Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt üks tähtsamaid energiaallikaid. Suurema osa energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid, nt USA(35%). Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad
Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel. Avaldub: vulkaanipursked, maavärinad. Kasutus: maasoojuspumbad, kuumaveeallikad kütteks. Gravitatsioonienergia: hoiab sfääre koos, määrab nende tiheduse, tõus ja mõõn, laamade liikumine. Kasutus: loodetel kas. elektrijaamades. Kineetiline energia: nt voolav vesi, tuuleiilid, lainetus, laviin. Kasutus: tuule- ja vee-energiana. Inimene on suur energia tarbimine, en.tarbimine kasvab koos rahvaarvuga. Inimene vajab energiat soojuseks/elektriks, toit, kütus. Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energia voo vahe. EB tasakaalus:saabub/lahkub ühepalju energiat.
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine)
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine)
1. Nimetada termodünaamika I ja II seadus I Energia ja mass on üks ja seesama asi II Soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojale. 2. Nimetada erinevad energia liigid ning tuua iga liigi kohta 1 näide, kus seda leida. 1) Tuuma/termotuumaenergia 2) Mehaanilineenergia (valguse/hüdro/tuule) 3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Tähis K (kelvin), T= t kraadi+ 273 6
20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS? TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD
• Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. • Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele jmt. 4. Potentsiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia, nt lained, kivide veeremine, jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus: kuumaveegeisrid ja laavavoolud. Energia ei kao ära vaid muundub ühest liigist teise energialiiki. 5. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide
energiaringetes, mis on omane dünaamilisele süsteemile. Maa sfäärid moodustavad tervikliku süsteemi. Teke ja toimumine on vastastikku seotud; toimub aine- ja energiavahetus ehk Maa sfäärid on avatud süsteemid; Maa sfäärid muutuvad ajas ja ruumis ehk on dünaamilised. 4. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Maakera on energeetiliselt avatud süsteem. Potensiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia, nt. Lained, kivide veeremine ja jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus (kuumaveegeisrid ja laavavoolud). Tsüklonid on õhurõhu erinevustest tekkivad pöörlevad liikumised, nende energia võib olla väga suur, nt. Tornaadod
. · Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt. · Klargid Maa areng varastel etappidel: · Umbes 5 miljardit aastat tagasi, hakkas tolmu ning gaaside pilv koonduma. · Suurim osa materjalist nihkus gravitatsiooniliselt süsteemi keskpuntki sunas moodustades PROTOPÄIKESE. · Ei olnud väga kuum · Hakkas sulama · Radiogeenne soojus · Gravitatsioonienergia · Katastroof- taevakeha langes Maale, Põrkumine või midagi muud.. Maa aine differensatsioon tuumaks, vahevööks ja Maa kooreks toimus ilmselt Maa arengu varastel etappidel. Vanimad kivimid Maal n avastatud vanusega 3,5 .. 3,6 (4,2) miljardit aastat. See aeg vastab ilmselt ajale, millal oli toimunud soojusvöö.. Geotektoonilised hüpoteesid: Maa paisub/ tõmbub kokku?? Mandrid triivivad, ei triivi??? Geoloogia & AEG
Potensiaalibarjäär on kindlal viisil paigutunud energiaväli, mille ületamiseks läheb vaja osakesel rohkem energiat kui tal tavaliselt on 7. Mis on potentsiaaliauk? Potensiaaliauk on see kui osake on ümbritsetud mitmest küljest potensiaalibarjääriga. 8. Millal kuulike ületab potentsiaalibarjääri? Kuulike ületab potensiaalibarjääri sel juhul kui ta pääseb barjääri seinte vahelt välja. 9. Kas mikroosakeste jaoks mängib rolli gravitatsioonienergia? Ei 10. Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas? Kineetiliste energiate muutumine/muutmine. 11. Mis juhtub elektroni leiulainega, kui ta jõuab lõpmata kõrge potentsiaalibarjäärini? Sellest kürgest potensiaalibarjäärist ei saa elektron mitte mingil juhul üle. 12. Mis juhtub leiulainega, kui ta jõuab lõpliku kõrgusega barjäärile? Sel juhul ulatub leiulaine pisut ka barjääri sisse 13
energiakandjas (kütuses, vees, tuumakütuses) sisalduv energia muundatakse sobivaks energialiigiks (valdavalt elektriks, vähemal määral soojuseks) ja edastatakse see tarbijale. Energia avaldusvormid (-liigid): - mehaaniline (potentsiaalne kineetiline jt), - keemiline (keemiliste reaktsioonide energia), - soojuslik siseenergia (soojusenergia õigemini soojus), - elektromagnetiline (elektrivälja-, magnetvälja-kiirgusenergia), - tuumaenergia, - gravitatsioonienergia. 5. Energiatihedus Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg). Energiat ruumalaühiku kohta nimetatakse energia ruumtiheduseks (tähis e). Energiatihedusega iseloomustatakse välju, keskkondi ja aineid, sealhulgas ka näiteks keemiliste vooluallikate aktiivainete energia salvestamise tõhusust. 6. Geofüüsika, geofüüsikalised ressursid ning nende kasutamise võimalused.
arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui soojuse tootmisel. Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiiketuule,päikese,maasisest ja bioenergiat, kuid nende osatähtsus energiamajanduses tervikuna on tagasihoidlik. Inimkonna kasutuses on veel mitmeid energialiike(Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida praeguse tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei tasu kasutada. Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Muutused energeetikas on tingitud ka inimühiskonna muutuvatest vajadustest. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab kaasaegne tehnoloogia energiat järjest tõhusamalt kasutada. Mõõtmetelt
Galaktika tavalisimad tähed. Nad on jahedad ja tumedad ja nende heledus on tuhat korda väiksem kui meie päiksel. Sama protsess, millest tekivad normaalsed tähed, moodustub ka pruune kääbuseid. Aga nende puhul pole piisanud gaasi vajaliku tähemassi saavutamiseks ja nad ei suuda käivitada vesiniku termotuumareaktsiooni. Ent oma algperioodil suudavad pruunid kääbused tekitada energiat, põletades deuteeriumi. Kui see gaas mõnekümne miljoni aasta pärast lõppeb, võimaldab vabanenud gravitatsioonienergia pruunidel tähtedel edasi helendada, samal ajal kui nad aegamööda kokku tõmbuvad.(1) 9 Punane kääbus Suurem osa meie galaktika, linnutee tähti on punased kääbused. Punaste kääbustähtede mass võib olla vähem kui kümnendik meie Päikese omast.(1) 1.5. Neutrontähed Neutrontähed on tähtede seas kõige väiksemad. Nende mass on umbes sama suur kui päikese oma aga läbimõõt on ainult 16 km
energiaallikas nii elektri kui soojuse tootmisel. Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastatel on üha enam hakatud kasutama alternatiivseid energialiike tuule-, päikese-, maasisest ja bioenergiat, kuid nende osatähtsus energiamajanduses tervikuna on tagasihoidlik. Inimkonna kasutuses on veel mitmeid energialiike nagu maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia, midapraeguse tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei tasu kasutada. Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Muutused energeetikas on tingitud ka inimühiskonna muutuvatest vajadustest. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab kaasaegne tehnoloogia energiat järjest tõhusamalt kasutada. Regioonide naftatööstus
Suurim on see tegutsevate vulkaanide alal, suhteliselt väiksem rahuliku geoloogilise ehitusega piirkondades. Samuti väheneb geotermiline gradient sügavuse suunas pidevalt, kuni muutub nulliks. Maakoore alumisel piiril on temperatuur ca 900-1000°C piires. Maa tuuma piiril - 2000 2500 kraadi. Maa südamikus ei ületa igal juhul 10 000 kraadi. Lisaks eraldub soojusenergia radioaktiivsete ainete lagunemisel ning keemilistel reaktsioonidel, gravitatsioonienergia, päikeselt saadav energia. III GEOLOOGILISED DISTSIPLIINID 1. Ajalooline geoloogia. Käsitleb maakoore ja orgaanilise elu arengut käsitlevaid distsipliine. Paleontoloogia õpib looma- ja taimeorganismide kivistunud jäänuste põhjal tundma looduse arengut geoloogilise aja vältel. Paleontoloogiliste andmete põhjal on võimalik määrata kivimite suhtelist vanust. Paleontoloogilistele andmetele tuginvad suhteline geoloogiline ajaarvestus ja geoloogilise ajaloo perioodid.
turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia). Alternatiivsed energiaallikad on energiaallikad, mis pole fossiilsed ega tuumkütused. Nende kasutamine on küll võimalik, kuid praeguste tehnoloogiate juures veel liiga kallis (päikese-, tuule-, vee-energia jm). Esmased energiaallikad: Püsivad looduses muundumatuna.(Maa pöörlemise energia, Maa gravitatsioonienergia, Tuumaenergia, Termotuumaenergia) Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS.
pole nõda liigirohked),tuli,põllumaade laiendamine.Energiamajandus on majandusharu mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise,kauplemise,turustami se ja müügiga.Energia suurimad tootjad ja tarbijad : USA,Venemaa,Hiina. Tingkütus ehk leppekütus- arvutuslik kütus,mille alumine küttuväärtus on 7000kcal/kg. Taastuvad energiaallikad :maa pöörlemise energia,maa gravitatsioonienergia,tuuleenergia,biomassi energia,vee-energia,loodete ja lainete energia,maasisene energia,päikeseenergia. Taastumatud :nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,põlevkivi,turvas.Elektroenergeetika on elekti tootmine,ülekandmine ja jaotamine tarbijale.Tahked kütused : süsi(USA,,Hiina,Venemaa),põlevkivi(Austraalia,Ameerika Ühendriigid)),turvas ja puit. Nafta(Saudi Araabia,Iraak,Araabia ÜE)-nn must kuld. Maagaasi eelised nafta ees : *lihtsam
Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine tootmise võime. Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus litosfääri ja pedosfäär vahel (murenemine) atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine). X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia, gravitatsioonienergia; (teadmised) Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest - lühilaineline elektromagnetkiirgus, Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid, tekivad maavärinaid, toimub kivimite teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt.
primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab
primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab
jäämereni. Kui inimene tarbib energiat, siis on ta kohustatud pidevalt tootma seda energiat. Kui planeet maa tarbib maa külgetõmbejõudu, kuid jõud on energia asendus sõna, siis planeet maa vajab energia tootmise vahendit. Kui meie planeet liigub kindlat trajektoori mööda ringi kujuliselt, siis korrutame maa massi tema liikumis kiirusega saame vajaliku enertsjõu ja gravitatsiooni energia kulu, selleks, et hoida planeeti maa oma liikumise trajektooris. Samuti vajab planeet maa gravitatsioonienergia tootmise vahendit. Kui galaktikas toimib gravitatsiooni energia, siis tekkib küsimus kust ta tekkib. Peab olema energiatootmise allikas. On ju kirja pandud fakt, et mitte midagi ei tekki ei kusagilt ja midagi ei kao ei kuhugi maailmas toimub ainult ainevahetus. Energiakoostisosad siseenergia alusel moodustavad aine, et toota talle omast siseenergiat. Ma olen otsinud erinevaid looduslikke tootmisallikaid ja analüüsinud neid. Kui magnet tõmbab külge ainult
mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist. Energia on kitsamas mõttes mingisuguse objekti võime teha tööd. Energiaühikuks on Dzaul. J, kJ, mJ, gJ, tJ 1J=1N x m 1N=kg x Elektro- ja soojusenergeetikas on laialdaselt kasutusel: Wh, kWh, mWh. 1Wh=3600J Pikka aega on soojusühikuna kasutusel: cal, kcal 1cal=4,1868J Võimsuse ühikuks on W. 1HP=0,745 kW 1PS =0,735 kW Energia liigid mehhaanilise energia (potentsiaal), soojusenergia (soojus), keemilisusenergia, elektromagneetiline energia, gravitatsioonienergia, tuumaenergia. 1.Termodünaamika. 1.1 Termodünaamika sisu. Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikusest muundumisest. Uurib mitmesuguseid füüsikalisi ja keemilisi nähtusi, mis on esile kutsunud energiate muundumisega. Ajalooliselt tekkis see 18.saj lõpp, mil hakati otsima meetodeid soojuse muundamiseks mehhaaniliseks tööks. 19.saj esimesel poolel, kui tekkisid aurumasinad, hakati otsima teed nende masinate tööeffektiivsuse e. Kasuteguri tõstmiseks. S.Cornet on
7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine vahendusel. - Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus. - Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine. - Gravitatsioonienergia-tekivad maailmameres looded ja liikumised litosfääris - Inimese energiatarve-majanduslikult kasutatav energia(küte,transport jne.), füsioloogiline energiatarve(saadakse toidust). - Fotosüntees-taimedes muudetakse valguskiirguse energia fotosünteesi käigus molekulide keemiliste sidemete energiaks.See on protsess kus veest,süsihappegaasist lühilainelisest kiirgusenergiast moodustub or.aine glükoos ja eraldub hapnik.
