niklit, 2% molübdeeni 7. EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14% süsinikku, Ni ja Cr sisaldus 14/4=3,5% 8. DIN 1725 G –AlMg3Mn – valatud alumiiniumisulam (magnaanium) Mg 3%, Mn < 1%, Al ülejäänud. 9. DIN 17851 Ti Al6 V4 – titaanisulam, alumiiniumi 6% ja vanaadiumi 4% 10. Cu Al7 Fe3 Mn – vasesulam, legeeritud alumiiniumpronks, Al 7% , Fe 3%, Mn < 1%, vaske ülejäänud. 11. GJS-400-18 – keraja grafiidiga malm, tõmbetugevusega 400MPa ja katkevenitus A=18% 12. L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, kus Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3% 13. DIN EN 10083 C 45 – kvaliteetkonstruktsiooniteras, 0,45% süsinikku Malmid (1-2) G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid GJ – hallid malmid (EN) GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär)
Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on: hallmalm – liblelise grafiidiga keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we) Grafiit teeb malmi hapraks, mistõttu teda ei saa survetöödelda (sepistada, valtsida jne.). Lõiketöötlemisel tekib palju puru ja tolmu. Malmi kvaliteedi lihtsustatud kontrollimine – vasaraga lüüakse vastu täisnurkset serva; peaks jääma plastse
4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. 1. Detaili joonis 2. Valandi joonis 3. Mudeli joonis 4. Vormi joonis 5. Vormimis- ja valamisoperatasioonide kirjeldus 1.Mudeli paigutamine alusplaadile 2.Vormkasti asetamine alusplaadile, mudel puuderdatakse grafiidiga 3.Mudelisegu kihi peale sõelumine 4.Vormkasti täiteseguga täitmine 5.Tihendamine äärelt keskosa poole 6.Üleliigse vormisegu eemaldamine 7.Ventilatsioonikanalite asetamine, et suurendada gaasiläbilaskvust 8.Vormi ümberpööramine 9.Eralduspinna silumine ja kuiva liivaga katmine 10.Ülemise vormkasti asetamine, fikseerimine. Räbupüüdli asetamine, mudeli puuderdamine grafiidiga. 11
valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. 1.2 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi
parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hoolimata. Aasta 1986 26.-l aprillil leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsernobõli katastroof. Reaktor kannatas tugevate kõrvamõjude all, mis tõi kaasa aurude plahvatuse. Plahvatus rebis reaktoril "kaane" pealt, sellega kaasnes suures koguses radioaktiivse aine paiskumist õhku, mis segunes omakorda kuuma grafiidiga (tegemist oli siis mitmeotstarbelise kaitsekuplita grafiitreaktoriga). Radioaktiivsete ainete segunemine grafiidiga suurendas radioaktiivsuse mõju ning lõpuks sulatas enamuse kütusest, mis oli reaktoris. Aktiivseid toormaterjale ei hoitud üheski erilises hoiukambris ning õhk kandis radioaktiivseid osi tuule kaudu edasi. 4. reaktor peale põlengut Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi kohaselt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist.
Malmil on omadus ka summutada lööke. Lähtuvalt süsiniku olekust ja sellest tulenevalt värvusest liigitatakse malmid: Valgemalm (white cast iron, white iron) – Kogu süsinik on raudkarbiidi Fe3C (tsementiidi) kujul, ehk seotud. Tsementiit on raua ja süsiniku ühend raudkarbiit, süsiniku sisaldus on 6,6%. Kõva kuid habras. Hallmalmis on kogu süsinik vabas olekus ehk grafiidina. Hallmalmid jagunevad: 1. Liblelise grafiidiga malm (flake graphite iron, FG-iron) on tuntud kui ka hallmalm (gray cast iron). Kõige enam kasutatav hallmalm. Tema tõmbetugevus on u. 5x väiksem kui terasel, samuti plastsus, sitkus, elastsusmoodul on väikesemad. Kasutatakse valandite tootmiseks millel puuduvad märkimisväärsed dünaamilised koormused. 2. Keraja grafiidiga malm (spheroidal graphite iron, SG-iron, nodular iron) tuntakse ka kui kõrgtugeva või plates malmina (ductil cast iron, high-duty
Silumiinid on sulamid Select one: a. Si-Cu b. Al-Cu c. Al-Mg d. Al-Si Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Select one: a. sama b. praktiliselt puudub c. väiksem d. suurem Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Suurim tugevus on malmil Select one: a. pesalise grafiidiga b. plaatja ning liblelise grafiidiga c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne?
