Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta. Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303.aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra kristlaseks. Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat) nimetatakse seda päeva jüripäevaks. Minu arust oli Püha Jüri lihtrahva ja ülikute hulgas populaarne just usulevitajana. Toetudes sellele legendile arvan, et pühakuid kasutati inimeste mõjutamiseks, et inimesed pööraksid usku ja sellega tugevnes kirikuvõim
kujutised. Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada
Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil
looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim. Oskar Loorits peab loodushaldjate usu aluseks austavat suhtumist loodusesse. Suhtumises loodusesse avaldub esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega. Soomeugrilik loodushingedeusk andis maad germaanlastelt laenatud kaitsevaimudeusule. Ivar Paulson leiab, et haldjauskumuste alus on hingeusk- kujutlus loodusobjektide ja inimkäte poolt loodud asjade hingestatusest. Hingele omistati teatud iseseisvus kehast, osad hinged (irdhinged) võivad looma või inimese kehast irduda. Lisaks kujutlusele irdhingest on haldjauskumuste aluseks üldine animistlik suhtumine loodusesse, eelkõige aga metsa.2 1 Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina. Sator. Artikleid usundi- ja kombeloost 6 2007
Germaanlaste algkodu asus Reini ja Doonau vahel, slaavaste algkodu asus Mustast merest loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal. Väljarändamine hakkas slaavlastel sajand hiljem kui germaanlaste puhul, seega viiendal sajandil. Põhjused, miks välja rännati on sarnased: kliima jahenemine ja rahvaarvu kasv. Alt kodust liiguti kõigepealt läände, neid tuntakse veneedide nime all, hiljem kujunesid nendest välja lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakkid). Veneedid said mõjutusi germaanlastelt. Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja lõunaslaavlased (serblased, horvaadid, sloveenid, montenegrolased e tsernogoorlased). Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri jõge põhja poole aeglaselt, kuna seal elasid soomeugri rahvad, algas nende slaavistumine.
indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha balti laenud balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust 94156 hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat germaani laenud germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest 269397 ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, e.m.a kuni XIII sajni m.a.j) põld, raha, raud, rikas slaavi laenud muinasvene keelest vm vanast slaavi 5475 aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, keelekujust (kuni XIII sajni) turg, vaba, värav
o Retkedest Ameerikasse ja Gröönimaale teame Erik Punase saagast. Varemast Rootsi ajaloost teame svealaste kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega. ,,Eddade" tuntuim lugu on germaanlastelt pärinenud Nibelungide / Niflungerite suguvõsa aardest ja konung Atli surmast (pärimus rahvasterände ajal elanud hunnide kuningas Attilast). Lugu on teada ka kõrgkeskaegsest Saksa kangelaseeposest ,,Nibelungide laul". BÜTSANTS. RIIK JA ÜHISKOND. ÜLEVAADE AJALOOST o Lääne-Rooma alad langesid 6 sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid.
indoeurooplased. Algkodu germaanlastel: Reini ja Doonau vahelisel alal Slaavlaste algkodu: Mustast merest loodes Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal 5. sajandil algas massiline väljarändamine slaavlastel ( sajand hiljem, kui germaanlastel ) Põhjused miks algas väljaränne: 1) kliima jahenemine 1. rahvaarvu kasv · esialgu liiguti läände VENEEDID lääneslaavlased mõjutusi saadi naabritelt germaanlastelt. poolakad tsehhid slovakid Seejärel liiguti lõunasse, Balkani poolsaarde SKLAVIINID lõunaslaavlased serbialased horvaatialased montenegrolased
keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa – fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude- haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid
On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt Võrtsjärves, aga ka mujal). On kaksipidi arvamist: et kui kalavalvur ära on, toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid
14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud hõimud ehk bulgaarid (türgi päritolu), vanarooma rahvad. Nendega on seotud piibli tõlkimine vanabulgaaria keelde 860. Piibli alusel tekkis vana slaavi keel ehk kiriku slaavi keel. Seda kasutati pikalt Venemaal jumalateenistustel ja vaimuliku kirjanduse puhul. Tänapäeva
1. Rahvaarvu kasv ei suudetud ära toita enam 2. Kliima jahenemine Ajendid, miks nad välja rändasid: 1. Hunnide rünnakud 2. Avaaride rünnakud Väljaränne toimus: 1. Lääne, loode suunda siirdusid slaavi hõimud, keda kutsutakse veneedideks ja neist kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Neist omakorda läände jäid germaanlased. Germaanlaste ja lääneslaavlaste vaheliseks piiriks kujunes Elbe jõgi. Said mõjutusi germaanlastelt. 2. Lõuna poole (eelkõige Balkani poolsaarele) suundusid sklaviinid ja neid peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Mõjutused tulid varasemast roomaaegsest rahvastikust, kes Balkanil elas ja neid mõjutas ka 7. sajandil Balkanile sisse rännanud türgi päritolu bulgaaridest. Bulgaarid võtsid üle slaavi keele. 860 tõlkisid kaks munka Kyrillos ja Methodius vana-bulgaaria keelde piibli. Oluline oli see, sest töötati välja kirikuslaavi ehk vana-slaavi kiri
Segasustuse tagajärjel. Balti laenud esinevad kõikides lms keeltes! Peamised valdkonnad on jahindus, kalapüük, põllundus ja karjandus, kodune majapidamine, aga ka nt kehaosade nimed, sugulussuhted: hernes, hammas, kael, hein, lõhe, angerjas, sõber, mõrsja, mets, kirves, tara, puder, kollane, ruske. * Germaani laenud - germaani laenud on tulnud I-II aastatuh. – 13. saj., 200-300 tüve, germaanlastelt (lähtekohaks Skandinaavia). Need näitavad tihedaid kontakte, laenudel suurem mõju kui nt balti laenudel. Peegeldavad ka muutusi elukorralduses, ühiskonna korras. Sõnavara on kultuuriajaloolise tähtsusega. Peamised valdkonnad on põllundus ja karjandus, metallid, kalandus ja merendus, ehitus, tööriistad, aga ka palju kodust majapidamist, ühiskondlikke suhteid, nt
See mõõk seisis väga pikka aega Rakvere muuseumis. Ükski arheoloog ei teadnud sellest midagi. Üks talupoeg oli selle annetanud ja ütlenud, et see on vana pulmamõõk, tegelikult ei olnud. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstadti kultuuri alal. Lätis pole ühtki mõõka leitud, Leedus on paar, aga palju kehvemad kui Eesti omad. Rooma rauaaeg Rooma rauaaeg võeti kasutusele 19 saj Kesk-Euroopas. See on ajajärk, kui Rooma impeerium oli kõige suurem. Pärast germaanlastelt lüüasaamist üritasid roomlased end nende eest teistmoodi kaitsta, igasuguste kingituste ja diplomaatiliste värkidega. Germaanlastele hakkas vein väga meeldima. Roomlased õpetasid neid ka veiniriistu kasutama, erinevaid nõusid ja riistu. Sealhulgas kasutati ka erilist klaasi. Seepärast leidubki rooma veininõusid ka mujal Euroopas, ka Skandinaavias on näiteks Roomast pärit veinijoomisega seotud anumaid. Baltimaades neid aga pole. Põhjus võib peituda keelelistes erinevustes
kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle põhiülesandeks oli sõjaliste ettevõtmiste korraldamine. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätseid, põlduba ja magunaid, müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt hea meelega porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi
esindajad, nagu hai, haug, säga, tursk jts69. Laev on turvalisuse, aga ka otsingu ja teistesse vormidesse siirdumise sümbol. Laeva sümboolika on ammusest ajast kajastunud eelkristlikus põhjagermaanlaste ja soome-ugri rahvaste (soomlaste) matmiskombestikus, kui sooritati nn paatmatuseid70. Slaavlastel oli käesolev komme levinud vähem, peamiselt idas, mistõttu paljud teadlased oletavad, et komme oli võetud germaanlastelt või soomlastelt. Paadis maeti peamiselt rikkaid. Kommet selgitatakse uskumusega, et hauataguses maailmas peab olema kõik, mis oli maises elus või veendumusega, et paadis surnul on lihtsam ületada meie ja teise maailma vahelist veekogu ( 1995: 209). Varases kristluses assotsieerus laeva kuju eelkõige Noa laevaga ning tähendas ristimist ja päästjat (Noa pääses laevaga läbi uputusevee, väljavalitud päästetakse ristimise kaudu). Hiljem
annaabi.ee 
