Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näitetrupp ja Hamlet palub neil ,,Gonzago mõrva" mängida. Näidend on sarnane vaimu räägitud looga nooru tahab Claudiuse reaktsiooni näha. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis printsi vaevab. Kahjuks ei saa keegi targemaks. Esitatakse näidend ning Horatio ja Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süü kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde
Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab
2.(lk.26-27) Hamlet kohtub isa vaimuga. Hamleti isa mõrvas tema oma vend, praegune kuningas (mitte ei nõelanud uss). Mõrvar kallas kuninga kõrva maruheina mahla. Tasu! Jumalaga , pea mind meeles. Hamlet hullunud. 3.(lk.40) Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel kas tõde pole suli, kuid usu on truu mu meel. Hamleti kiri Opheliale. 4.(lk.42) Prints loeb: sõnu,sõnu,sõnu 5.(lk.51) Hamlet palub rändnäitlejatel esitada näidend ``Gonzago mõrv``, kuhu põimib oma isa täpse mõrva kuninga ja kuninganna poolt. 6.(lk.56)Ophelia palvetab palvepuldi ees, ilmub Hamlet. Olla või mitte olla- see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada..... 7.(lk.75) Hamlet torkab liikuva kaardina sisse mõõga (rott?) , tapab Poloniuse.
Kuninga palve jäävad Rosencrantz ja Guildenstern mõneks ajaks lossi, et Hamleti mõtteid lõbudele juhtida ja uurida, kas teda vaevab miski. Valtermandi ja Corneliuse teated Norrast : noore Fortinbrasi lell lasi vennapojal peatada väekogumise, mis käisid tema teada Poola vastu kuid tegelikult Taani kuningale. Käsib Fortinbrasi kinni võtta ja viia Poola vastu võetud sõdurid. Näitlejad tulevad lossi esinema. Hamlet palub näitlejail järgmisel õhtul mängida ,,Gonzago mõrva". Hamlet laseb näitlejail etendada kuninga ees näidendi, mis tema isa tapmist kujutab. Näitemäng näidaku kas tal on süüd või ei. KOLMAS VAATUS Kuningas ja Polonius poevad peitu, et jälgida Opheliat, Hamletit. KUNINGAS ... et nähtamatult nähes võiks nende olekust, kui kohtuvad, ja printsi käitumisest järeldada, kas armupiin see on või polegi,
) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", kus kuninga tapab tolle vennapoeg, kosides seejärel kuninganna. III vaatuses alustab Hamlet kohtamisel Opheliaga (Poloniuse korraldatud) monoloogi kuulsa küsimusega - "Olla või mitte olla?". Nähes sepitsust läbi, kohtleb Hamlet Opheliat toorelt. Hamleti lavastatud näidendit saavutab oodatud mõju. Claudiuse kohkumus on ilmne, järgnev monoloog kinnitab tema süümepiinade süvenemist- seega pole Claudiuski mingisugune paadunud mõrtsukas
Kuningas lahkus poole näidendi pealt Rändnäitlejate poolt esitatud monoloogi ajal muutus Taanimaa kuningas maruvihaseks ning lahkus poole näidendi pealt. Linna jõudsid rändnäitlejad, kes olid ühed parimad omal alal. Neile ei olnud raskuseks ei komöödia, tragöödia, pastoraal ega ka lavatükk. Nad tulid linna, et näidelda kohalikele mõni oma teostest. Kuid Hamleti sooviks oli, et nad etendaksid ''Gonzago mõrva'' ning, et ta saaks mõned enda koostatud read ka vahele panna. Sellega lootis prints, et keegi kohalolijatest tunnistaks kohe oma mõrva üles. Kuid tema kahjuks seda ei juhtunud. Hoopis kuningas tõusis järsku püsti ning lahkus, täis viha ja sappi. Sellise käitumisega tõmbas Hamlet omale nii öelda ''vee peale.'' Kuningat ta käitumine kohutas ja hämmastas. Peale sellist julgustükki andis kuningas Claudius oma alluvatele kätte volikirjad, et Hamlet saata otsekohe Inglismaale.
