Füüsika Radioaktiivsus esitlus (0)

Sarnased õppematerjalid

19

docx

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE

Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid on olemas töö UV- kiirguse koh

Füüsika

8

pdf

Radioaktiivsuse kontrolltöö füüsika gümnaasiumi kordamine

Radioaktiivsus    Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle  protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus.   Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist.   Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad  "radioaktiivse lagunemise read".    Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed.    Radioaktiivsuse avastamine    Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel.  1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut  kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte.    Radioaktiivsuse liigid    alfakiirgus   liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib  alfalagunemi

Füüsika

16

doc

Uurimustöö Radioaktiivsus

Kuupäev: 18.05.2010  Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium..............................................

Keemia

12

odt

Radioaktiivse kiirguse registreerimine

TALLINNA ÜLIKOOL Peeter Tamm Radioaktiivse kiirguse registreerimine REFERAAT Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID..

Kiirguskaitse

15

doc

Füüsika konspekt

TUUMAFÜÜSIKA KONSPEKT Uurimuste käigus on selgunud, et aatomi tuuma struktuur on väga keeruline ja see ei ole tänapäevani lõplikult selge. Aatomi tuum mõjutab otseselt elektronkatte struktuuri, sest see kujuneb tuuma positiivse laengu mõju väljas.Tuum valitseb oma elektrilaenguga elektrone tänu elektrilise mõju kaugeleulatuvusega. Aatomi kvantmehaanilises mudelis määrab üheselt elektronkatte kihilise struktuuri elektronide koguarv Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse valemiga 2 n 2 . Muus osas on aatom ja selle tuum täiesti eraldi vaadeldavad, sest neid eraldavad ruumilises ulatuses viis suurusjärku. Kui välja arvata prootonite arv, siis tuuma siseehitus aatomi elektronkattele mõju ei avalda ja tuum ise on on elektronkatte uurimise vahenditele kättesaamatu. Seepärast käsitletakse tuumamudelit täiesti eraldi, kuigi see peaks olema osa aatomimudelist. Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel

Füüsika

12

docx

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

pinnalaineteks.  27. Maa kihiline ehitus. Maal on kihiline struktuur, mis koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest.  28. Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused. Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised. Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv. 29. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivsus - Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneslikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid - ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millede tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Sellisel elemendil on mitu erineva massiarvuga aatomit. Radioaktiivsuse mõõtühikud · Aktiivsus · Kiirgusdoos · Neeldumisdoos · Bioloogiline efektiivdoos *Aktiivsus on ajaühikus toimuvate radioaktiivsete lagunemiste arv

Keskkonnafüüsika

8

docx

Kiirguskaitse

Kiirgus kaitse IONISEERIVA KIIRGUSE OHUD Vastavalt ICRP praegu kehtivale ametlikule hinnangule tõstab 1 Sv doos (vastab ligikaudu doosile, mille said Jaapani aatomipommi plahvatuses ellujäänud) vähisurma tõenäosuse 25%-lt (mis vastab loomulikule vähisagedusele) kuni 30%- ni. Siin on tegemist inimese stohhastilise või tõenäolise vähki suremise riski ja 1 Sv doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud. Doosi puhul alla 1 Sv seisneb põhimõju suurenenud vähiriskis. Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku vastuvõetavat riskitaset, millest lähtuvalt fikseerida kiirgusdoosi piirmäärad. Nende määrade eesmärgiks on saavutada kindelohutuse tase, seejuures kiirguse kasutam

Keemia

144

doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Kui suurim kiiritus on silmadele ja kaela piirkonda tuleb kaitseriietuse peal kaelapiirkonnas kanda lisadosimeetrit. 3. 3. Isikudosimeetri mõõtmise sagedus sõltub kiirgustöö iseloomust. Eriti suure kiirgusriskiga (A-grupp) töötajatel, kelle aastane efektiivne kogukeha doos on või võib olla 6mSv, tuleb dosimeetreid mõõta üks kord kuus. 4. 4. Kiirgustöötajate dosimeetreid väljastavad ja neid mõõdetakse Eesti Kiirguskeskuses ja TÜ keemilise füüsika instituudis. 5. 5. Patsientide doose on mõõdetud nii ionisatsioonikambri kui TLD-ga. Praegu enim kasutatav patsiendidosimeetria - DAP-meetrid (Dose-area- product-meter).  6. 6. Individuaaldosimeetria protokolle säilitatakse 10 aastat (seaduse järgi peaks vist olema 30 aastat). Ülddosimeetria Meditsiinikiirituse kasutamisel teostatava ülddosimeetria puhul loetakse jälgitavaks

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)