pealegi oli konservatooriumis vähe vabu kohti. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime Elu ja töö 1835. a abiellus Mararita Barezziga kaupmees Barezzi tütrega 1839. a. etendus esikooper "Oberto" Teine ooper - "Kuningas üheks tunniks" - kukkus läbi. Järjest surid tema lapsed ja abikaasa Enesekriitiline Verdi otsustas, et ei kirjuta enam ühtegi ooperit Elu ja töö 1845. a. abiellus lauljatar Giuseppina Strepponiga. Giuseppe tahtis muusikast keelduda, kuid Giuseppina Streppon soovis, et Verdi jätkaks muusikat kirjutama. Ooperid "Nabucco"; "Lombardlased I ristisõjas" (1843) ja "Ernani" (1844) tegid Verdi kuulsaks ka väljaspool Itaaliat. Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: ,,Oberto" ,,Kuningas üheks tunniks" ,,Nabucco" ,,Lombardlased" ,,Ernani" ,,Attila" ,,Macbeth" ,,Luisa Miller" ,,Rigoletto" ,,Trubaduur" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm"
õpetas helilooja Vincenzo Lavigna ja La Scala teatri dirigent, kuid naasis 1834.aastal Bussetosse tagasi. Verdi oli selle ajaga arenenud tohutult ja oli tuntud kui helilooja ja dirigendina. 1935.ndal aastal abiellus ta Barezzi kaupmehe tütre Margheritaga. 1838. aastal kolisid nad lõplikult Milanosse tagasi. Milanos algas aga Verdi tööaeg. 1842 surid tema naine ja kaks last. 1845. Aastal kohtus ta ooperi ,,Nabucco" lavastusel oma tulevase naise Giuseppina Soppraniga. Aastaid oli ta ooperitega hõivatud. Giuseppe Verdi suri 1901. aastal. Tema põrm maeti Sant Agata vanadekodu lähedale. Sant Agata oli olnud Verdi kõige kallimaks residentsiks aastaid. Töö 1839. aasta 17.novembril Giuseppe Verdi tõi lavale oma esimese ooperi ,,Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus La Scala teatris. Verdi teine ooper ,,Kuningas üheks tunniks" kukkus aga täielikult läbi, kuna selle kirjutamise ajal tabas Verdit
a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. "La Traviata" libreto põhineb tõestisündinud lool, mille prototüüpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan "Kameeliadaam". Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu- pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. Ooperi läbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus. Ilmselt põhineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel.Lavastuse hoidis suurel määral üleval orkester, mis psühholoogilise draama käänud täpselt ja tundlikult esile tõi ja tõhusalt lavastuse käigus tekkivaid "auke" täitis. Lavakujunduses domineerisid lühtrid ja peeglid, mis lõid vajaliku ruumitunde. Meelde jäi
mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Töötades oma teise ooperi "Un giorno di regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco", mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärinevad ooperid nagu "Ernani", "Macbeth", "Luisa Miller" jt. Oma hiilgeaastate lõpul, 1851. aastal esietendus üks Verdi tuntuimaid teoseid ooper La Traviata. 1851 1853 esietendusid ka tema teised kaks kõige tuntumat ooperit: "Rigoletto", "Trubatuurid" 1860. aastatel suurenes tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ja hiljem ka senaatoriks.
pensiero, sull'ali dorate". Nii sündis üks rida, teine ja mõne aja pärast esietendus 9.märtsil 1842 La Scalas Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga, kes etenduses laulis Abigaili osa. Algas uus loominguline periood,mida iseloomustab ajalooline-heroiline temaatika. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit. Verdi n6udis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja hääle vastavust osale, millega varem etenduste lavastamisel sel määral ei arvestatud. Ka on ta loomingus uudne see, et ta pöörab tähelepanu mitte ainult tegevuse, vaid ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1847
Üritas saada Milano konservatooriumi, kuid ei võetud vastu nõrga ettevalmistuse pärast. Alustas eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all tänu Antonio Barezzile. Abiellus Barezzi tütrega. Elas Milanos kui La Scalas tema ooper võeti hästi vastu. Järgnes ebaõnnestumisi ja naise surm,mis viis kriisi. Tänu ,,nabuccole" sai üleeuroopaliselt tuntuks. Peale seda ooperites poliitikat,sai rahvuslaseks,loosung ,,viva verdi". Hilisemateks eeskujudeks Rossini ja Donizetti. Hiljem abiellus soprani Giuseppina Strepponiga ning ta valiti rahvuskogusse ning senaatoriks. Ei saanud ooper ,,aidat" õigeks ajaks valmis. Kirjutas reekviemi poeedi mälestuseks. Arrigo Boito ja Giulio Ricordi õhutasid uut ooperit kirjutama. Elu lõpp Milaanos,tegeles heategevusega, avas haigla ja eakate muusikute kodu. Matustel oli poliitikuid,muusikuid, kultuuritegelasi. Ooperid on meloodiarikkad,hääl valitseb orkestri üle,kulminatsiooniks on suured ansambli ja kooristseenid. Kasutas
esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline Nabucco, populaarsemad on veel Attila, Macbeth, Rigoletto, Luisa Miller, Trubaduur, Maskiball, Aida, Othello. La Traviata libreto phineb testisndinud lool, mille prototpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan Kameeliadaam. Verdit kitis Kameeliadaami s?ee ka tema enda elukigu tttu- prast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti on selle phjal vndatud film. La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s?eega oopereid, itaalia romantilise ooperi prl. Esietendus toimus 1853.aastal Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, lppedes tieliku lbikukkumisega. Ooperi algne pealkiri oli Armastus ja surm. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit
Olgu siinkohal õeldud, et Verdi lemmik dramatist oli William Shakespeare. Seoses ,,Macbethi" kirjutamisega oli Verdi kirjutanud esimest korda ooperi, mille põhiteema on armastus ja sellega rikkus ta 19. sajandi Itaalia kõige põhilisemat tava. 1847. aastal muudeti ,,I Lombardi" ära "Jerusalemmaks" seda tuli Pärsia tavade kohaselt austada. Sellest sai Verdi esimene Pariisi suursuguse ooperi stiiliga teoseks. 38-aastaselt leidis Verdi omale uue armastuse, kelleks oli sopran Giuseppina Strepponi ja kellega ta aastal 1859 abiellus. 1851. esietendus Veneetsias Verdi üks kuulsamates ja parimates meistiteostest ,,Rigoletto", mis põhineb Victor Hugo näidendil. Sellele järgnevad kaks kolmest Verdi nn. Keskmise perioodi suurteosest. 1853 aastal esietendus Roomas ,,Il Travatore" ja ,,La traviata" Veneetsias. 5
1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa (Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder), Parun Douphal
muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Aastatel 1843-1837 valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja häälevastavust osale, millega varem etenduste määramisel ei arvestatud. Ka loomingus on uudne see, et ta pöörab tähelepanu ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. 1850-1860 aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega
lõpulejõudmine tõi kauaoodatud vabaduse, statsionaarse ooperiteatri puudumine Bussetos juhtis mõtted taas Milaanole ning juba pikemat aega meeles mõlkunud plaan viidi ellu. 1839. a. kolis Verdi koos perekonnaga Lombardia pealinna. Itaalia muusikakeskus ei võtnud Verdit selgi korral avasüli vastu. Tutvussidemed olid aastatega lõdvenenud. Lavignat polnud enam elavate kirjas, Verdilt ooperi. tellinud Massini oli FiIodramaatilisest Teatrist lahkunud. Ent esmaklassilised vokalistid Giuseppina Strepponi, Giorgio Ronconi jt. nõustusid "Obertot" esitama ning "La Scala" irnpressaario Bartolomeo Merelli võttis helitöö teatri repertuaari. Vastutasuks osutatud abi eest nõudis agar mees poole ooperipartituuri trükkimishonorarist endale. " "Oberto" esietendus lükati "La Scala" esitenori raske haiguse tõttu 1839. a. kevadelt sama aasta 17. novembrile ning ooperi libreto ja muusika töötati uue tenori võimeile vastavalt osaliselt ümber
Verdi teine ooper ,,Kuningas üheks tunniks" kukkus aga täielikult läbi, kuna selle kirjutamise ajal tabas Verdit suur kaotus - surid tema naine ja kaks last. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik läks itaallastele väga hinge, olid nad ju Austria ülemvõimu all, ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Algas uus loominguline periood, mil valmisid mitmed uued ooperid ja 1847. aastal esitatakse Verdi loomingut esimest korda ka väljaspool Itaaliat, uus ooper ,,Röövlid" esietendub Londonis. Varsti pärast Strepponiaga kokkukolimist valmivad kuulsaimad teosed: Rigoletto (1851), Trubaduur (1853) ja Traviata (1853). Kuna Verdi oli hõivatud ühiskondliku tööga jäi järgmine kümnend loomingulises mõttes suhteliselt vaeseks. Tuntumatest teostest valmis vaid 1855