Ka poliitikas on väga levinud oma soovide saavutamine vassimise teel. Tundub, et tähtsaks peetakse üksteisele ärategemist. Selline käitumine aga lõhub suhteid ning tekitab antipaatiat. Hamlet otsustas oma isa mõrvari leidmiseks hullu teeselda arvates, et ullikese tegemistele ei pöörata kuigi palju tähelepanu (ka poliitikud kipuvad "vahele jäämise" hirmus end totukestena näitama). Printsi soovil etendati näidend "Gonzago mõrv", milles toodi üksipulgi välja Taani kuninga mõrva etapid. Selle tulemusena muutus Claudius rahutuks ning printsil polnud enam kahtlust, et onu roima taga oli. Nüüd tekkis vaid küsimus, kas tasub onule samaga vastata, mis too tema isale tegi. Marcus Aurelius on öelnud, et parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. Me peame õppima teiste vigadest. Esialgu Hamlet talitaski nii, olenemata sellest, et tal oli võimalus oma onu tappa
Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab
Horatio oli usaldusväärne, Hamlet rääkis ainult talle mida vaim oli rääkinud. Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele (Hamletile) "Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" 6. Teose miljöö "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja
ülikoolikaaslastel uurida Hamletilt, mis teda vaevab . Kuninga palvet lubatakse täita. Guildenstern ja Rosencrante räägivad Hamletile, et näitlejad on lossi poole teel ning et nad peaksid peagi ka sinna jõudma. Näitlejad saabuvadki. Peale tervitust, palub Hamlet ühel näitlejal monoloogi ette lugeda, mida ta kunagi ammu kuulnud oli .Näitleja täidab Hamleti palve . Samuti soovib Hamlet , et näitlejad esitaksid järgmise päeva etenduseks `` Gonzago mõrva `` . Näitlejad nõustuvad temaga. Kolmandas vaatuses : Taaskord avaldab Hamlet Opheliale armastust , kuid seekord kuulavad kuningas ja kuninganna nende juttu pealt. Samas vaatuses räägib Hamlet näitlejale , kuidas too võiks monoloogi esitada ning näitleja võtab ta õpetussõnu kuulda . Natukene aega hiljem , räägib Hamlet Horatioga , et kui ta näitemängu ajal midagi imelikku kuninga käitumises märkab, siis öelgu seda kindlasti talle . Seejärel algaski näidend
nägi ta isa vaimu. Horatio oli usaldusväärne, Hamlet rääkis ainult talle mida vaim oli rääkinud. Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. Küsimus(ed) tegelas(t)ele (Hamletile) "Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama
Viimasele pani süüks oma isa mõrvamist. Ta arvas, et nii on lihtsam Claudiusele ligi pääseda ja talle kätte maksta. Algul arvati, et Hamlet on hulluks läinud armastuses Ophelia vastu. Taani prints lasebki neil seda arvata. Selline asjade kulg sobib igati tema plaanidega ja keegi ei tabanud ära tema tegelikke plaane. Hamlet ei varja oma tõelisi eesmärke kuigi kaua. Esimese vihje annab ta kuningale, siis kui lossi tulevad näitlejad. Hamlet laseb neil etendada "Gonzago mõrva", milles rekonstueeritakse umbes sarnane situatsioon: kuninga vennapoeg tapab valitseja, abiellub seejärel kuningannaga, haarates sedaviisi võimu ja trooni. Kas tõesti suudaks üks hullumeelne hakkama saada millegi nii keerulisega? Kõige selle plaanimiseks on ikkagi vaja tervet ja kainet mõistust. Pärast etendust muutub Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seab ta Hamletile lõksu, et välja selgitada,millist mängu viimane ikkagi mängib. Peibutisena kasutatakse Opheliat