ainekogumist, mis sisaldas 80% H, 15% He ning mõned protsendid raskemaid elemente. Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Sulamise põhjused võisid olla: 1) radiogeenne soojus radioaktiivsetest elementidest 2) gravitatsioonienergia, mis tekib, kui aine koondub. 3) Kuu mõju. Kuu võis tekkida katastroofi tagajärjel, kus võis vabaneda palju energiat, mis viis Maa sulasse olekusse Tõenäoliselt toimus diferenseerumine kooreks, vahevööks ja tuumaks varases staadiumis. Geotektoonilised hüpoteesid: 1) kõik protsessid on seletatavad sellega, et Maa tõmbub kokku (kontraktsioonihüpotees) 2) kõik protsessid on seletatavad ka sellega, et Maa
ruutu. Ruudu pindala , kus a on ruudu külje pikkus. s=a2 Ringi pindala kus r on raadius. S=piir2Kera pindala . s=4piir2• Ühtlaselt kiireneva liikumise korral läbitud tee pikkuse sõltuvus ajast: s=at2/2(a on siin kiirendus ja liikumist alustati paigalseisust). Pöördvõrdeline sõltuvusvoolutugevuse sõltuvus juhtme takistusest liikumiseks kulutatud aja sõltuvus kiirusest t=s/v elektroni potentsiaalse energia sõltuvus kaugusest tuumast E=- ke*Ze2/r analoogiline on gravitatsioonienergia sõltuvus kaugusest kehade vahel E=-kg *mM/r Skalaarid on suurused, mida iseloomustab teatud arvväärtus (ja füüsikas ka ühik). Skalaarid liituvad algebraliselt. Algebraline summa-omavahel liitumis- ja/või lahutamismärkidega ühendatud arvud või avaldised. Vektorid on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, suund ja pikkus. Füüsikas iseloomustab vektorit veel ka ühik. Vektorid on nt •
Universumi, mis on antud meie kogemustes. Selles on Universum igas ruumipunktis ühesugune ja paisub ajas. Kui Universum paisub, laenab ta energiat Joon. 3. 5 7 Kreeka keelest anthrpos 'inimene' 18 gravitatsiooniväljalt, et tekitada rohkem ainet. Negatiivne gravitatsioonienergia tasakaalustab täpselt aine positiivse energia, nõnda et koguenergia on null. Kui Universumi mõõtmed kahekordistuvad, kahekordistuvad ka nii gravitatsiooni- kui ka aineenergia, kuid kaks korda null on ikka null. Kuidas jätkuvad Universumi arengu kõige tõenäosemad stsenaariumid tulevikus, stsenaariumis, mis on ühitatavad mõistuslike olevuste ilmumisega? Osutub, et on palju
Universumi arengulugu imaginaarajas võib kujutada sfäärina. See määrab ära Universumi reaalajalise arenguloo, milles ta paisub inflatsiooniliselt. Selline arengulugu määrab ära sellesama reaalajalise Universumi, mis on antud meie kogemustes. Selles on Universum igas ruumipunktis ühesugune ja paisub ajas. Joon. 3. 5 Kui Universum paisub, laenab ta energiat gravitatsiooniväljalt, et tekitada rohkem ainet. Negatiivne gravitatsioonienergia tasakaalustab täpselt aine positiivse energia, nõnda et koguenergia on null. Kui 7 Kreeka keelest anthrpos 'inimene' 19 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Universumi mõõtmed kahekordistuvad, kahekordistuvad ka nii gravitatsiooni- kui ka aineenergia, kuid kaks korda null on ikka null.
annaabi.ee 
