Sündis 20. märts 1809. aastal ning suri 1852. Lõpetas Nezini Kõrgemate Teaduste Gümnaasiumi. Soovis algselt saada näitlejaks. Töötas seejärel Peterburis riigiameteis. Pühendus aastast 1835 end täielikult kirjandusele. Kirjanik maeti elusalt. Looming Gogol viis moodsa Vene proosa läbi kasak romantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism. Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval. Teosed ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" 1829. ,,Mirgorod" 1835 ,,Arabeskid" 1835 ,,Taras Bulda" 1835 ,,Hullumeelse päevik" 1835 ,,Nina" 1836 ,,Revident" 1836 ,,Sinel" 1842 ,,Portree" 1842 ,,Rooma" 1842 ,,Abielu" 1842 ,,Surnud hinged" 1.2. osa (18411846) Täname kuulamast!
,,Mirgorod" 1835 ,,Rooma" 1842 ,,Arabeskid" 1835 ,,Abielu" 1842 ,,Taras Bulba" 1835 ,,Surnud hinged" I-II ,,Hullumeelse päevik" (1841-1846) 1835 ,,Nina" 1836 ,,Revident" 1836 Looming Gogol viis moodsa Vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust Ühiskondlik satiir Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval ,,Revident" Komöödia viies vaatuses Linn sai teate Peterburist saabuvast revidendist Kogu linna haaras segadus Arvati, et revident on linnas, aga ta pole endast märku andnud Linnapea läks trahterisse, kus arvas revident olevat. Linnapea otsustas arvatava revidenti enda poole elama kutsuda Tähtsad linnaisad arutasid kuidas revidendile
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ni...
huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles · "Karl XI nägemus". Tõlkinud Karl Reitav sarjas Hirmu ja õuduse jutud, nr 7, Tartu 1917 · "Tamango" (novellid "Tamango", "Mateo Falcone", "Dzumaan", "Hispaania nõiamoorid"). Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929 · "Lokis: Leedu legend". Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G. Naelapea, Tartu 1931 (ilmunud ka raamatus "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu 1931) · "Carmen" (novell)
edu oli märkimisväärne. Looming 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ning kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853.aastal pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Peateos "Carmen" Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne.
aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose
Kirjandus osutub teoses otseseks teemaks, sest tegelased kirjutavad kirju, loevad raamatuid ja arutlevad nende üle, teose lõpu poole tuleb Makar järeldusele, et ta on arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga. Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele
1840. aastal kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni". Teise keisririigi ajal saab ta senaatoriks ja on tihedalt seotud õukonnaga. See pigem küll keiserlik soosing mõjub Merimee loomingule halvavalt, ta tõmbub kirjanduselust tagasi, kibestub ja sureb üsna üksikuna Canne´is. Märkimis väärib ka Merimee tolleaegne huvi vene kirjanduse vastu. Ta õpib veel vanas eas vene keele ära ning tõlgib Puskinit ja ja Gogolit. Merimee on kahtlemata suurim klassik prantsuse romantikute hulgas, kes moega kaasas käies suutis alati iseendaks jääda. Teoses ,,Colomba" on peategelasteks vanem, pisut kartlikum ja alandlikum vend Orso ning tema mõjukam noorem õde Colomba, kes mõjutab tihtipeale meelega oma venda, et asjalood kulgeksid talle sobival kujul. Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Korsikal surrakse vaenlase käe läbi; ainultet sageli on
Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puškinit, Gogolit ja Turgenevit. Looming: "Carmen","Pärtliöö","Karl XI nägemus","Etruski vaas", "Sinine tuba" Charles Dickens (7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth Landport – 9. juuni 1870 Gads Hill Place) oli inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja. Dickents veetis palju aega õues, kuid tegeles ka lugemisega, muu hulgas luges ta "Robinson Crusoed" ja korduvalt "Tuhat ja üks ööd".
