asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korraldasid nende oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma koondusid põhikiri ehk skraa. ametialade järgi See määras ära, mis tsunftidesse
Arutlus Kiriku mõju keskaegsele ühiskonnale Robert Parmakson 7C Keskajal oli kirik kõige tähtsam organisatsioon Euroopas. Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest
laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Iseloomulik oli, et enamik inimeste eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal.
Mõju ühiskonnas Olgugi, et neid oli vähe oli nende käes kogu võim linnas. Eriti suure majandusliku ja poliitilise mõjukuse saavutasid kaupmehed Itaalias. Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse. Need olid linna mõjukaimad ühingud. Mõju ühiskonnas Gildid kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoimingud, meelelahutusi ja vastastikust abistamist. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri ja atribuutika, samuti oma maja kooskäimiseks. Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist. Elustiil Kaubandusest saadud kasumi võis kaupmees paigutada oma ärisse või osta endale maavaldusi. Suuri summasid kulutasid kaupmehed järgmiselt: Nad tegid kalleid kingitusi kirikule ja jagasid annetusi vaestele. Oli ka neid kaupmehi kes lootis enda elu kindlustada sellega, et andsid elu jooksul kogutud varanduse heategevuseks.
Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda tsunftimeistrid, kelle teenistuses olid sellid ja õpipoisid Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises
Kokku sai keskajal linnaõiguse üheksa linna. Nende kõikide nimetused aga erinesid palju tänapäeva omadest. Kõige levinum teadmine on, et Tallinn kandis nime Reval, mis on olnud alates tekkimisest kõige suurem linn Eestis. Muudest linnadest näiteks Tartu kandis nime Dorpat, Rakvere nime Wesenberg ja Viljandi nime Fellin. Keskaegset linna valitses raad, mis koosnes raehärradest ja sõltus linna suurusest. Rae kõrval oli oluline osa ka käsitööliste tsunftidel ja kaupmeeste gildidel. Need ühendused kontrollisid ja reguleerisid oma tegevusalasi. Ka tänapäeval võib leida väiksemaid käsitöö kogukondi, kuhu kuuluvad aktiivsed käsitöölised, kuid mulle tundub, et nende ühenduste tähtsus ja võim ei ole enam nii suur, kui oli siis. Kokkuvõtteks keskajast võin öelda, et see oli eestlastele raske aeg. Pidi palju sõdima, oli haigusi ja võõrad kuskilt lõuna poolt tahtsid, et eestlased loobuks oma uskumusteks ning võtaks vastu nende jumala
· Kaupmehed kuulusid gildidesse. Gildid kaitsesid oma liikmede huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi. Tähtsaim ja jõukaim gild oli Suurgild. Nende hulgast valiti rae härrasid. Vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade Vennaskonda. · Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased. Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui ühtekuuluvad nad on. Kaupmeeste gildidel oli aastas 4 suurt pidudstust: 1.Jõulujoodud 2.Vastlajoodud 3.Papakoi laskmine 4.Mairahupidu. · Lisaks gildidele olid olemas ka tsunftid käsitöö ühing. Ühe linna, ühe ja sama eriala. Iga tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa.Aja jooksul hakkasid tsunfti seadused majanduse arengut pidurdama. Nõuti, et meistriks saades on vaja ära teha meistri töö ehk sedööver. Nõuti veel, et tulevasel meistril oleks aus päritolu ja läbinud vajalikud õpiaastad
Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond. Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid
Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed, tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Ka gildid võisid olla vaid ühe ametiala ühenduseks, seetõttu gildidel ja tsunftidel sisulist erinevust ei ole, erinev on ainult nimetamise traditsioon. Ametkondade ühendused kujunesid esmalt välja
Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed, tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Ka gildid võisid olla vaid ühe ametiala ühenduseks, seetõttu gildidel ja tsunftidel sisulist erinevust ei ole, erinev on ainult nimetamise traditsioon. Ametkondade ühendused kujunesid esmalt välja
Gild aitas kaasa ka oma liikme matuste korraldamisel ja hoolitses orbude ja leskede eest. Liivimaa linnades oli tähtsaim kaupmehi ühendav Suurgild, mille liikmetest valiti enamasti ka raehärra. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, mustpeade hulka võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust. 8. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti
· Pidi pidama kirjavahetust · Pidi peale kaupade vahendama ka informatsiooni, teadmisi, kombeid, tavasid, moodi (võõraste maade kohta) 16. Millistesse organisatsioonidesse kaupmehed koondusid? Milleks need organisatsioonid loodi? Kaupmehed koondusid GILDIDESSE ja vennaskondadesse. Need olid tavaliselt linna mõjukamad ühingud. GILDID kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikkuseid abistamisi. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et
Patriitsid. korporatiivsed erialaühendused(tsunft, gild )§22 Suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suurja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega.