termoreaktiivset vaiku d. vesiklaasi Küsimus 26 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada Vali üks: a. sisepingeid ja liivtühikuid b. gaasipoorsust, sisepingeid ja pragusid c. liivtühikuid d. kahanemistühikuid Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Suurim tugevus on malmil Vali üks: a. vermikulaargrafiidiga b. keraja grafiidiga c. pesalise grafiidiga d. plaatja ning liblelise grafiidiga Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege valumeetodid, mis võimaldavad valandite tootmist korduvkasutatavates vormides Vali üks: a. survevalu, koorikvalu, täppisvalu b. kokillvalu, survevalu, täppisvalu c. kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu Küsimus 29 Õige Hinne 1,00 / 1,00
kaitsekatete valmistamisel, just tema hea elektri juhitavuse, elastsuse ja tugevuse tõttu. Grafeen juhib elektrit väga hästi, isegi vasest paremini. Grafeenil on küll väga head omadused, aga siiski on seda praktiliselt raske kasutada. Raske just seepärast, et selle külge on raske kasvatada teisi metalle ja pooljuhte. Fullereen Fullereenid on kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid, mis koosnevad ainult süsiniku aatomitest. Struktuurilt on see sarnane grafiidiga, aga erinevalt grafiidist võivad fullereenid moodustada viie- ja harva ka seitsme lülilisi tsükleid. Kuna fullereenidel on unikaalsed teaduslikud ja tehnilised võimalused, on need leidnud kasutust paljudes kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes. Näiteks kasutatakse fullereen C60 erinevates õlides mikro-kuullaagrite põhimõttega, mis aitavad õlidel paremini toimida. Mootoritest on õli kogus tehnika arenedes vähenenud, mis aga omakorda teatud tingimustel soodustab õli oksüdeerumise
üleeutektoidseiks, C > 0,8%, struktuur P + T". C-sisalduse suurenedes kasvab T kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus –ning sitkusnäitajad. Malmid (C-sisaldus üle 2,14%) Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (v.a valgemalm). Malmil on võrdlemisi head valuomadused. Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valgemalmis ei ole malm sepistatav. Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus TT eeldused: struktuurimuutus tardolekus; lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus. TT liigitus:
Grafeeni rakendused Mis on grafeen? Grafeenis on sarnaselt grafiidiga süsinikuaatomid kuusnurkses konfiguratsioonis. Erinevalt grafiidist on süsinikuaatomid ühe molekuli paksuses kihis 2010 aasta Nobeli preemia füüsikas said grafeeni uurimise eest Andre Geim ja Konstantin Novoselov. Omadusi 1 ruutmeeter grafeeni kaalub 0.77milligrammi Süsinikusideme pikkus on 0.142 nanomeetrit. 300 korda tugevam kui sama paksusega terasleht. Grafeeni saab venitada 20 % Grafeeni ja grafeenoksiidi võimalikud rakendused
Faraday seadused Vool läbib elektrolüüti, katoodiga kokkupuutel saavad positiivsed ioonid juurde puuduvad elektronid ning sadestuvad katoodile neutraalsete aatomitena - ainena. Anoodiga kokkupuutel annavad negatiivsed ioonid ära liigsed elektronid, mis lähevad vooluringi välisosa kaudu katoodile ja sealt ühinevad positiivsete inoonidega. = elektrolüüs. Nikeldamine, kroomimine, vasetamine,kulla ja hõbeda kihiga ehete katmine. Kui katta alusmetalli pind grafiidiga, siis on kerge teha koopiaid reljeefsetest pindadest (nt trükikodades). I SEADUS: Voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline ekeltrolüüti läbinud laenguga m=kq=kIt II SEADUS: Ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents). Kaks seadust saab ühendada seaduseks: M=A/Fn*It ; M=AIt/Fn Elektrivool gaasides Mehhanism sarnaneb elektrolüütide omaga. Toatemp. halvad juhid
väikestest grafiidiliblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone (tuleta meelde metallide elektrijuhtivust). Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Koostis / struktuur Keemiline element räni (Silicium, Si), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline (teemandi struktuur) kahe aatomiga elementaarrakus. Omadused Hõbedase läikega, kerge (2330 kg/m 3) materjal. Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm). Saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%) , puhtal kujul teda looduses ei esine
