Muusika: viisirikas, tähtis oli üemine hääl, dramaatilised ja pingelised tunded. Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika, viiuli võidukäik. BAROKK-OOPER: õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline olema(aiad, lossid jne). Muusika oli esmatähtis. Juhtivad muusikamaad: 1.Itaalia- ooper; laul; viiulikunst D. SCARLETTI 2.Prantsusmaa- ooper, ballett, rokokoo-kunst, muusikas valitses mänglevus, graatsilisus, kergus J.P. RAMEAU 3.Saksmaa- orelimuusika, koorimuusika H. SCHÜTZ, J.S. BACH, G.F. HÄNDEL 4.Inglismaa- klavessiiinimuusika ja ansamblimuusika H.PURCELL BACHI TEOSED Matteuse passion, Johannese passion, Luuka passion, missa h-moll, Brandenburgi kontsertid(6), klaverikontsertid, fuugad, oreliteosed HÄNDEL-I TEOSED - Saul, Simson, Juudas Maccabäus, Messias, Renaldo, Julius Caesar
ILUVÕIMLEMINE Maria Kesvatera Tutvustus · Iluvõimlemine on üks naiselikumaid ja kaunimaid alasi. · Iluvõimlemine ühendab balletti,võimelemist ja tantsu. · Lapsed, kes tegelevad iluvõmilemisega, oskavad valitseda keha, neil on hea rüht, graatsilisus, koordinatsioon, rütmi tunne, kaunis kõnnak ja liikumisoskus. Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas Reeglid · Vaiba peal on punased jooned, millest võisteldes üle ei tohi minna. · Reeglina võivad ainult naised sellega tegeleda. Pall · Pall on põrgatuse, visete ja veerete
Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a. Kreeka ühiskonnas kriis (moraali langus, isekus, naudingu- ja toredusejanu) Skulptuuris kaob rahu ja tasakaal. Liikuvus, maalilisus, ilu, graatsilisus, peensustesse laskumine, sagenes naise kujutamine. Isikupära- enam ei kujutata ideaalset. Portreekunsti areng. Suurmeistrid Skopas, Prexiteles, Lysippos. Teosed: Lysippos ,,Kaapija", Skopas ,,Menaad", Praxiteles ,,Knidose Aphrodite" 3. Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab
oskusele ja tervist tugevdava treeningu alastele teadmistele õpivad õpilased nägema liikumise- liigutuste ilu, kogema/kontrollima erinevaid emotsioone, tegema koostööd, austama kaaslasi ja seadusi/reegleid. Tundides õpitakse ennekõike niisuguseid harjutusi/spordialasid, mida õpilased saavad kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Järjekindla harjutamise käigus täiustuvad liigutusoskused ja paraneb kehatunnetus, saavutatakse liigutuste dünaamilisus, graatsilisus ja kergus. Oluline koht kehalise kasvatuse tundides on rühti kujundavatel/korrigeerivatel harjutustel. Liikumine/treenimine looduses ei toimu kehalise kasvatuse tundides ainult tervist tugevdavatel eesmärkidel. Õpilased saavad siin integreeritult omandada uusi teadmisi ja kogemusi, õppida loodust väärtustavat ja hoidvat, keskkonnateadlikku käitumist. Kehalise kasvatuse tundides saavad õpilased teavet ning kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta õpitakse 10