ja toetust. Gild aitas kaasa ka liikmete matuste korraldamise juures, aitas orbe ning leske. Liivimaa gildidest oli tähtsaim kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrad valiti just selle gildi seast. Mustpeade Vennaskond ühendas aga vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle.Sinna võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid kaupmehi ning laevnikke. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja Teravili, lina, kanep, Karusnahku, pargitud nahku,
Mustpeade Vennaskond vallalisi kaupmehi ühendav, sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed. Juht mustanahaline. Nemad alustasid jõulukuuse Raekoja platsile toomist, uksed ja käepidemed. Väikegild käsitöölisi ühendav, jagunes: Püha Kanuti Gild väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajad (sakslaste) Püha Olavi Gild lihtsamate käsitööalade esindajad (eestlaste) Tegutsesid ka väiksemad gildid mõne pühaku austamiseks või heategevuseks. Gildidel oma traditsioonid tugevdati liikmete ühtekuuluvust ja näidati ühiskondliku staatust. Käsitöö Põhiline transiitkaubandus. Siinsed käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi: tarbeesemed ja toiduained. Peenemaid oskusi nõudvad alad olid vähem esindatud, aga siis jõudis ka kvaliteetset importkaupa. Ametialade järgi tsunftid, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Astus jõusse tsunftisundus,
Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildid. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaõhentusdena:need kontrollisid, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Sageli olid tsunftidel ja gildidel oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed e tsunftimeistrid. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid sageli kodanike hulgast välja. Valitsemine linnas, maaisandad ja linna õigus-kogu maa kuulus keskajal maaisandatele-olgu kuningale, suur- või väikefeodaalile. Maaisandad õldjuhul soosisid linnade teket, lootes
Itaalia linnad olid iseseisvad, kuna keskvõim oli nõrk ja seega olid linnad tugevad. Osad linnad funktsioneerisid kui linnvabariigid iseseisvalt. 3. Linnamüür - Müür, mis ümbritses linna. Kui linn kasvas, tehti uus müür, vana müür lõhuti maha. Kultuurikeskus kandus üle kloostritest linna, kui tulid kerjusmunga ordud. Kujunes välja patriatsiaat, kes moodustasid linna valitsuse e. rae. Tekkisid erialaühendused kaupmeestest ja kästitöölistest. Kõikidel gildidel e. tsumftidel oli kohustus välja panna oma üksused linna kaitseks, oli kohustus hoolitseda oma endiste liikmete perede eest. Korraldasid oma liikmetele ka pidustsusi, hoolitsesid seltskondliku elu eest. Keskaegne Kaubandus Vahemeri oli üks suuremaid keskaegseid kaubanduskeskuseid. Vahemere kaubavahetus tähendas Vahemere idaosa ja lääneosa vahel. Enamasti toodi idast luksuskaupe(siid), relvi(Damaskuse terasest mõõgad), jne. Vastu anti kaubana
Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna juhtimises neil niivõrd suuri rolli polnud kui kaupmeestel.
