TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz AS Taibu infosüsteem Lõputöö Juhendaja: lektor T. Tammeleht Kohtla-Järve 2010 Töö tabulatsiooniga joonlaual jaTabs aknas. Peale tabulatsioonit kasutage ka Ülesanne Nr. 1. Ametikirja loomine joondamist. Avage fail jaatis.pdf. Avage fail jaatis_toorik.doc, kujundage ta samasuguseks kui jaatis.pdf ja salvestage see selle dokumendi lõpus uuel lehel. Uue lehe lisamine ENTER + CTRL. Ülesanne Nr. 2. Lõputöö teema deklaratsiooni vorm Koostage ,, Lõputöö teema deklaratsiooni vorm" vastavalt näidisele (vt. VORM_yl2.pdf) failis Vorm_yl2.doc ja salvestage see jälle dokumendi lõpus uuel lehel. Ülesanne Nr.3. Töö joonisega. Vormista joonis vastavalt näidisel...
Füüsika I praktikum, viies praktikum
2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta maksimaalselt lahutaks, tuleb pärast proovi kolonni sisestamist pidevalt lisada elueerimisvedelikku, mis ise ei muuda katse tulemusi. Läbi tulnud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt analüüsida. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõ...
Teooria. Glukoosisisalduse kvantitatiivseks maaramiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensumaatilist meetodit, mis pohineb kahe ensuumiglukoosi oksudaasi (GOD) ja peroksudaasi (POD) kasutamisel. Tanu GOD-i substraadispetsiifilisele b, D-glukoosi suhtes voimaldab see meetod maarata glukoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD kujutab endast liitvalku- flavoproteiini, sisaldades proteetilise grupina FAD, mis toimub kui koensuum. Ta oksudeerib glukoos glukoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. +O2 (GOD FAD->FADH2) +H2O COOH-(HCOH)4-CH2OH +H2O2 POD on koostiselt liitvalk kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise ruhma heemi. POD kataluusib spetsiifiliste substraatide oksudeerumist. Reaktsiooni pohimotteline skeem on sellinne: POD Taandatud substraat +H2O2 Oksudeeritud substraat + 2H2O ...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 156 880 112 928 112 0 0.0 156 880 256 912 256 0 0.0 156 880 400 912 400 0 0.0 156 880 544 912 544 0 0.0 w 880 144 832 144 0 w 832 144 832 288 0 w 832 288 880 288 0 w 832 288 832 432 0 w 832 432 880 432 0 w 832 432 832 576 0 w 832 576 880 576 0 R 832 576 832 672 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 152 608 160 704 160 0 2 0.0 w 704 160 784 160 0 w 784 160 784 112 0 w 784 112 880 112 0 w 784 160 784 176 0 w 784 176 880 176 0 w 704 432 784 432 0 w 784 432 784 400 0 w 784 400 880 400 0 w 784 432 784 464 0 w 784 464 880 464 0 w 720 576 768 576 0 w 768 576 768 544 0 w 768 544 880 544 0 w 768 576 768 608 0 w 768 608 880 608 0 150 352 224 352 144 0 4 0.0 150 320 384 320 288 0 3 0.0 150 320 544 320 448 0 2 0.0 w 176 592 640 592 0 w 304 544 304 560 0 w 304 560 560 560 0 w 560 560 640 560 0 L 560 560 560 624 0 1 false 5.0 0.0 w 336 544 384 544 0 w 608 416 176 416 0 w 176 416 176 496 0 w 608 176 448 176 0 w 448 176 448 ...
1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betoo...
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas vär...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul GEODEESIA I PRAKTIKUM Laboratoone töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m 2-3 900 m ...
Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ru...
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioon...
$ 3 5.0E-6 1.500424758475255 50 5.0 50 150 1104 16 1200 16 0 2 0.0 150 1104 72 1200 72 0 2 0.0 150 1104 128 1200 128 0 2 0.0 150 1104 184 1200 184 0 2 5.0 L 968 0 888 0 2 1 false 5.0 0.0 L 968 112 888 112 2 1 false 5.0 0.0 I 968 0 1040 0 0 0.5 I 968 112 1040 112 0 0.5 w 1040 0 1104 0 0 w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 1...
