ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis. Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt. Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on
Põdrala valla asukoha iseloomustamine Meie rühm valis uurimisobjektiks Põdrala valla Valgamaal. Ülesande sisuks oli kirjeldada valla asukohta erinevatest aspektidest lähtuvalt ning anda vallale üldhinnang. Valla keskuse Riidaja absoluutne asukoht, ehk koordinaadid minuti täpsusega on B 58° 5' ja L 25° 53'. Valla asukoht Eestis ja Valgamaal on ära toodud joonisel 1. Asub Võrtsjärve lõunatipus, valla juurde kuulub ka Võrtsjärves olev Pähksaar. Vald asub Sakala kõrgustiku ida nõlval ning Väikse-Emajõe vesikonnas. Valla idaosa on kaetud okasmetsadega ning esineb ka soostunud alasid. Valla territooriumil on turba- ja kruusavarud, muud majanduslikult olulised loodusvarad puuduvad (Maa-amet). Joonis 1. Põdrala valla asukoht Eestis. Vald on märgitud punasega (joonis Wikipedia) Tõmbekeskusteks on Tõrva, Valga, Tartu, Viljandi ja Tallinn, allpool olevas tabelis 1 on toodud nende keskuste kaugused Põdrala valla keskusest Riidajast. Tabel...
● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ● III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine ● Keppart V, Masing M, Lutsar L. Nahkhiired Luual (2005) ● forte.delfi.ee: Lusitaania teetigu sööb linnupoegi ● Looduskaitsealuste parkide kaitsest Eestis ● bio.edu.ee Tööjaotus Tööjaotuse määr, % Albert Saara Luua pargi spetsiifika 10 90 Parkide üldinfo 90 10
LABORATOORNE TÖÖ NR 3- GIS GPS Töös osalenud tudengid: Kristi Ruul, Birgit Trik, Edith-Maria Urm ja Mariliis Kartau Töö juhendaja: dotsent Aive Liibusk Töö koostamise kuupäev: 06.20.2017 Töö eesmärk: Tutvuda lihtsa GIS GPS erinevate võimalustega. Samuti luua andmebaas GIS GPS seadmes. Mõõta kolm maa-ala looduses ja võrrelda käsiGPSI ja GIS GPSi mõõtetäpsusi. Kasutatud töövahendid: Mobile Mapper 120, word, ArcMap, Snipping Tool ja Geoportaal Töö käik: Esmalt tutvume klassis GPS-iga ja loome uue projekti. Järgmisena loome uued kihid, kuhu märgime ära selle tüübid. Kihititeks loome pind ja punktid. Pind tüüpideks valisime Polygon Shape ja punktide tüübiks Point Shape. Punkti mõõtmiseks mõõdame umbes iga 5 meetri tagant (väiksema maatükki mõõtsime 1 meetri tagant). Pinda mõõtsime liikumise pealt seisime vaid käänupunktides. Joonis 3.1 Maa-ameti geoportaali väljavõte mõõdetud maa-aladest
portaalidest. Lisa 1 sisaldab joonist 6, millel on kujutatud 1811 aastal joonistatud Tartu plaan ja see hõlmab peamiselt praegust Kesklinna piirkonda. Joonis 6. Tartu plaan aastast 1811.(Foto: Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem) 15 .Lisa 2.sisaldab joonist 7, millel on kujutatud Tartu tänaavõrgustikku , Kaart on valminud topokaardina 1947. aastal. Joonis 7. Topokaart Tartust, valmimisaasta 1947. (Maa-ameti Geoportaal) Lisa 3 sisaldab Joonis 8, millel on sinisete hulknurkadega ära toodud Kesklinna linnajao kultuurimälestised. Joonis 8. Kesklinnas paiknevad kultuurimälestised on ära toodus sinise hulknurgaga.( Maa- ameti Geoportaal) 16 Kasutatud kirjandus 1. Estonica kaardiserver, 2000. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_haldusjaotuse_kaart/ (Viimati
(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja parginahkhiir (Pipistrellus nathusii). (Masing, 2004). Vagula järv on neile liikidele tähtsaks toitumisalaks. Poolveelistest imetajatest on Vagula järv toitumisalaks ja elupaigaks saarmale, mingile, ja koprale. Natura standardandmebaasi järgi (Keskkonnameti Põlva-Valga-Võru regioon) on Vagulas rohkem kui 5 saarmast. (Joonis 3. Vagula järv. Allikas: maa-ameti geoportaal) 5 Võhandu jõgi Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. See algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond on 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Ahja, Amme ja Elva jõed. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi (joonis 4). Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
.................................................................10 Kasutatud allikad ..................................................................................................................11 2 Asutusüksuse paiknemine Eestis Meegomäe küla asub Võru maakonnas Võru vallas. Küla asub umbes 6 km kaugusel Võru linnast. (Eesti Entsüklopeedia 2006) Joonis 1. Meegomäe küla asukoha skeem. Allikas: Maa-ameti geoportaal Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa.