juhul jälgigekumb pool alla poole läheb, 17- diiselmootorite tihendi vahetamisel peab teadma: kui palju kolvid ulatuvad silindriplokist välja, kasutades selleks indikaatorkella ja mõõta tuleb kõikidekolvide väljaulatust kahest kohast ja siis leida nende keskmine.Vastavalt selle mõõdule valige tabeli järgi uus tihend mis võib omada tähist kas: avade(sälkude) või tähtede või numbrite näol.Teadke et pilu kolvi ja kaane vahel on alla 1 mm.Uus tihend on grafiidiga koos ja täiendavat määrimist enne paigutamist ei vaja.(ka mitte hermeetiku tihendi(ka kaane) täpseks paigaldamiseks on juhtpuksid(tiftid) ning veenduge veelkord et ükski ava ei sulguks ja väntvõll(nukkvõll) pole kohalt liikunud). 19- tavamootoritel ei nõuta uus plokikaanepolte aga halba see ei tee. 20- poltide ava ja keermeid tuleb määrida uue õliga ja kkerata käega kohale. 21- Plokikaane poltide kinni keeramise õige järjekord on väga tähtis muidu võib
4,5 %. Normaaljuhul on see protsent 3 ja 3,5 % vahel. Malmi kasutatakse peaasjalikult kolmel põhjusel. Nendeks on: · odav toota · mehhaaniliselt kergelt töödeldav · lööki summutav Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku jargi kahte gruppi: · Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgemalmi. Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm, jne. Malmi termiline töötlemine
võrreldes pesa- ja keragrafiitmalmiga (silmas peetakse grafiidi kuju mõju mehaanilistele omadustele) 33.0% b. Tekib Si lisamisel ja aeglasel jahtumisel -60.0% c. Liblelise grafiidiga malmist detailid valmistatakse survetöötluse teel 33.0% d. Grafiitmalmi metallse põhimassi mikrostruktuur võib koosneda ferriidist ja perliidist või siis ainult
4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Tabel 1 variandi number tuleb vastavalt matrikli viimasele numbrile Variandi nr. Küsimused 3 ja 4 Küsimus 5 1 0,2 2,5 2 0,4 3,0
Pliiatsi tootmiseks pidid nad importima grafiiti Inglismaa kaevandustest. Seda leidus ka Austrias ja Passaus aga grafiit polnud neis kohtades nii puhas, et sellest pliiatseid teha. Inglismaa grafiit oli aga liiga kallis ja seda hakkas vähemaks jääma, mille tõttu keelati ajutiselt strateegiliste toodete eksportimine. Juhuslikult tegi prantsuse mehaanik Jacues Conte 1795. aastal avastuse. Tootes tiigleid, mida oli kahurikuulide valmistamiseks vaja, oli tal kogemust grafiidiga. Ta peenestas grafiidi, puhastas selle sõelumise teel, seejärel segas savi ja veega. Saadud mass valati pikkadesse ristküliku kujulistesse vormidesse ja lasti kuivada. Peale seda pakiti kinnisesse keraamilisse pakendisse söega ja põletati kõrgel temperatuuril. Selline meetod levis 19. sajandi keskel ülemaailmselt ja on siiani pliiatsite tootmise aluseks (Büttner, buettner-nuernberg, 2012). PUIT Harilike ja värviliste pliiatsite tootmiseks kasutatakse enamasti seedripuud
16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18. Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv 19. Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus 20. Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest Variant 2 - 41 1. Ferriit on süsiniku tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus austeniidis on 2,14% 3. Grafiidiga malm sisaldab kuni 0,5% Mn ja 3,5% Si 4. Süsiniku sisaldus ledeburiidis on 4,3% 5. Rahulikterase tunnuseks on deoküdeerimine ferrosiliitsiumiga 6. Dendriitne likvatsioon terasvalandis on teraselise struktuuri ebaühtlus 7. Alaeutektoidse terase struktuur koosneb perliidist ja ferriidist 8. Üleeutektses malmis süsiniku sisaldus on 4,3% 9. Terase Eurotähistussüsteemi järgi kasutatakse terase margitähist, terase tunnusnumbrit 10