I PRAKTIKUM JUHEND (Õigusteadus) Ülesanne 1. Mine ÕISi (ÕIS2 versioon) ja registreeri end ühele või kahele ainele, mida sul oleks vaja läbida sügissemestri jooksul läbida, aga Sa pole neisse veel registreerunud. Ava oma õppekava ja tee kindlaks, kas ained, kuhu registreerisid (või oled varem registreerunud) on üleülikoolilised ained, kohustuslikud erialaained või hoopis valikained (või hoopis vabaained). Kirjuta siia, mis ainetesse registreerisid (või tegid seda juba varem) ja mis ainetüüpi need on: 1. Õppimine kõrgkoolis, üleülikooliline aine 2. Ühiskond ja õigus, kohustuslik alusaine 3. Ühiskonna uurimine ja analüüs, üleülikooliline aine 4. Riik, poliitika ja valitsemine, kohustuslik alusaine 5. Õiguse entsüklopeedia, eriala kohustuslik aine 6. Rooma eraõigus, eriala kohustuslik aine 7. Põhiseaduslikkuse järelvalve, eriala valikaine Kirjuta siia lühiselgitus, mis on õppekavast lähtudes antud ain...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormi...
Töö käik Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll D= 4,00 ± 0,005 cm g= 9,818 m/s n= 116,0 ± 0,5 cm n= 40,0 ± 0,5 cm m= 61,4 ± 0,05 g *Lisatud katsekeha massile Kat Mass m, Langemise aeg t, s Skaala näit n, cm se kg t t t t t t (kesk) n n n n n n (kesk) 1. 0,1548 10,81 10,74 10,74 10,75 10,93 10,79 54,7 55,0 54,5 54,2 55,1 54,7 2. 0,1980 8,72 9,22 9,19 9,34 9,33 9,16 52,1 51,8 52,0 52,6 52,1 52,1 3. 0,2311 8,52 8,50 8,50 8,51 8,50 8,50 51,3 51,6 52,0 51,5 52,2 51,7 4. 0,2634 7,85 7,84 7,51 7,54 7,87 7,72 50,5 51,2 50,8 51,0 51,4 51,0 h= 0,76 m h= 0,61 m ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri: Külgliikumine Töö eesmärk Töövahendid Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. 1. Tööülesanne Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse Kontrollimine. 2. Töövahendid Atwoodi masin, lisakoormised 3. Töö teoreetilised alused 3.1. Atwoodi masin Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne met...
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 872 176 904 176 3 0 193 872 272 888 272 3 5 193 872 368 880 368 3 5 193 872 464 880 464 3 5 L 744 656 744 712 0 1 false 5 0 w 744 568 744 656 0 w 744 464 744 568 0 150 752 440 752 400 1 2 5 150 752 320 752 280 1 2 5 150 752 240 752 200 1 2 5 150 752 136 752 88 1 2 0 w 744 464 744 440 0 R 800 624 800 720 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 800 624 800 480 0 w 872 480 800 480 0 w 800 480 800 392 0 w 800 392 800 384 0 w 872 384 800 384 0 w 800 376 800 288 0 w 872 288 800 288 0 w 800 376 800 384 0 w 800 288 800 192 0 w 872 192 800 192 0 L 848 632 848 712 0 0 false 5 0 w 848 592 848 632 0 w 848 496 848 592 0 w 848 496 872 496 0 w 848 400 848 496 0 w 848 400 872 400 0 w 848 304 848 400 0 w 848 304 872 304 0 w 848 208 848 304 0 w 848 208 872 208 0 w 920 464 944 464 0 w 920 368 944 368 0 w 920 272 944 272 0 w 920 176 944 176 0 w 944 464 944 448 0 w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 36...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dü...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV = const , cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet. ...
209.8 1.3085 99.427 0.695 90.418 0.6425 82.41 0.5574 60.856 0.4141 52.8 0.2813 31.2 0.4543 11.89 0.8331 1.6 9.71 1.3085 1.4 9.93 1.367 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 10 20 30 40 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 40 60 80 100 120 140 160 180 200 2 30 40 50 60 0 180 200 220
Arvutid I praktikum I NAND d-segment www.falstad.com/circuit TTU 2014 $ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 x 140 102 164 108 0 24 x1 x 140 216 164 222 0 24 x2 x 140 348 164 354 0 24 x3 x 134 491 158 497 0 24 x4 151 352 352 432 352 0 2 5.0 151 560 176 640 176 0 2 5.0 151 352 224 432 224 0 2 5.0 151 352 112 432 112 0 2 5.0 151 560 80 640 80 0 2 5.0 151 560 272 640 272 0 2 0.0 151 560 368 640 368 0 2 5.0 151 560 464 640 464 0 2 5.0 w 272 96 272 64 0 w 272 208 272 176 0 w 272 176 432 176 0 w 272 64 432 64 0 w 432 64 560 64 0 w 560 96 464 96 0 w 464 96 464 224 0 w 432 224 464 224 0 w 432 112 480 112 0 w 480 112 480 160 0 w 480 160 560 160 0 w 432 176 432 192 0 w 432 192 560 192 0 w 480 160 480 256 0 w 480 256...