tunnuseid/ME-mõisteid, mis annaksid kokku e-mõiste? Siin tulevad appi pertseptuaalsed võtted. ME-kirjeldustest ei saa järeldada, et figuur on tasakaalustatud. Seda peab nägema, e- otsustused on tajumuslikud (pertseptuaalsed). 8. Kritiseerige Sibley teooriat vähemalt kahel viisil. 1. maitseteesi kriitika – leidub e-omadusi, mis ei nõua tajumiseks maitset – suuremat võimelisust, kui on nn „normaalsetel“ inimestel. Nt graatsilisus, eredus (värvide puhul), teravus (trompetiheli puhul). 2. reeglikesksed e-mõisted – leidub tunnuseid, mis on teose „ühtseks“ kutsumiseks piisavad. Nt sümfoonia on ühtne – teemade, motiivide, rütmide, tonaalsuse jms tõttu. 8. KUNSTI TÕLGENDAMINE 1. Selgitage pindmise ja sügava tõlgenduse erinevust. Sügav tõlgendus: teose käsitlemine mingi X teooria (freudism, feminism jms) võtmes. Neid
Pigem olid nad just ülbed ja uhked, vägagi tundlikud oma seisusliku uhkuse suhtes. Paažiaeg kestis kuni 15-16 aastaseks saamiseni. Peale seda nimetas peremees paaži oma relvakandjaks, mõnes raamatus öeldud, et hoopis kannupoisiks. Sellest hetkest alates oli nooruk rüütlile lähemal kui kunagi varem. Tal oli lubatud osaleda vestlustes, ta pidi kõigi lossis viibivate daamide ja rüütlite suhtes näitama üles austust ning lugupidamist. Lossi sees oli nüüd mõõdupuuks viisakus, graatsilisus, osavus, teravmeelsus, armastusväärsus, tantsu- ja lauluoskus. Väljaspool lossi olid aga mõõdupuud samad, mis paaži ajal. Lõpuks, kui noor aadlik oli oma kannupoisiaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks piduliku pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu oluline sündmus.10 8 Duby 1997, lk. 71. 9 Samas, 67. 10 Tilk 2004, lk. 167.
Ta viskas Hiina vastu 14, Kanada vastu 20 ja Uruguai vastu 16 punkti. US võitis kõik kaheksa mängu keskmiselt 32,1 punktilise eduga ja tuli esikohale. MJ oli meeskonna parim korvikütt 17,1 punktiga mängus. (MJ võitis OM kulla ka USA Dream Teamis 1992 aastal mängides) Chicago Bulls oli vapustuses sellest noorest mängijast ja valis ta kohe esimeses ringis. Michaelil oli nüüd võimalus täiustada oma korvpallimängu oskusi ja kokkuvõttes kogu korvpalli kui sporti. Tema graatsilisus, võimsus, artistlikkus ja võime platsil improviseerida juhtisid teda ikka ja jälle skoori tegema. Ta liitus klubiga, kes enne tema tulekut oli võitnud vaid 28 hooajal. Temasuguse talendiga kasvatas ta võitude arvu üle 60. Ta võitis ka Aasta Uustulnuka Auhinna sel hooajal. 8 Jordan tõestas viivitamatult, et ta kuulus sellesse suurde liigasse ja tema akrobaatilised
Maalis peamiselt armastusteemasid ja on tuntud oma maalide suuremõõtmelisuse poolest. Kiik maali süzee on valitud ühe rikka Pariisi ärimehe nõuande järgi, kes soovis, et tema südamedaami maalitaks kiikudes. Salajane suudlus Thomas Grainsborough(1727-1788). Inglise rokokoo. Tema pintslitehnika on vaba ja voolav. Külmad roonid, töödes rokokoolik õhulisus ja inglaslik tagasihoidlikkus. Beauforti krahvinna portree Poiss sinises Tema portreid isel. Graatsilisus, haprus ja õrnus, nad oleks justkui portselanist. Ta pani aluse ka inglise maastikumaalile, maalides lihtsaid, poeetilisi pilte Inglismaa loodusest. Vestlus pargis Leedi Frances Duncombe 15. ptk. Rokokoo skulptuur ning graafika 18. saj. oli eelkõige graafika õitseajaks. Kasutati pehmelakki(sügavtrüki tehnika, mille korral metallplaat kaetakse pehmegrundiga ja selle peale asetatakse krobeline paber,