Kuna Gogol sai hästi läbi ka kuulsa Vene kirjaniku Puskiniga, siis mõjutas ka see tema loomingut. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 11 Arvamus teosest Referaadi autori arvamus teosest on positiivne. Huvitav lugemine 19. sajandi elust, mida on vürtsitatud huumoriga. Kohati küll raske lugeda, kuid imestamapanev ebaloogilisus korvab selle. ,,Revidendist" vastu vaatav ühiskondliku satiiri ja ühiskonnakriitika tõttu peeti Gogolit Venemaal inimeseks, kel puudus patriotism.Teoses üritasid kõik panna asju korralikuna näima, mitte neid tegelikult paremaks tegema (pole tähtis, mida haiges öövad, aga lilled peavad laual olema ja puhtad linad). 170 aastat tagasi kirjutatud komöödia on aktuaalne ka tänapäeval teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim. 12 Kokkuvõte On spekuleeritud, et Gogol võidi matta elusalt. Kui nii poleks tehtud siis oleks Vene
Kujutas meisterlikult "väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogoli jutustused ja näidendid on täis autori kriitilist suhtumist abiellu ja ampluaa igasuguse seksuaalsusega naistegelasi, mis omakorda ilmekalt markeerib tema tugevalt romantilist suhtumist meestesse. Jaanuaris 1852 tunnistas Gogol oma homoseksuaalsetest ihalustest vagatsejale ja kitsarinnalisele preestrile Isa Matvei Kostantinovskile, kes sundis Gogolit palvetama ja paastuma ööl ja päeval, kuni Gogol näljutas enese surnuks. 6 Nikolai Gogol "Surnud hinged" Raamat "Surnud hinged" on väga omapärane ja huvitav. Tegelaste hulk oli suur: Tsitsikov, Manilov, talupojad, kutsar Selifan, Pavel Ivanovits, Vassili Fjodorv, Popljovin, Corat, Zjablova, Sobakevits Nozdrjov, Petruska, Zamanilov, Themistoklus, Alkid, Feitinja, Plesakov, Nastasja Petrovna,
aastaselt Bar Mitzvaga. Edasi käis ta 8 aastat riiklikus gümnaasiumis ning lõpetas selle 1901. Keskkoolis omandas ta sotsialistlikud vaated ja kandis rinnas punast nelki, demonstreerides sellega oma poliitilisi vaateid. Prahas läks Franz edasi Karli ülikooli, kus alustas keemia õpinguid, mille vahetas 2 nädalat hiljem juura vastu. Ülikoolis kohtas ta oma eluaegset head sõpra Max Brodi, kellest sai ka tema raamatute toimetaja. Kafka pidas Fjodor Dostojevskit, Nikolai Gogolit, Heinrich von Kleisti, Flauberti ja Franz Grillparzerit oma tõelisteks verevendadeks ning oli huvitatud Goethe ja Tsehhi kirjanike teostest. 18. juulil 1906 lõpetas Kafka ülikooli doktorikraadiga ning hakkas tööle kriminaal- ja tsiviilkohtu nõustajana. Pärast seda töötas ta aasta kindlustusfirmas, kust ta lahkus, sest ei leidnud töö kõrvalt piisavalt aega kirjutamiseks. Edasi liikus ta kindlustusinstituuti, kus hakkas tegelema tööõnnetustega
Peeter I saatis oma esimes naise Avdotja kloostrisse, kus viimane needis Peterburi ära. 19. saj I kolmandikul tekib vene kirjanduses nn ,,Peterburi tekst" teadlaste poolt paika pandud sõnaühend see on kirjanike loomingus kirjeldatud Peterburi. Peterburi on linn, kus elavad vaesed ja kannatavad inimesed. Nt ,,Vaskratsanik" siin on õnnetu tegelane Jevgeni. Veel on näiteks Gogoli ,,Sinel" selle tegelane on Akaki Akakijevits, kes on samuti vaene inimene. Gogolit peetakse uue tekkiva kirjandussuuna, realismi esiisaks. 3 Peterburi tekstis on palju sarnaseid jooni tegelased, vaesus, aga ka Peterburi kliima. Autor pöörab alati tähelepanu kliimale. Kliima mõjutab inimese elu-olu. Need motiivid ei põhine väljamõeldisel. Peterburi kliima on alati niiske ka suvel. Seal sajab tihti vihma. Seal sajab märga lund ( ) see on väga paljudes teostes korduv motiiv. Samuti korduvad ka
reegleid klassikasse jäänud teosed: "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Hüljatud" peategelane Jean Valjean, teda jälitab politseiinspektor Javert, kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141 Prosper Merimee 1803 1870 Vanemad olid kunstnikud. Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli skandaalne ilmus nn. Glara Gazuli nime all (nagu oleks hispaanlannast kirjanik), avaldades näidendeid. Teine avalikkuse ette tulemine sama petlik: avaldas oma nime all lôuna-slaavi laulude "tôlked" tegelikult môtles need välja. Merimee parimad teosed on pikemad novellid. Tuntum teos on "Carmen" Teoses on sündmuste ajaline järjestus segi . Lugeja saab algul tuttavaks ühe geograafi-
miimikat, improvistasiooni, poeesiat. 1917 kutsuti USA-sse. Pidas loenguid, lavastas prantsuse dramaturgiat. Algselt kutsuti külaslisetendustele. Talle pakuti oma teatri juhtimise võimalust. Vana Tuvila teater avati New Yorgis. Esimesel hooajal 21 lavastust (mõned Pariisi lavastuste taaslavastused). USA-s oli 2 hooaega, otsustas lahkuda. Sellele vaatamata avaldas suurt mõju NY-s, kus teater oli orienteeritud kommertsile. Kolis tagasi Pariisi. 1921 avas teatri uuesti. Lavastas Gozzit, Gogolit, Tsehhovit ja kaasaja dramaturgiat. Lavastaja roll: peab olema kõikjal kohal, aga nähtamatu, ei tohi alla suruda näitleja isiksust ega poeedi mõtteid. Lavastaja peab neid kahte teenima. Kool peab ka arendama mõistust, kõlblustunnet, õpetama distsipliini, traditsioone. Kehalisus oluline. Koolistas muusikuid, tantsijaid, miime, lavastajaid jt. Trupp ei tohiks olla juhustlikult kokku juhtunud. Ühtsuse vaim oluline. Koolis kasutas improvisatsiooni ja jaapani no- teatri süsteemi.