· 2Rb + Cl2 2RbCl (rubiidiumkloriid) · 2Rb + Br2 2RbBr (rubiidiumbromiid) Uhmris segamisel ning vehtult kokkupuutel moodustub sulfiid: · 2Rb + S Rb2S (rubiidiumsulfiid) Lämmastikuga Rb otseselt ei teageeri. Rubiidiumnitriid Rb 3N on saadud kaudselt vedelas lämmastikus ja elektrilahendusel. Kõrgemal temperatuuril reageerib Rb punase fosforiga, moodustades fosfiidi: · 2Rb + 5P Rb2P5 (dirubiidiumpentafosfiid) Kõrgemal temperatuuri reageerib Rb grafiidiga, moodustades erineva koostisega karbiide, näiteks RbC8, RbC24. Rubiidium regeerib veega plahvatades. 2Rb + 2H2O 2RbOH + H2 7 ÜHENDID JA SAAMINE Ühendid: Fluoriidid: RbF Oksiidid: Rb2O, RbO2, Rb2O2 Kloriidid: RbCl Sulfiidid: Rb2S Kodiidid: RbI Telluriidid: Rb2Te Hüdriidid: HRb Nitriidid: - Saamine: Rubiidium saadakse metalse naatriumi ja rubiidiumkloriidi sulandist:
Süsiniku tardlahus rauas e. Raua ajalooline nimetus Score: 5/5 Küsimus 2 (5 points) Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid b. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) c. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) d. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 5/5 Küsimus 3 (5 points) Valgemalmis esinevad järgmised faasid: Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada lahustunud värvilisi aineid. Eriti suure sidumisvõimega on süsi, mida on kõrgel temperatuuril veeauruga töödeldud. Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda seedeorganites kahjulikke aineid. Kivisöest saadav süsi on koks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Süsiniku puhaste allotroopsete teisenditega võrreldes on süsi keemiliselt märksa aktiivsem. Üheks põhjuseks on kindlasti söe poorsus väga suur pind ruumala- või massiühiku kohta. Süsinik ei lahustu üheski lahustis ega reageeri toatemperatuuril peaaegu ühegi teise lihtaine ega ühendiga. Kõrgemal temperatuuril, alates mõnesajast kraadist, reageerib süsinik aga paljude ainetega. Nii reageerib süsinik kõrgel
võimelised teisi uraanituumi lõhustama, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. · Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil 1945 USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile (Jaapani linnad). 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE: Tuumapomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga (tavaliselt grafiidiga) kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest ainest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Kriitilise massi põhimõte seisneb selles, et iga tuuma lagunemisel kiirgunud neutronitest leiab keskmiselt üks uue tuuma, mida lõhustada. Kui ainekogus on kriitilisest massist väiksem, siis lendab enamik neutroneid ainest välja ja reaktsiooni ei teki
– mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu – perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus
Samas koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2- suunas mõjutavad terases esinevad lisandid 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Vastus: valatavus halb, sest sulamistemperatuur on kõrge ja et likviduse ja solidusjoone vahe on suur(sellest oleneb vedelvoolavus). 2,5%-lise süsinikusisaldusega sulami lõiketöödeldavus on halb sest, see sisaldab kõva tsementiiti ja survetöödeldavus on halb hapra ledeburiidi ja tsementiidi tõttu
Seda kasutatakse nii Euroopas kui Ameerikas ühte moodi. Hall-Héroult protsess nägi välja selline: · Boksiit(punakas-pruun kivim), mis on alumiiniumoksiit koos mustusega, kaevandatakse maakoorest. · Kaevandatud alumiiniumoksiiti töödeldakse siis leelisega, et eemaldada mustus. Selle tulemusea saadakse valge aine, mille nimi on alumiiniuoksiit. · Alumiiunium transporditakse siis hiiglaslikesse tsisternidesse, mis on vooderdatud grafiidiga, mis käitub katoodina. Samuti ripuvad keset tsisterni grafiidiklotsid ja käituvad anoodidena. · Alumiinium lahustatakse siis sulatatud krüoliidis see vähendab ta sulamistemperatuuri, mis vähendabki lõppkokkuvõttes kogu protsessi maksumust. · Elekter juhitakse segusse ning elektrolüüs algab. Elektrolüüs lagundab segu, kasutades selleks elektrit. · Kui segu on ära lahustunud, siis alumiiniumi ja oksiidi ioonid saavad liikuda, ning