Kas E-mõisted on nagu värvimõisted (mis pole samuti reeglist valitsetud), mida tuvastame vahetult? (a)Ei: Värve näevad kõike kel silmad korras. (b)Ei: E-otsustusi (E-mõistete rakendamist) me põhjendame ja “tahame panna teisi E-omadusi nägema”). 8. Kritiseerige Sibley teooriat vähemalt kahel viisil. Maitseteesi kriitika: Leidub E-omadusi, mis ei nõua tajumiseks maitset – suuremat võimelisust, kui on nn “normaalsetel” inimestel “graatsilisus” “eredus” (värvide puhul) “teravus” (trompetiheli puhul) Reeglikesksed E-mõisted: Leidub tunnuseid, mis on teose “ühtseks” (unified) kutsumiseks piisavad! (Kivy 1975a) Poliitiline partei on ühtne, kui sel on ühised eesmärgid, väärtused, printsiibid. Sümfoonia on ühtne, teemade, motiivide, rütmide, tonaalsuse jms tõttu. Kui keegi nimetab miskit ühtseks, AGA ei nimeta mitte ühtegi nimetatud
Ent kui positiivseid tingimusi pole, siis kuidas me teame millal rakendada? Kas e-mõisted on nagu värvimõisted, mida tuvastame vahetult. Ei värve näevad kõike kel silmad korras. Ei e-otstusi me põhjendame ja tahame panna teisi e-omadusi nägema. 8. Kritiseerige Sibley teooriat vähemalt kahel viisil. Maitseteesi kriitika leidub e-omadusi, mis ei nõua tajumiseks maitset suuremat võimelisust, kui on nn normaalsetel inimestel(graatsilisus, eredus, teravus). Reeglikesksed e- mõisted leidub tunnuseid, mis on teose ühtseks kutsumiseks piisavad: poliitiline partei on ühtne, kui sel on ühised eesmärgid, väärtused, printsiibid; sümfoonia on ühtne, teemade, motiivide, rütmide, tonaalsuse jms tõttu. Kui keegi nimetab miskit ühtseks, aga ei nimeta mitte ühtegi nimetatud tunnust, siis ta lihtsalt ei tea millest räägib. VIII. Kunsti tõlgendamine 1. Selgitage pindmise ja sügava tõlgenduse erinevust.
Sel ajal võrdles ajakiri Rolling Stone tema häält Stevie Wonderi hingetu ja uneleva häälega. Jacksonile oli omane sõnapaari "come on" vale hääldamine, mis kõlas kui "cha'mone" või "shamone". Ajakiri Rolling Stone märkis albumi "Invincible" arvustuses, et 43-aastasena kasutas Jackson esinedes ikka suurepäraseid rütmipartiisid ja vibreerivat vokaalharmooniat. Nelson George iseloomustab Jacksoni lauluhäält järgmiselt: "Graatsilisus, agressiivsus, urisemine, loomulik poisilikkus, falsett, pehmus -- see kõik teeb temast suurepärase vokalisti".
põhigruppi: 1. kõlbelised tundmused – tekivad inimestevahelises suhtlemises. Arengu käigus omandatud kõlblusnormid saavad aluseks väga erinevatele ja sügavatele tundmustele. 2. intellektuaalsed tundmused – seonduvad inimese vaimse tegevusega. Need tekivad probleemidele lahendusi otsides, asju seletada püüdes, mõteldes, fantaseerides jne. 3. esteetilised tundmused – on seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega. Korrapära, graatsilisus, erakordsus Tahteprotsessid ja tahteomadused; teadlikkus. Valetamise ja (eba)siiruse avastamine Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tegemist on inimese lisamotivatsiooni allikaga, millest ammutatakse lisajõudu eesmärgi täitmiseks. Inimese tegevus võib seega olla kas tahteline või impulsiivne (kus inimene tegutseb esmase ajendi põhjal. Alateadlik).
neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda 20 siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3
Kuid sellised tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3
20 neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3
annaabi.ee 
