ka sellistes ehitistes nagu kõrtsid (näiteks Koerus), pastoraadid, magasiaidad ja postijaamad. III Skulptuur Enamik selle perioodi töid on Eestisse sisse toodud. Parimad näited mitmed monumendid Venemaa teenistuses olnud väejuhtidele. Näiteks: · admiral Samuel Greighi /grei/ hauamonument Tallinna toomkirikus (Greigh oli soti päritolu, sai haavata ja suri 1788 Vene-Rootsi sõjas). Monumendi kavandas itaalia päritolu arhitekt Giacomo Quarenghi /kvarengi/. Ta on projekteerinud ka palju kuulsaid hooneid Peterburis (Smolnõi Instituut, Teaduste Akadeemia hoone jt.). Greighi marmorsarkofaag on kujundatud nagu kreeka templi fassaad. · Napoleoni-vastases sõjas osalenud Vene väejuhi Michael Andreas Barclay de
kaua. Ebastabiilsed- lagunevad väiksemateks osadeks teatud lagunemine sekundis) Praktikas: 1ci= 37·10-9s-1 (37 milj aja jooksul, ebastabiilsete tuumadega aineid nim lagunemist sekundis) (s.o. 1g raadiumi aktiivsus) radioaktiivseteks. Isotoobid:126C- tavaline süsinik(tahm), 2)neeldunud kiirgust isel. mõisted ja ühikud: põhimõiste: mille tuumades on 6 prootonit ja 12 nikleoni (neutronid 12- neeldumisdoos. Ühik: 1Gy(grei) 1Gy=1J/1kg Elusorga 6=6); 146C- radioaktiivne süsinik; 126C-tuumad püsivad koos neeldunud kiirgusnenergiaid nim kiiritusdoosiks. Vanaühik: kuitahes kaua; 146C- 5730aastaga lagunevad pooled 1R(röntgen) *röntgen on määratud õhku ioniseeriva toime tuumad(s.o. 146C poolestusaeg T) Radioaktiivne põhjal * surmav doos on 600R(kui saada 600R ka mõne lagunemine: Radioakt. avastas 1896.a. A. Becquerel, päeva jooksul)
tootmises, meditsiinis kui ka teaduses. Tööstuses valgustatakse tooteid läbi -kiirtega, et avastada defekte üsna paksudes metalltoodetes. Kasutatakse kiiritus raviks ja diagnoosimis töös. Arheoloogid rakendavad orgaanilise päritoluga leidude vanuse määramiseks radioaktiivse süsiniku meetodit. Võrreldes süsiniku poolestus aja suhet saabki teada, kui vana organism on. Kiirgusühikud on 1Sv(siivert) 1Gy(grei) ja 1R(röntgen). Inimesele lubatud ülempiir on 5mSv aastas. Kvargid on tugeva vastastikmõju osakesed leptonid mitte. Kõik alluvad nõrgale vastastikmõjule. Leptonid esinevad ka iseseisvalt, s.t vabade osakestena, kvargid eksisteerivad kolmekaupa. Prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. Antiosake on fundamentaalosakese vastand osake. Nende laengud on vastasmärgilised. Annihhileerumiseks nim osakese kohtumist om anti osakesega, s.o. kaovad nii, et kogu
· Kiirguse neeldumisdoos nim neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja kiiritatava aine massi suhet (D=E/m st 1Gy = 1J / 1kg näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Kiirguse mõju organismile oleneb kiirguse liigist. Seda mõõdetakse ekvivalentste kiirgusdoosi e biodoosiga. Biodoos suvalise kiirguse doosi, mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks Grei neeldunud röntgeni- või gammakiirgust (Dekv = 1 J/kg = 1Sv näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Euroopas elevale inimesele aasta jooksul mõjuva biodoosi suurus on umbes 2,5....4 mSv/aasta. Lisaks röntgenkiirgus ~1 mSv/aasta · Eelnev inimesele mõjub biodoos moodustub o Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest o Kosmilisest kiirgusest o Toiduga saadavast sisekiirgusest
Tuumareaktsioon- aatomituumade muundumine vastastikmõju käigus mingi mikroosakese või teise tuumaga. Ioniseeriv kiirgus- kiirete mikroosakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus, mis ioniseerib aatomeid ja molekule. Kiirguse neeldumisdoos- füüsikalin suurus, mis võrdub neeldunud ioniseeriva kiirguse ja kiiritatava aine massi suhtega. Ekvivalentne kiirgusdoos- suvalise kiirguse doos, mis avaldab samasugust bioloogilist toimet nagu üks grei neeldunud röntgeni- või gammakiirgust. Annihilatsioon- osakese ja antiosakese kadumine nende kohtumisel ning nende asemele uute osakeste ja antiosakeste paari tekkimine.