juurdepääsuta ( üle 400 C , aurude polümeer, punakaspruun, püsiv jahtumisel saadakse valge fosfor) Säilitatakse klaasnõudes Must fosfor Pn Ortorombiline Kõige satbiilisem , hallikasmust, Sarnane grafiidiga struktuurilt ja pehme. omadutelt Polümeer Pooljuht Must Pn polümeer, grafiidi sarnane Ei ole mürgine, ei põle, keemiliselt struktuur, pooljuht, püsiv passiivne 0
(C%=0,8) 6)alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur F(0-911C ja 1392-1539C) P(727C) 7)tavalisandid terastes, nende sisaldus Si ( <0,4%); Mn (<0,8%); S (0,035-0,06%); P (0,025-0,045%). 8)malmide liigitus lahtudes C-olekust. Nende tekke eeltingimused · Seotud süsinikuga malmid valgemalmid (kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul); lisandeid pole ja KIIRE jahutamine · Vaba grafiidiga malmid hallmalmid (kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus); räni olemasolul ja aeglases jahutamisel 9)kuidas liigitakse mitteraudmetallid ja sulamid lahtudes tihedusest, tooge piirtiheduse vaartused · Kergmetallid ja sulamid: <5000 kg/m3 (Li, Mg, Al, Ti) · Keskmetallid ja sulamid: 5000-10.000 kg/m3 · Raskmetallid ja sulamid: >10.000 kg/m3 (Pt, Pb, Sn) 10)CC-CuSn12N1
puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi L ib le g r a f iitm a lm e . tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- h a llm a l m selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg G jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur b) ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malm-
alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused 1) seotud C malmid e. valgemalmid- seotud süsinik tsementiidi kujul (grafitiseerivad lisandeid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000...10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn, antimon) 3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-
21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine. 22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine. 23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on: grafiidiosakeste kuju. 24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si 25) Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist: tempermalm 26) Suurim tugevus on malmil: keraja grafiidiga. 27) Hallmalmi modifitseerimise eesmärgiks on: grafiidiosakeste peenendamine. 28) Temperamalmi saamiseks on vajalik: valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine. 29) Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasut. Mg ja C. 30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka. 31) Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on: suurem 32) Vagranka täitematerjalide arvutus tehakse selliste elementide sisalduse osas nagu: Si ja Mn
siduda seedeorganites kahjulikke aineid. Kivisöest saadav süsi on koks. Gaasimaskides kasutatakse veeauruga töödeldud sütt ? Millise tähtsa metalli tootmisel ka- sutatakse koksi? Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasuta- takse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Süsiniku puhaste allotroopsete teisenditega võrreldes on süsi kee- miliselt märksa aktiivsem. Üheks põhjuseks on kindlasti söe poorsus väga suur pind ruumala- või massiühiku kohta. Süsinik ei lahustu üheski lahustis ega reageeri toatemperatuuril
vaid grafiidi teket. Grafiidi teket grafitiseerumist e. grafitisatsiooni (graphitization) soodustab aeglane jahutamine ja lisanditest eelkõige räni. - malmide liigitus, struktuur ja omadused; Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba grafiidiga malmid, tuntud eelkõige hallmalmidena. Malmi struktuur. Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga malmid järgmistesse liikidesse: 1. Perliitmalm (pearlitic cast iron) - mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevusega, aga väikese plastsusega struktuuriosa, siis samasugused on ka malmid (sellel ei ole tähtsust hallmalmi jaoks, kuna see on igal juhul väikese plastsusega ja habras). 2
