ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad
Valkudel on erinev summaarlaeng, lahustavad naj elektriväljas. Levinum on geel-elektroforees. Lahustatavad komponendid jaotuvad liikuvuse alusel kandjal kitsaste vööndidena,mis on vaja indifitseerida. Geel-kandjate poorne struktuur tagab elektroforeesi suurema kiiruse ja lahutusvõime. Reguleerib valgumolekulide liikumist sõltuvalt mõõtmetest ja Mr-st. Kõike efektiivne on PAGE, kus PAAG toimib poorse molekulaarsõelana. Seal baseerub kõrglahustusvõime geeli poorsusel ka pH gradiendil. Elektriväljas lahutunud uuritava segu bändi(väiksed liiguvad kiiresti,suured ei) imutatakse värvimisega. Värvained seonduvad üskne lahutunud komponentidega. PAGE kasutakse kui väga detailse proteinogrammi saamiseks 13. vereseerumi vproteinogrammi saamise võimalused. Tänu R-gruppi valke lahutakse happeliste ja aluseliste alusel. Geeli viiakse polüamfolüütide segu ja lühiajalise elektrivälja rakendamisega tekitatakse geelis püsiv pH-gradient
Prokarüoodid 30 000 taksonit, kultiveeritavad Protistid 80 000 taksonit Taimed 320 000 liiki, Eestis 1500 Seened 86 000 liiki, Eestis 5000 Loomad 1 320 000 liiki, millest putukad 1 100 000, millest vähid 40 000; ämblikulaadsed 75 000; putukad 1 000 000, millest mardikad 400 000 30. Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad. Alakirjeldatuse võimalikud põhjused; ??? 31. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse gradiendil; Suurem liigirikkus koondunud väikestele laiuskraadidele (ekvaatori lähedale), v.a. samblikud, kelle mitmekesisus suurtel laiuskraadidel suurem. Avamaal??? toituvatel lindudel ja fütoplanktonil samuti gradient tagurpidi, st. suurtel laiuskraadidel liigirikkus suurem. 32. Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; Kõrgemale minnes liigirikkus väheneb. Linnud ja imetajad kõrgemal kui taimed. Diversiteet
Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid; · Taksonoomiline struktuur · Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet · Ruumiline struktuur · Muutused keskkonna gradiendil · Muutused ajas ehk suktsessioon 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Individualistlik paradigma Gleason, levinud Ameerikas. Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil puudub mõte, sest klassid on kunstlikud
karjamaa tagasi. Interaktsioonide lõpp. 57 SÜNÖKOLOOGIA – looduse koosluste uurimine, mis on tervikuna pea võimatu. Koosluste struktuur: • Vertikaalne (taimed koosnevad rinnetest ehk taimkatte kihtidest, preerias pole aga metsas pea alati on) • Horisontaalne (koosluste muutumine keskkonna gradiendil. Igal gradiendil oma liigikomplekt. • Bioloogiline mitmekesisus – elurikkus, diversiteet. Antarktikas kasvab 2 liiki taimi, Amazonases samal pindalal kasvab tohutult rohkem. • Taksonoomiline strukruur – Suktsessioon – koosluste muutumine ajas (suunatud, vahel korduv). Koosluste ajaline arend nii iseeneslikult kui väliste jõudude põhjustatult. Sünökoloogia algas eelmisel sajandil. Koosluste energertsed vs kollektiivsed omadused – suur vaidlus
vähem tähistab eksudaati ja suurem väärtus kui 12g/l viitab transudaadile. Seerumi ja astsiidivedeliku albumiini gradient Peamine probleem eksudaadi ja transudaadi eristamisel astsiidi korral on kõrge proteiini sisaldusega transudaat. Seetõttu peritoneaalvedeliku puhul efusiooni liigitamist transudaadiks või eksudaadiks vedelikus esineva valgu koguse põhjal enam ei toimu. 9 Nüüdisajal põhineb astsiitide klassifikatsioon hoopis seerumi albumiini ja kõhuõõnevedeliku albumiini gradiendil (SAAG serum-ascites albumin gradient). Antud näitaja võimaldab eristada portaalhüpertensioonist tingitud astsiiti (ehk siis transudaati) kõigist muudel põhjustel tekkinutest (eksudaadist). Astsiidi korral kasutatakse gradiendi väärtust 11g/l. 11g/l väiksem väärtus on eksudaadi näitaja ja transudaadi ehk portaalhüpertensioonist tingitud astsiidi korral on gradiendi väärtus 11 g/l kõrgem. Antud parameeter ei sobi eksudaatide ja
Oletades, et troopilisi puuliike on u 150 000 ning igaühel neist on 600 liiki putukat, st arvatakse, et liike on 150 000 * 600. 31.Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad. Alakirjeldatuse võimalikud põhjused (konspekt); No ma pakun, et neid organisme, mida on rohkem, neid on rohkem kirjeldatud. Või ma ka e tea tegelt :D loogiline oleks. 32.Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse gradiendil (konspekt); Liigirikkus muutub väiksemaks ekvaatorist eemaldudes. (erandiks samblikud ehk jägalad, mis on väga liigirikas tundras) Wallace püüdis esimesena vastata küsimusele, miks maailma erinevates kliimavöötmetes on liigirikkus nii erinev. Püüdis seletada troopika suurt liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui
Ka seeni on kirjeldatud vaid umbes 7 %. Muid pisiorganisme on päris hästi uuritud. 86% maismaa liikidest ning 91% mere liikidest on ikka veel avastamata. Meresügavikesse uurima minekuks on vaja keerulist tehnikat, see maksab palju või pole veel olemaski piisavalt head võimalust. Maismaal on troopikas tohutult palju liike, keda lihtsalt on väga raske uurida (peidukad või liiga pisikesed). 31. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse gradiendil; Liigirikkamad piirkonnad on ekvaatorile lähemal. On olemas liigirühmi, mis on poolustel liigirikkamad. Nt samblikud ( jägalad e. lihhemiseerunud seened) nende liigirikkus on kõige suurem just tundras. Troopias neid just vähem (liigivaesem). Plankton ehk vees hõljuvad mikroskoopilised org (fütoplankton (taimne-) ja zooplankton (loom-) ja ka avamerel toituvad linnud hoiavad rohkem külmadesse vetesse. Mida parem kliima, seda mitmekesisem, mis ka suures
Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g, kus p-õhu tihedus g/cm3;grad p dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km põhjustavad juba orkaane.Coriolisi jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule suunale(s.a.õhuosakese liikumise suunale maapinna suhtes)seletatakse liikuvale osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde jõuga,mida nim Coriolisi jõuks.Ta on risti õhuosakese liikumise sihile ja on põhjapoolkeral
territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli esimene diversiteedi muster, mis loodusteadlaste tähelepanu pälvis, enamike organismirühmade puhul, eriti kuivamaataimede ja loomade puhul on mitmekesistu väikseim poolustel ja kõige suurem ekvaatoril), vertikaalsed diversiteedi gradiendid (absoluutse kõrguse gradient kõrguse kasvades väheneb diversiteet, sügavuse gradient sügavuse suunas jääb liike vähemaks, liikide arvu maksimum
(pinnaektoderm, neuraalhari, neuraaltoru) üksteisest füüsiliselt ja funktsionaalselt eristuvaks primaarne - neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru sekundaarne - mesenhümaalsed rakud agregeeruvad, läbivad MET (mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni) moodustub neuroepiteel, mille keskele tekib valendik ja moodustub neuraaltoru Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) põhineb SSH/BMP gradiendil - SSH indutseerib ventraalse osa teket, BMP dorsaalse osa teket BMP (bone morphogenetic protein) - suunab ektodermi spetsifikatsiooni, indutseerib ektodermi rakke arenema epidermise suunas SHH (Sonic hedgehog) - indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustama alusplaadi, mille rakud sekreteerivad veel SHH, moodustub SHH gradient Millised on kesknärvisüsteemi neuraalsed tüvirakud ja millised on eellasrakud? Märksõnad: neuroepiteeli rakud, radiaalgliia,
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted?
Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse? Paikneb mitokondri sisemembraanis. Fo subühik paikneb membraanis, F1 membraani maatriksi poolsel küljel. Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli? ATP transporditakse ATP/ADP translokaasi abil välja Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele? Mitte ühtegi. Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Pmf põhiline ATP süntees põhineb prootonite gradiendil kahel pool membraani, substraatne ATP süntees aga kasutab substraadi oksüdeerumist ja kõrge energiaga sidet omava vaheühendi kasutamist. Mis põhjustab elektronide liikumise mitokondriaalses ETA-s, nimetage peamised elektronide transpordis osalevad valgulised kompleksid. Elektronide liikumisel NADH/FADH2-lt hapnikule iga vaheülekandja kõigepealt redutseerub omandades elektroni ja seejärel oksüdeerub, andes elektroni järgmisele vaheühendile. Seega iga
Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse? Paikneb mitokondri sisemembraanis. Fo subühik paikneb membraanis, F1 membraani maatriksi poolsel küljel. 11. Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli? ATP transporditakse ATP/ADP translokaasi abil välja 12. Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele? Mitte ühtegi. 13. Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Pmf põhiline ATP süntees põhineb prootonite gradiendil kahel pool membraani, substraatne ATP süntees aga kasutab substraadi oksüdeerumist ja kõrge energiaga sidet omava vaheühendi kasutamist. Mis põhjustab elektronide liikumise mitokondriaalses ETA-s, nimetage peamised elektronide transpordis osalevad valgulised kompleksid. Elektronide liikumisel NADH/FADH2-lt hapnikule iga vaheülekandja kõigepealt redutseerub omandades elektroni ja seejärel oksüdeerub, andes elektroni järgmisele vaheühendile. Seega iga ülekandja esineb vaheldumisi
Gradiendile vastab nn öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne uusi võimalusi informatsiooni laiendamiseks seotud kahjud. gradientjõud G,mille siht on sama mis segunemine ja konvektsioon vaibuvad. ja lokaliseerimiseks, mis on pidev jätkuv Rahe(kahjustused katustel , autodel baarilisel gradiendil,kuid on suunatud Tuule aastane käik sõltub oluliselt protsess. ,ohtlik inimestele). Suur lumi(katused vajuvad kokku),Paduvihm(üleujutused) madalama rõhu poole:G=grad p/p dyn/g, vaadeldava koha geograafilistest ja kus põhu tihedus g/cm3;grad p klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige WMO maailma
annaabi.ee 