mängima hullu. Ta arvas, et nii on lihtsam Claudiusele ligi pääseda ja talle kätte maksta. Algul arvati, et Hamlet on hulluks läinud armastuses Ophelia vastu. Taani prints lasebki neil seda arvata. Selline asjade kulg sobib igati tema plaanidega ja keegi ei tabanud ära tema tegelikke plaane. Vähemalt veel mitte. Hamlet ei varja oma tõelisi eesmärke kuigi kaua. Esimese vihje annab ta kuningale, siis kui lossi tulevad näitlejad. Hamlet laseb neil etendada "Gonzago mõrva", milles rekonstueeritakse umbes sarnane situatsioon: kuninga vennapoeg tapab valitseja, abiellub seejärel kuningannaga, haarates sedaviisi võimu ja trooni. Kas tõesti suudaks üks hullumeelne hakkama saada millegi nii keerulisega? Kõige selle plaanimiseks on ikkagi vaja tervet ja kainet mõistust. Pärast etendust muutub Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seab ta Hamletile lõksu, et välja selgitada,millist mängu viimane ikkagi mängib. Peibutisena kasutatakse Opheliat
Hamlet jälle mõistukõnet, mis üsna segasena tundub. Hamlet tervitab näitlejaid ja tuletab meelde üht monoloogi, mida ta kunagi kuulnud. Selles otsib antiikmütoloogiast tuntud Pyrrhos Trooja kuningas Priamost, et teda tappa. Näitleja jätkab Hamleti alustatud monoloogi ja kirjeldab kuninga tapmist ning kuninganna ahastust. Polonius püüab näitlejat katkestada ja Hamlet nõustub hiljem edasi kuulama. Hamlet lepib näitlejaga kokku, et järgmisel õhtul mängivad nad ,,Gonzago mõrva", mille teksti mõned Hamleti antud read vahele kiilutakse.Hamlet usub, et oma hingel oleva tapmisega sarnast stseeni nähes peaks kuningas Claudiuse käitumine reetma, kas ta on süüdlane või süütu. Kolmas vaatus I stseen: Hamleti õpingukaaslased vestlevad kuningapaariga ja tunnistavad, et pole Hamleti ,,hulluse" tegelikule põhjusele jälile saanud. Kuid peagi on tulemas meelelahutus näitemängu näol ja kuningapaar on rõõmuga nõus osalema.
hakata mängima hullu. Ta arvas, et nii on lihtsam Claudiusele ligi pääseda ja talle kätte maksta. Algul arvati, et Hamlet on hulluks läinud armastuses Ophelia vastu. Taani prints lasebki neil seda arvata. Selline asjade kulg sobib igati tema plaanidega ja keegi ei tabanud ära tema tegelikke plaane. Vähemalt veel mitte. Hamlet ei varja oma tõelisi eesmärke kuigi kaua. Esimese vihje annab ta kuningale, siis kui lossi tulevad näitlejad. Hamlet laseb neil etendada "Gonzago mõrva", milles rekonstueeritakse umbes sarnane situatsioon: kuninga vennapoeg tapab valitseja, abiellub seejärel kuningannaga, haarates sedaviisi võimu ja trooni. Kas tõesti suudaks üks hullumeelne hakkama saada millegi nii keerulisega? Kõige selle plaanimiseks on ikkagi vaja tervet ja kainet mõistust. Pärast etendust muutub Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seab ta Hamletile lõksu, et välja selgitada,millist mängu viimane ikkagi mängib. Peibutisena kasutatakse Opheliat
Mida püüab tõestada? Millies kahtleb? Hamlet tervitab näitlejaid ja tuletab meelde üht monoloogi, mida ta kunagi kuulnud. Selles otsib antiikmütoloogiast tuntud Pyrrhos Trooja kuningas Priamost, et teda tappa. Näitleja jätkab Hamleti alustatud monoloogi ja kirjeldab kuninga tapmist ning kuninganna ahastust. Polonius püüab näitlejat katkestada ja Hamlet nõustub hiljem edasi kuulama. Hamlet lepib näitlejaga kokku, et järgmisel õhtul mängivad nad ,,Gonzago mõrva", mille teksti mõned Hamleti antud read vahele kiilutakse.Hamlet usub, et oma hingel oleva tapmisega sarnast stseeni nähes peaks kuningas Claudiuse käitumine reetma, kas ta on süüdlane või süütu. (lk 48-53) III vaatus I stseen Missuguseks kujuneb H ja O kohtumine? Kuidas H käitub? Miks? Hamlet on teadlik Poloniuse ja kuninga salanõust ja vihjab Opheliale, et see ei peaks laskma end kuritarvitada. Hamlet kõnetab Opheliat jõhkralt, kuna on nördinud, et Ophelia on valmis