kuus ooperit. 1851.aastal kirjutas ta muusika „Rigolettole“, mis esietendus sama aasta märtsis Veneetsias. Ooper oli revolutsiooniline ning muusika innovaatiline. See oli Verdi esimene kolmest ooperist, mis jäädvustasid helilooja ooperi ajalukku. „Rigoletto“ oli ka üks esimesi oopereid, mis ei olnud kirjutatud traditsiooniliste reeglite järgi. Peale „Rigolettot“ tegeles Verdi pereasjadega. Tema linnaelanikud ei kiitnud heaks Verdi ja tema elukaaslase, Giuseppina Strepponi, kooselu, kuna viimased ei olnud abielus. 1851.aastal katkestas Verdi suhted oma vanematega ning kolisid Strepponiga Sant’Agatasse. 1851-52. aastal otsustas paar külastada Pariisi, kus Verdi tegi kokkuleppe Opéra’ga, et kirjutada oma järgmine ooper. 1853.aasta jaanuaris esietendus Roomas ooper „Trubaduur“, mis keskendus rohkem emale, kui isale, nagu tavaliselt tema ooperites. Arvatavasti oli see seetõttu, et Verdi hakkas kirjutama antud ooperit peale oma ema surma 1851
Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Aastatel 1843-1837. valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja häälevastavust osale, millega varem etenduste määramisel ei arvestatud. Ka loomingus on uudne see, et ta pöörab tähelepanu ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. 1850-1860
vastu. ,,Nabucco" oli see ooper, mis esietendunud 1842. Aastal , tõi Verdile üleeuroopalise tunnuse. 1843-1850 oli Verdi elus erakordselt intensiivse töö periood, mil ta komponeeris sellised väljapaistvad ooperid nagu ,,Ernani" , ,,Macbeth" , ,,Luisa Miller" jt ning dirigeeris neid Itaalia suuremates linnades, aga ka Pariisis ja Londonis: Aastal 1851-1853 lõi ta aga kolm oma populaarsemaid ooperit ,,Eigoletto" , ,,Trubaduuri" ja ,,Traviata". 1959. aastal abiellus Verdi soprani Giuseppina Strepponiga. Sel ajal hoogustus ka tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ning lõpuks senaatoriks. Tolle perioodi väljapaistvaim teos oli ooper ,,Don Carlos". Naasnud Itaaliasse Genovasse, alustas Verdi 1870. Aastal tööd ,,Aidaga", mis esietendus 1879. A Kairo ooperiteatris ja millega avati Suessi kanal. Järgnevad 16 aastat ei kirjutanud Verdi ühtki ooperit. ,,Othello" valmis aga alles aastal 1886 ja on helilooja üks jõulisemaid ja traagilisemaid
Rossini ja Bellini aariad ja duetid olid üles ehitatud eelnimetatud vormis ja oli lubamatu neid traditsioone lõhkuda, ent Verdi jaoks kaotas see vormiline anakronism mõtte – ja ta otsustas oma oopereid liigendada vabamalt ja vastavalt sellele, kuidas draama sisu seda nõudis. Verdi oli väga viljakas ooperihelilooja ning hiljem, peale lühikest viibimist Pariisis, otsustas kolida tagasi oma sünnikohta Busseto ligidale koos oma abikaasa sopran Giuseppina Strepponi seltsis, pidas maamaja ning annetas igal aastal kodus villitud veini ka külarahvale. Verdi mantlipärijaks peetakse Giacomo Puccini´t. Giacomo Puccini (1858 Lucca – 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat (“Capriccio sinfonico” orkestrile (1883), kammermuusikat ("Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890)) ja soololaule (“Päike ja armastus”/ “Sole e amore”, “Linnuke”/
Manzoni mälestuseks ja elu lõpuaastatel 4 vaimulikku koorilaulu. Verdit iseloomustas erakordne nõudlikkus enda vastu, suur energia ja tahtejõud, erinevalt Wagnerist oli ta väga tagasihoidlik. Verdi oli väga nõudlik lauljate suhtes ja lisaks heale vokaalile nõudis ka head näitlemisoskust. Elu lõpus tegeles palju heategevusega: näit. asutas Milanosse vanade muusikute puhkekodu. 1897 suri tema teine abikaasa laulja Giuseppina Strepponi. Verdi suri 1901 ja maeti oma naise kõrvale muusikute puhkekodu kalmistule Milanos. Richard Wagner (1813 - 1883 ) Wagner sündis 1813.a. Leipzigis. Politseinikust isa suri samal aastal ja Wagneri eest hoolitses võõrasisa näitleja Ludwig Geyer.Wagneri koolipõlv algas Dresdenis Geyeri nime all, võõrasisa suri 1821.a. 1827.a. elas perekond jälle Leipzigis ja Richard sai tagasi Wagneri nime.
toetusel õpib muusikat Bussetos ja alates 1832 eraviisiliselt Milanos (konservatooriumi vastu ei võeta), palju õppinud praktikast - Milano ooperielust. Alates 1836 Bussetos Muusikaühingu orkestri (puhkpillid) juht. Alates 1839 Milanos. I loomeperiood 1839-1850 1839 esimene ooper "Oberto" võeti hästi vastu, teine ooper, koomil. "Kuningas üheks päevaks" 1840 kukkus läbi. 1840. aastad. 1842 kolmas ooper "Nabucco" oli üliedukas (naispeaosas Verdi tulevane elukaaslane ja abikaasa Giuseppina Strepponi). Tohutult ooperitellimusi. Kaunis meloodia on tähtis ka Verdile, ent karakterite ja situatsioonide edasiandmine veelgi tähtsam. Meloodia siiski veel kohati plakatlik, mitte nii paindlik kui alates 1850. Orkestrikõla tasakaalustamata (keelpillid - vaskpillid), vähe orkestrikogemusi (seni ainult puhkpilliorkester). Numbriooper. Esiletõusvaim ooper sellest kümnendist - 1847 "Macbeth" (Shakespeare'i järgi). Eriline ainestikuvalik - peategelased
annaabi.ee 