Rael kohustus valitseda targalt ("raad ongi linn") Raad lähtus oma tegevuses maahärra annetatud linnaõigusest. Lisaks kodifitseeritud linnaõigusele kehtis veel bursprake - tekst koosnes kodanikele regulaarselt etteloetavatest raemäärustest (willekore). Suur osa nendest läänemereruumis sarnased ja käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra pidamist. Valdkonnad, kus linnal oli vaja korrast kinnipidamist eriti jälgida ja oma kodanikele pidevalt meelde tuletada. Tähtis osa gildidel ja vennaskondadel. Vabatahtlikud korporatiivsed ühendused, mille eesmärgiks pakkuda oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Laiemalt hakkasid levida 13- 14 sajandil. Kui uusajal kasutatakse mõistet "gild" peamiselt suurte ametialaste (eelkõige kaupmeeste) ühenduste ning "tsunft" käsitööliste kohta, siis keskajal ei tehtud nendel mõistetel erilist vahet. Üks ja sama ametialane või usuline ühendus võis
soomalsed, taanlased, rootslased. Gildid: suurgild Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon. Mustpeade Vennaskond ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike. Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe. Tallinnas Püha Kanuti Gild keerukamad käsitööharud ja Püha Olevi Gild lihtsamad käsitööharud. Gildidel olid omad traditsioonid, millega tugevtati liikmete ühtekuuluvustunnet. Tsunftid: koondasid ametialade järgi käsitöölisi; korraldati väljaõpet, katsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. TSUNFTISUNUS ,,jänesed". SKRAA tsunfti põhikiri. KAUBANDUS: Liivimaa linnade kaubanduslik suudnitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga; Tartu
3) Uued tuuled Euroopas viimase 50 aasta jooksul? 12. sajandiks olid peaaegu kõikides Euroopa riikides selgelt välja kujunenud gildid, mis mängisid enamikes linnades olulist poliitilist ja majanduslikku rolli. Gild võõrsõnade leksikoni järgi tähendab linnades kaupmeeste, käsitööliste, sellide jm ametiühendust mis kaitses oma liikmete õigusi ja eesõigusi; suurgildi kuulusid kaupmehed, väikegildi käsitöölised) (Eki koduleht). Gildidel olid omad määrused ja eeskirjad, mis olid siduvad ja täitmiseks kõikidele gildi liikmetele. Reeglid deklareerisid kuidas midagi teha ja panid paika ka (tarbijasõbralikud) turuhinnad (`consumer-friendly'). Toodetud kaupade suhtes kohaldati ranget kvaliteedikontrolli. Gildi reeglid tagasid, et: 1) meistrite tasud olid nende staatusele vastavad, 2) hoolitseti selle gildi vaesemate liikmete eest, sealhulgas gildi liikmete leskede ja orbude, 3)gildi reeglid nägid ette ka gildis
kohtuvõimu. Raehärrad pidasid istungeid peamiselt kolmapäevit, reedeti ja laupäeviti. Raehärra vande osaks oli rae istungitel räägitu saladuses hoidmine. Sageli rae istungid polnud kinnised. Suurlinnades juhatas rae istungit üks bürgermeistritest, väiksemates linnades toimus istung sageli maahärra voliniku osalusel. Riia õiguse järgi otsus langetati häälte enamuse järgi. Raad lähtus maahärra annetatud linnaõigusest. Gildid- Ühiskonnas oli tähtis osa gildidel ja vennaskondadel, mille eesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Enamik gilde tegutses linnades. Laiemalt hakkasid levima 13.-14. sajandil. Keskajal ei tehtud vahet gildil ja tsunftil (Alles uusajal hakati eristama). Kõige vanim gild on püha Kanuti (1326) ja püha Olavi gild (1341). Hiljem lisandusid Suurgildid, Mustpeade vennaskond ja Väikegildid. Näiteks Kauti ja Olavi
annaabi.ee 