mujal olevtes looduslikudest radioaktiivsetest elementidest. Mingil määral me hingame sisse ja sööme radioaktiivseid aineid. Mingi osa neis on ka meie kehas K-40,C-14,Ra-226 vere jaluudes.Võib öelda, et me ise olemegi radioaktiivsd (inimkond). 11 Kiirgusdoos. Kiirgusdoos on aines neeldunud ioniseerva kiirguse energia ja selle aine massi suhe.Seda mõõdetakse aines neeldunud kiirgusenergia järgi .Selleks kasutatakse energiadoosi ühikut grei. Ühe ja sama energiadoosi bioloogiline mõju on erinevatel kiirgusliikidel erinev, seetõttu kasutatakse veel nn biodoosi (B), mis on võrdne energiadoosi(D) ja kiirguse ohuteguri(Q) . Saab eristda letaalset , maksimaalset ja minimaalset doosi , toksilist doosi ning efektiivset doosi.Inimesele on kõige ohutum kiirgus dood 0,05 greid aastas. 12 Tekstis olevate sõnade tähendused
· Kus kasutatakse tuumafüüsikat? Tuumafüüsikat kasutatakse kasutatakse tuumaenergia tootmise ja tuumapommide valmistamise juures, arheoloogias orgaanilise objekti vanuse määramise juures ja meditsiinis. · Kiirguse ühikud, mõõtja Radioaktiivsuse mõõtmisel kasutatakse erinevaid mõõtühikuid: a.1.Neeldumisdoos näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks grei (1Cy) , 1Cy=1J:1Kg a.2.Biodoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismile, mõõtühikuks siivert (1Sv) Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude)
Kriitilise hulga rakkude surm toob kaasa taastumisvõimetuse Võib juhtuda ka , et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt samasuguseid defektseid rakke. Vähk! Tuumakiirguse bioloogiline toime Somaatilised kahjustused tagajärjeks vähktõbi, kiiritushaigus Geneetilised kahjustused tagajärjed avalduvad järglastes Tuumakiirguse bioloogiline toime Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud kiirguse doosist. Efektiivne doos Efektiivne doos (Sv)=neeldunud doos(Gy) x SBE Ühik siivert (Sv)
Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt samasuguseid defektseid rakke. Vähk. 43 Tuumakiirguse bioloogiline toime Somaatilised kahjustused tagajärjeks vähktõbi, kiiritushaigus Geneetilised kahjustused tagajärjed avalduvad järglastes 44 Tuumakiirguse bioloogiline toime Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg 45 Efektiivne doos Ühik siivert (Sv) Võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse 46 KAHJUSTUSED 0,5...1 Sv esimesed kiiritushaiguse tunnused 2 ...10 Sv silma katarakt 4 Sv esineb 50% surmajuhtumeid 6 Sv surm Looduslik kiirgusfoon
Radioaktiivsuse mõõtühikud · Aktiivsus · Kiirgusdoos · Neeldumisdoos · Bioloogiline efektiivdoos *Aktiivsus on ajaühikus toimuvate radioaktiivsete lagunemiste arv. SI ühik bekerell (Bq) vastab ühele lagunemisaktile sekundis. Varem kasutusel olnud mõõtühik: kürii (1Ci=3,7*1010 Bq). *Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. SI ühik Bq*s *Neeldumisdoosi mõõdetakse kiiritatava aine massiühikus neeldunud kiirgusenergia hulgaga. SI mõõtühikuks on grei, (1 Gy = 1 J/kg). Varem kasutusel olnud mõõtühikud: raad 1rad=0.01 Gy , röntgen 1R=0,878*10-2 Gy *Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele. Elundi või koe ekvivalentdoos saadakse neeldumisdoosi ja kiirgusfaktori (1-20) korrutisena. SI ühik siivert Sv. varem kasutusel olnud mõõtühik: rem(rad equivalent man)=0,001Sv
annaabi.ee 