Lihtsustatult kasutatakse margitähist ka ilma eellisandita EN, seega GJL-150 on hallmalm tõmbetugevusega 150 N/ mm 2 . Kasutatakse ka margitähistust malmi nõutava kõvaduse järgi. Sel juhul on liigitähise GJL järel näidatud kõvaduse määramise viisi tähis ja kõvaduse arvuline väärtus, näiteks GJL-HB 195 on liblegrafiitmalm Brinelli kõvadusega 195. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Keraja grafiidiga malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (tavaliselt 0,03-0,08% magneesiumi lisamisega). Standard EN 1563 annab keraja grafiidiga malmi tähiseks GJS (S - sfäär). Liigitähise järel näidatakse lisaks tagatud tõmbetugevusele N/ mm 2 teise arvuga ka selle malmi plastsust iseloomustav katkevenivus A protsentides. Malmil margiga EN-GJS-400-18 on minimaalne tõmbetugevus 400N/ mm 2 ja katkevenius 18%. Malmi GJS-900-2
detaili pinna ebakvaliteetseks ning vormikastide kokku panemisel võib vormisegu koguni kastidest välja kukkuda. Kui esimene tihendus on tehtud siis tuleks vormikast vormiseguga täita ning tihendamist mõne korra uuesti teha. Seejärel tuleks vormikast ettevaatlikult ümber keerata (nii, et mudel oleks suunatud üles). Kui mudelile on vaja teha lõikeid, et seda hiljem vormisegust kätte saada siis selles etapis tuleb teha ka lõiked. Tehtud lõiked tuleb katta grafiidiga ,et ülemise vormi poole segu alumise külge kinni ei jääks. Täidetud vormikasti peale tuleb asetada tühi vormikast ning see ,,sõrmedega" fikseerida ning kui vormikastid omavahel liiguvad siis tuleks ka kastide omavaheline asend fikseerida kellaosuti suunas. (vormikastide järgneval ühendamisel oluline teada). Kui tegu on kahepoolse mudeliga siis tuleks paigaldada mudeli teine pool täidetud vormiseguga kastile. Seejärel peab paika panema
6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, ferriit 727, perliit 0-727 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035-0,06%; fosfor 0,025-0,045% 8.malmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused Seotud süsinikuga malmid(valgemalmid), malmid kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi kujul (grafetiseerivad lisaneid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või suurem osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Li,Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000-10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn,Fe)3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina.
Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. [3] 1.2.1 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt.
..800 C ja teises staadiumis (WO2 W) vahemikus o 850...900 C). Ainult eriti suureteralise volframi saamiseks taandatakse temperatuuril o 1200 C. Lisaks vesinikuga taandamisele taandatakse volframoksiidi ka CO-ga. Kermistes kasutatav volframi monokarbiid (WC) saadakse volframpulbri karbidiseerimisega, mille käigus moodustub WC järgmise reaktsiooni järgi: W + C = WC Selleks W pulber segatakse kuivalt arvestusliku koguse grafiidiga (6,12 mass%). Segust pressitakse toorikud, asetatakse grafiitkonteinereisse ja kuumutatakse grafiitküttekehaga ahjus H2 keskkonnas 1-2 tundi. Protsessi temperatuur sôltub W osakeste suurusest. Peeneteralise W osakeste (<1 µm) ja grafiidi segu kuumutatakse 1450-1600 °C juures ja jämedateralise W ja C segu kuni 2200 °C. Karbiidi moodustumise protsess toimub läbi gaasi faasi sôltumata sellest kas W osakesed on vahetus kontaktis grafiidiosakestega vôi ei (joon
pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. 21) Hallmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on
korda normaalsest, mis tähendas seda, et kütusevardad hakkasid sulama ning auru rõhk tõusis kiiresti ja toimus suur auru plahvatus. Tekkinud aur liikus vertikaalselt varraste kanalite vahel reaktoris, vahetades välja ning hävitades reaktori kaane, murendades jahutustorusid, ning seejärel reaktori kaane täiesti maha lüües. Pärast seda, kui pool katust ära lennanud oli, suurenes hapniku sissepääs, kombineeritud suure temperatuuri juures oleneva reaktorikütuse ning grafiidiga, algas grafiit-tulekahju. See tuli aitas kaasa radioaktiivse materjali edasikandmist ning seetõttu lähedal olevate piirkondade saastumist. Radioaktiivsust ei hoitud mitte üheski erilises hoiukambris, ning õhk kandis radioaktiivseid osi tuule kaudu üle riiklike piiride. Kuigi suures koguses tuumakütust sulas siiski ära, on vaja märkida et tegu polnud tavakeeles "meltdowniga"; sulanud kütus ei olnud