Kui igaüht tema teenete järgi kohelda, kes siis pääseks piitsutusest? (Rosencrantzile ja Guildensternile) Mu kallid sõbrad, jätan teiega õhtuni hüvasti. Olete Helsingöris teretulnud. Rosencrantz ja Guildenstern lahkuvad. POLONIUS: (näitlejatele) Tulge, härrased. HAMLET: Minge temaga kaasa, sõbrad. Homme saame etendust näha. (ESIMESELE NÄITLEJALE) Kuule, vana sõber, kas te "Gonzago mõrva" saaksite mängida? TEINE NÄITLEJA: Jah, mu prints. HAMLET: Siis seda homme õhtul mängitegi. (TEISELE Näitlejale) Kas sa saaksid vajaduse korral ühe kaheteist või kuueteistrealise monoloogi ära õppida, mille ma ise kirjutan ja näidendisse sisse panen? TEINE NÄITLEJA: Saan küll, mu prints. HAMLET: Väga hea. (Kõigile NÄITLEJAILE) Minge selle härra järel, aga vaadake, et te teda järele ei ahvi
Horatio oli usaldusväärne, Hamlet rääkis ainult talle mida vaim oli rääkinud. Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. Küsimus(ed) tegelas(t)ele (Hamletile) "Miks sa Opheliale ei öelnud, mida vaim sulle mõrvari kohta rääkis?" (Claudiusele) "Miks sa poole näidendi (Gonzago mõrv) pealt lahkusid?" "Hamletis" toimub peamine tegevustik Taanimaa lossis Helsingoris. Peale oma isa surma heitis Hamlet oma emale ette, et ta nii ruttu abiellus teise mehega. Traditsiooniks oli korraldada pidustusi uue kuninga jaoks. Hamleti arvates oli pidustus kuningas Claudiuse auks põlgamist väärt, kuna ta leinas veel isa. Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased
HAMLET 79 God's bodykins, man, much better: use every man after his desert, and who should 'scape whipping? Use them after your own honour and dignity: the less they deserve, the more merit is in your bounty. Take them in. LORD POLONIUS Come, sirs. HAMLET Follow him, friends: we'll hear a play to-morrow. Exit POLONIUS with all the Players but the First Dost thou hear me, old friend; can you play the Murder of Gonzago? First Player Ay, my lord. HAMLET We'll ha't to-morrow night. You could, for a need, study a speech of some dozen or sixteen lines, which I would set down and insert in't, could you not? First Player Ay, my lord. HAMLET Very well. Follow that lord; and look you mock him not. Exit First Player My good friends, I'll leave you till night: you are welcome to Elsinore. ROSENCRANTZ 80 Good my lord! HAMLET
Hamlet vestleb näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab Hamlet kindel olla, et Claudius on tõeline mõrvar lavastades endise kuninga mõrva näidendis, siis Claudiuse reaktsioonist võib näha kas tal on süü südamel ning vaim ei valetanud. 3.Vaatlus.Kuningas proovib Ophelia abiga välja uurida, mis printsi vaevab. Kahjuks ei saa keegi targemaks. Esitatakse näidend ning Horatio ja Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süüs kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. 4. Vaatlus
Hamlet vestleb näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab Hamlet kindel olla, et Claudius on tõeline mõrvar lavastades endise kuninga mõrva näidendis, siis Claudiuse reaktsioonist võib näha kas tal on süü südamel ning vaim ei valetanud. 3.Vaatlus.Kuningas proovib Ophelia abiga välja uurida, mis printsi vaevab. Kahjuks ei saa keegi targemaks. Esitatakse näidend ning Horatio ja Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süüs kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. 4. Vaatlus
annaabi.ee 