Ekstsess on positiivne see tähendab et graafiku ei ole järsult muutuv. 10. Esindav valim Näiteks tahetakse uurida sipelgate arvukust eestis. Kogu eesti sipelgaid ei ole võimalik üle lugeda ja kätte saada. Seega tuleb teha valim. Näiteks võtta vaatluse alla üks pesa. See üks pesa ongi valim. Kogu eesti sipelgad on üldkogum. 7 Kasutatud kirjandus Maameti geoportaal - http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Metsaregistri avalik veebiteenus - http://register.metsad.ee/avalik/ Kkiviste koduleht www.eau.ee/~kkiviste/ 8
suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks. Asukohapõhiste teenuste hulka kuulub lähiümbruses asuvate sõprade
suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks. Asukohapõhiste teenuste hulka kuulub lähiümbruses asuvate sõprade
koreserikas rähkmuld on rohkemsobilik rohumaale või metsale, sest kivisus on siiski suhteliselt suur. Kui antud alal oleks mets, oleks see suure tõenäosusega sinillille,lubjakaloo ja naadi 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1.http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html 2. Maa-ameti geportaal. Mullastiku kaart. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardiseletuskiri. (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf 3. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. Tähistused mullakaardil . (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 4. Eesti entsüklopeedia. Eesti mullad. Rähtmuld. (viimati muudetud 2009) [veebileht] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%A4hkmuld2 5. Eesti muldadest põllumehele 6. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus: Õpik
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04.2017) 6. Astover, A. 2005. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool, 22 lk. (28.04.2017) http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa %20failid/Eesti-mullastik.pdf 7. Viljandimaa metsaselts. 2008. Metsandusega seotud mõisted. http://www.vilmets.ee/index.php/teabematerjalid/35-artiklid/56-metsmoisted (30.04.2017)
..................8 Kasutatud allikad..............................................................................................................................9 2 Joonised Põllumassiivi number : 63353438305 Joonis 1. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga: Joonis 2. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63353438305 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide- tabel-p174.html 24.04.2016 3 Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks
30.03.2013) Delfi. Räpina mõisa tall-tõllakuuri rekonstrueerimistööde hankelepingud said allkirjad. Kättesaadav: http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/rapina/elu/rapina-moisa-tall-tollakuuri- rekonstrueerimistoode-hankelepingud-said-allkirjad.d?id=64083475 (viimati külastatud: 30.03.2013) Siseministeerium. Räpina linnaehituslikud väärtused. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/public/Rapina.pdf (viimati külastatud: 30.03.2013) Maa-ameti Geoportaal. Ajaloolised kaardid. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU41&user_id=at&bbox=702210.127376598,6444479.43705977,704565.866438014,6 445334.93289784&setlegend=FUU1511=0,FUU6722=1,FUU6746j=0,FUU6748j=1,FUU6746i =0,FUU6748i=1&LANG=1 (viimati külastatud: 31.03.2013)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Talli...
liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maavaradest on märkimisväärne 3 järvemuda maardlat (Kavadi järv, Vaskna järv ja Plaani Külajärv), mis seni pole kasutamist leidnud. Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Olemasolevaid kruusa- ja liivavarusid ei saa kasutusele võtta kaitsealade tõttu (Haanja looduspark). allkas: Maa-ameti geoportaal http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.5 Põhjavesi Haanja kõrgustikul esineb põhjavesi pinnakattes (enamasti maapinnalt esimese nn. maapinnalähedase põhjaveekihina) ja aluspõhjakivimeis. Ülemine põhjaveekiht toitub positiivsetel reljeefivormidel sademetest ja allub kergesti igasugusele reostusele. Põhjaveest toituvad ka jõed, ojad ja järved. Keemiliselt koostiselt on vesi mage, vesinikkarbonaatne.
Proovialadeks võetud rabadest kaks (Puhatu, mis on joonisel märgitud punase täpina ja Kõrgesoo, mis on rohelise täpiga) asuvad Balti ja Eesti elektrijaama vahetus lähedus. Kolmas raba (Selisoo, mis on joonisel märgitud helesinise täpina) on suurematest saastajatest veidi kaugemal Mäetaguse läheduses. Joonis 3. Proovialad ja neid ümbritsevate tööstuste asukohad Eesti kaardil. Allikas: Maa- ameti geoportaal Esialgu tutvusin seniste uuringutega, kus täheldati rabamändide juurdekasvu suurenemist aluselise õhusaaste tõttu. Uuringud on näidanud, et 1960-nendatel hakkas puude juurdekasv suurenema (Kaasik et al 2008: 76), sest 1959. aastal lasti käiku Balti ja 1973. aastal Eesti elektrijaam (Eesti Energia). Seoses esmalt Balti ja siis Eesti elektrijaama käikuandmisega kasvas aastane lendtuha sissekanne näiteks Kõrgesoos ligi kümme korda ja Puhatus umbes kolm korda võrreldes varasema mõjuga
kultuuriteemakaardid (näiteks haridusasutuste kaart, kinokülastuste arvu kaart, telejaamade vaadatavuse kaart jne) ajalooteemakaardid (näiteks Jüriöö ülestõusu kaart, Teise maailmasõja kaart, Euroopa poliitiline kaart pärast Versailles'i rahu jne) Selleks et teemakaardil kujutatu annaks õigesti edasi andmete sisu seda külge, mida kaardi koostaja soovib esile tuua, on tähtis andmete õige rühmitamine. Maa-ameti geoportaal, Kupits (halduspiiride kaardiserver), 195. Algandmete interpreteerimine Kõik GISs olevad andmed on seotud geograafiliste koordinaatidega, st. andmed on kirjeldatud asendiga Maa pinnal mingi koordinaatide süsteemi abil. • Üks tavalisemaid koordinaatide süsteeme on geograafiliste koordinaatide süsteem pikkus- ja laiuskraadidega. Selles koordinaatide süsteemis on asend kirjeldatud ekvaatori suhtes. Pikkuskraadi nulliks on Greenwichi meridiaan
annaabi.ee 