Hispaania keele praktikum I (FONEETIKA) La fonética es la disciplina de la lingüística que estudia los sonidos del lenguaje. es la ciencia que estudia la producción, transmisión y recepción de los sonidos. La lengua es un sistema de signos que se usa para la comunicación. Los signos se componen de sonidos. Son unidades que se producen mediante la acción de los órganos articulatorios. La función de los elementos fónicos del lenguaje es, pues, la de distinguir la significación de las palabras o de las frases y asegurar así la comunicación entre el hablante y su interlocutor. fonética articulatoria → la acción de los órganos articulatorios fonética acústica → medición de las ondas sonoras que se crean en el aire fonética auditiva → la acción del oído Entendemos por fonología la disciplina lingüística que se ocupa del estudio de la función de los elementos fónicos de las lenguas, es decir, que estudia los sonidos desde el punto de vist...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond FOTOGRAMM-MEETRIA JA KAUGSEIRE ALUSED Laboratoorne töö MI.0718 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Natalja Liba Tartu 2018 SISUKORD LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................. 3 LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE .............................................. 6 LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE Kasutatud töövahendid: Joonlaud, mall, snipping ja paint Töö eesmärk: Koordinaatide mõõtmine ning pi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 19 OT: Raskuskiirendus Töö eesmärk: Töövahendid: Maa raskuskiirenduse määramine Pendel, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, prisma pendli tasakaalustamiseks, millimeetripaber Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje umber, nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. 1 M...
Füüsika I praktikum nr. 27, Soojusjuhtivus. Tabelid, graafik, arvutused, kaitstud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem l Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat F jõudu = nimetatakse tangentsiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas S deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline pendel, vedrupüstol, kuulide pendliga. komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha - osaliselt plastiliiniga täidetud silindrit mas...
docstxt/14633339015256.txt
Füüsika I praktikum nr 25. Tahke keha soojuspaisumine. Tabelid, graafik, arvutused, kaitstud
docstxt/133588985322019.txt
docstxt/133588974222019.txt
docstxt/133589071722019.txt
docstxt/13081310093088.txt
docstxt/13081301613088.txt
docstxt/13081298993088.txt
docstxt/13081311443088.txt
docstxt/13081308103088.txt
docstxt/13081306523088.txt
docstxt/133604928622019.txt
docstxt/133604939122019.txt
Oclusivas son consonantes que se caracterizan por una interrupción en el paso del aire, motivada por el cierre completo de dos órganos articulatorios (la oclusión). El cierre dura milésimas de segundo y suele deshacerse mediante una pequeña explosión. [p] oclusiva bilabial sorda [b] oclusiva bilabial sonora [t] oclusiva dental sorda [d] oclusiva dental sonora [k] oclusiva velar sorda [g] oclusiva velar sonora Fricativas - Durante su emisión se produce un estrechamiento del canal bucal sin que se llegue nunca al cierre completo de los órganos articulatorios. [β] fricativa bilabial sonora [ð] fricativa interdental sonora [γ] fricativa velar sonora [f] fricativa labiodental sorda [θ] fricativa interdental sorda [s] fricativa alveolar sorda [ss] fricativa alveolar sonorizada [ǰ] fricativa palatal sonora [x] fricativa velar sorda Africada - En su articulación intervienen un momento oclusivo seguido de otro momento fricativo. Tanto la oclusió...
docstxt/133640379522019.txt
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
Laboratoorne töö Organismi ööpäevase energiakulu ja menüü analüüs Eesmärk : 1. Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3. Kirjuta üles toidu kogused, mida antud päeva jooksul sõid. 4. Ava toitumisprogramm aadressil http://tap.nutridata.ee/ ja arvuta toiduga saadud energia hulk ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogused toidus 5. Kontrolli, kas saadud energia hulk vastab kulutatud energia hulgale 6. Kontrolli, kas toiduga ...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
annaabi.ee 