B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures D
C. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
ja aeglasel jahtumisel D. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response Feedback A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response Feedback A. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures B
Sulata pulbrikiht määrde- või triikrauaga ja tsikelda seejärel kergelt enne jahtumist. Seejärel lase põhjal jahtuda ja harja kõva nailonharjaga põhja struktuur esile. Start SG9 kõvendipulber annab määrdepinnale sitkust ja kõvadust . Nõuanne Kui floormäärded on suusapõhja kuivatanud (põhi muutub halliks), siis sulata põhjale tavalist libisemismääret SG4 (violett) või SG6 (sinine), et floor eralduks põhjalt. Tsikelda määre ja harja messingharjaga.Töötle põhi SGG grafiidiga, millega saavutad hea vetthülgiva aluse järgnevateks määrimiskordadeks. Korda vajaduse korral grafiidiga töötlust. 12 PIDAMISE MÄÄRIMINE Üldist Pidamismäärde eesmärgiks on moodustada suusa ja lumepinna vahele elastne kiht. Tõukemomendil tungivad lumekristallid määrdesse, aga nad peavad sealt irduma kohe, kui hakkab taas libisemine. Lumekristallid ei tohi uppuda määrdekihi sisse. Kui nad libisemisfaasi alguses sealt ei irdu, vaid
magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response Value Correct Answer A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja 100% vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C. Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid) D. liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid) Score: 2/2 58. Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response Value Correct Answer A
Laser- või elektronkiirega Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%)rauasüsiniku- sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1)malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2)malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Hallmalm libleja grafiidiga malm. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. Hallmalm on kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit (perliithallmalm, ferriitperliithallmalm või ferriithallmalm). Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit
Ladestunud aine paiskub suure kiirusega eemale (umbes 1000 km/s), purske kineetiline koguenergia on 1036 - 1037 J (päikesest kiirgub selline energia kogus mitmesaja aasta vältel). Plahvatuse võimsus oleneb voo tugevusest ja valge kääbustähe massist. [2] Joonis 2. Noova plahvatamine [16]. 5 2. POMMID Tuumapomm ehk aatompomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga (tavaliselt grafiidiga) kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. [6, 9] Joonis 3
omadustel ja terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. 9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasüsinikusulam C-sisaldusega üle 2,14%. Süsinik esineb malmis kahel kujul: - seotud kujul tsementiidina (Fe3C): valgemalm, vaba grafiidina: hallmalm. Kasutatavamate malmiliikide struktuuris on grafiit. Struktuur: Kõrgtugevmalm saadakse hallmalmist modifitseerimisel peeneteralise keralise grafiidiga struktuur. Suur tugevus, plastsus ja suhteliselt sitke. Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest.
..950 HV) terased. Malmide liigitus Koostiselt erineb malm terasest suurema süsiniku sisalduse poolest (üle 2,14% C). Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (erandiks on valgemalmid). Malmil on võrdlemisi head valuomadused (vähene kahanemine, hea vedelvoolavus), mistõttu sobib valandite valmistamiseks (70...80% valanditest). Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valge malmides ei ole malm sepistatav. a)Grafiidi (süsiniku) oleku järgi Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) Malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid 2) Malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba grafiidiga malmid, mis on tuntud eelkõige hallmalmidena. Valgemalm
annaabi.ee 