Sündis Kokandis sepa perekonnas. Õppis pedagoogilises instituudis, aspirandina keele ja kirjanduse uurimise instituudis. Pedagoogilises instituudis õppides ilmusid aastal 1924 ajakirjas ,,Mustum" 'Rusikas' esimesed följetonid. 1930ndail hakkavad trükist ilmuma esimesed jutustused ja novellid, mille keskseks teemaks on hukkumisele määratud maailma raevukas vastupanu uuele elule. Tõlkis A. Tsehhovi jutustusi usbeki keelde, õppis temalt. Hiljem tõlkis ka Tolstoid, Gogolit, Puskinit. 1930ndate teisel poolel on juba väljakujunenud prosaist. Lühiproosa paremiku moodustavad: ,,Pimedate nägijaks saamine", ,,Haige naine", ,,Vargad", ,,Granaatõunad", Natsionalistid", ,,Naine, kes polnud proovinud kismissi" jt. Esimene romaan ,,Kangastus" (1930-35) on veel skemaatiline ja 56 Nooruk liigub teenistusredelil edasi. Ta allutab kõik oma tahtele, saab koolidirektoriks, veel hiljem rajoonikomitee sekretäriks
Merimee on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle. Käsitleb oma teosest inimest ja ühiskonda. Peab oluliseks sündmust, sest see määrab peategelase sisemise konflikti. Enamus dramaatilised. Merimee oli ka hea lavastaja ning hea inimhinge tundja. Oli väga detailne kujutaja. Tema teostes on tegevuskohad eksootilised: Korsika, Hispaania jne. Puskin on tõlkinud palju Merimeed ning Merimee ise on tõlkinud vene kirjanikest samuti Puskinit, Gogolit ning Turgenevit. Merimee avaldas palju töid vene kirjanike kohta. Oli Venemaa kirjanduse sõpradeseltsi liige. Tema tähtsaim teos on ,,Carmen,, (1845), selle teose põhjas on ta romantik ja realist. Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla Makija sümboliseerib kurjust ja põgenenud röövlite asupaika, sugukondliku elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910)
" ,,Jumala eest, igavene siga," piiksus Voitinski ja hakkas naerdes läkastama. ,,Inimene on ikka siga, kui ta läheb iseennast ja teisi hädas aitama," filosofeeris Slopasev. ,,Kui ma poleks tahtnud kedagi aidata, kas ma siis oleksin olnud siga? Ei oleks ju! Sest milleks seaks saada, kui sa kedagi ei taha aidata. Aga teate, kallis sõber, ma teen uue sigaduse, sigaduse vene vaimu vastu, ja see on juba sama hea kui sigadus Püha vaimu enda vastu. Pange tähele: mina ei muretse mingit Gogolit ega Puskinit," rääkis Slopasev iga sõna eriti rõhutades. ,,Sest milleks seda? Või milleks just mina?" ,,Aga te ju lubasite, Aleksander Matvejits," ütles Voitinski. ,,Ükskõik, et lubasin, mis sest." ,,Aga mis siis panna Goethe ja Schilleri asemele, mõni Shakespeare või Cervantes?" ,,Mis kuradi Cervantes?" karjus Slopasev. ,,Pangu mõni oma." ,,Neil omal pole ju midagi, sest neil pole keelt ega kultuuri," kögises Voitinski vastu.
annaabi.ee 
