on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada. - Määratakse instrumendi kõrgus i ja märgitakse latile ja väliraamatusse - Viseerimine latile latti hoitakse mõõdistatavas punktis vertikaalselt otse maapinnal, pikksilm suunatakse latile nii et niitristiku horisontaalniit oleks täpselt
Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega. Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. 20 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi.
Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis. Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV- c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse
Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid (kasutasime praktikal) Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord? TEET tagumine lugem, eesmine lugem, (instrumendi kõrguse muutmine), eesmine lugem, tagumine lugem 33
viga ±1 mm). *Lati paided kontrollimine (f = a2 (a1 + a3)/2; lubatav paine ±10 mm). * Lati vesiloodi kontrollimine. *Lati konstandi määramine. * Lati tallaasendi ja telje ristioleku kontrollimine [erinevates latiasendites (parem, vasak, eesmine ja tagumine serv) võetud lugemid võivad keskasendis võetud lugemist erineda 0,5 mm]. 8. Ühepoolse latiga lugemite tegemise järjekord: TV, EV, instrumendi kõrguse muutmine, TV, EV. Kahepoolse latiga: TV, EV, keerata latt teist pidi, EV, TV. Arvutamine: TVm-EVm = hm, TVp-EVp=hp, /hm-hp/ 5mm, hk=(hm+hp)/2. Lk=Lp-Lm, /Lk- Lkteor/ <5mm. (L-käigu pikkus km-tes 0,1 km täpsusega.) h k-hteor ±20mmL(km) või ±50mmL(km) või ±10mmn. hteor= 0 (kinnises käigus), hteor= Hviimane-Hesimene (lahtises käigus). Lati konstant on 4800mm, kahepoolse latiga möötes peab esimese TV ja EV ning teise EV ja TV möödetud kõrguste vahe olema võrdne lati konstant 9.
3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5' täpsusega ning polaarkaugused 0,05...0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad i mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes
36. Maa-ala plaani koostamine Plaani koostamiseks: 1)Konstrueeritakse koordinaatide võrk(1010 cm)nii nagu teodoliitmõõdistamisel. 2)Omistatakse koordinaatide võrgujoontele väärtused kas riiklikus või muus süsteemis. 3)Kantakse plaanile geodeetilised punktid(riiklikud, kohalikud, teodoliitkäigupunktid). 4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsioon ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused. Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h).
Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt. Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille
Laboratoorne töö nr. 8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES I 7 10 12
4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5’ täpsusega ning polaarkaugused 0,05…0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad βi mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab
aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. 26. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse d järgi, arvestades instrumendikõrgust i ja viseerimiskõrgust v. Vertikaalnurk mõõdetakse teodoliidiga, kauguse saamiseks võib kasutada niitkaugusmõõturit ning viseerimiskõrguse fikseerimiseks peab kõrgust määratavas punktis olema vertikaalne latt. Samuti kasutatakse ka keskelt trigonomeetrilist nivelleerimist. 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega.
vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. 1)tsentreerimine - teodoliidi pôhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. 2)horisonteerimine - pôhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvôtte asendisse. Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)-
nivveleerimise täpsus on detsimeetri täpsus. Baromeetrilise niveleerimise täpsus on mõne detsimeetri täpsus. 5.2. Kus neid kasutatakse ja millised on kasutamise piirangud? Geomeetriline o I klass (0,5 mm/km) riiklikud kõrgusvõrgud o II klass (1,5 mm/km) riiklikud kõrgusvõrgud o III klass (8 mm/km) kohalikud võrgud o Tehniline (2050 mm/km) mõõdistamisvõrgud (kõrgused peavad olema täpsusega 1/10 horisontaalide lõikevahest) Trigonomeetriline kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud Hüdrostaatiline riiklikud võrgud, ehitus Baromeetriline projekteerimise eeltööd GPS + geoidi mudel võrgud, topograafiline mõõdistamine 6. 6.1. Kuidas liigitatakse nivelliire ja kuidas nivelleerimislatte? Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5 mm/km) o Täpsed (±3 mm/km) o Tehnilised (±10 mm/km)
· tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. · horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning
tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning
Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed: telgedel esitatavad nõuded? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine?
Seinareeprid, sfäärilise kujuga pronksist, malmist või r/v terasest paigaldatakse vähemalt nädal enne nivelleerimise alustamist. Seinamärk on kiviehitisse paigaldatud metallplaat auguga nt.Jaani Kirikul. 8. Geomeetrilise nivelleerimise mõiste. Geomeetr ehk lihtniveleerimine määratakse punktidevaheline kasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Nivelliir paigaldatakse keskele asukoht=jaam), kaugus latist kuni 150m. Latidelt saadakse lugemid, vastavalt käigu suunal lahutatakse lugemid ja saadakse kõrgusvahe. Kui on +kui käigusuunal maapind tõuseb ja –kui langeb.Kui esimese punkti kõrgus on teada, ja arvutatud on kõrguse kasv, leiame järgmise punkti kõrguse, liites eelmisel e punktile kõrguskasvu tulemus. 9. Keskelt nivelleerimine. Keskelt nivel tähtsus on, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemis, kus viseerimiskiire absoluutset horisontaali ei nõutagi
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon)
b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’. Üksikute tulemuste väärtused ei tohiks erineda 1-2’’. Kontrolliks asetati 15 m vahega 2 konna ning vastavalt Näbaueri meetodi eeskirjale võeti mõlemale latile lugemid mõlemast otsast (instrument 15 m esimesest konnast). Kolme kontrolli tulemusena saadud c väärtused olid järgnevad: c1=-11,7’, c2=+6,7’’ ja c3=-11,7’’. Nagu näha, siis tulemused ei vasta nõuetele, kuid uueks parandiks sisestati instrumenti c=-11,7’’. Ülesanne 3. Lati ümarvesiloodi kontrollimine. Nivelleerimislati ümarvesiloodi kontrollimiseks seati latt konnale sellisele kaugusele instrumendist, et enamus latist oleks nivelliiri vaateväljas
LABORATOORNE TÖÖ nr. 6 "Pinnanivelleerimine" Ülesanne. Lähtudes nivelleerimise väliskeemil toodud mõõtmisandmetest, kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1).
piiredesse, kuna 1/250 < 1/100. Horisontaal- ja vertikaalnurk Horisontaalnurk on kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontaaltasapinnal. (vahemik)=0° kuni 360° Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse. Horisontaalnurk = Edasivaate horisont. suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid) 1g=0,9°, täisnurk =100g, täisring 400g Kaart ja plaan Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta. Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure.
Kuupäev 06.02.2012 Instrument Niveliir Töö algus 00.00 llmastik Päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 20,1 0C Absoluut- Instru-mendi Lugemid latilt Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused
05.2011 Instrument niveliir Töö algus 00.00 llmastik päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25 Absoluut- Instru-mendi Lugemid Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll __________________________________________________12 3
Kuupäev 27.01.2012 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Latipunkti Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- nr. d Jaama nr d kõrgused mendi või
Töö nimetus Niv. käik 13.12.201 Kuupäev 4 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Instru- Lugemid latilt mm kõrguskasv kõrgused Jaama nr kti nr. ud mendi ud või horison vahe- relatiivse
21.09.201 Kuupäev 5 Instrument Nivelliir 21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr. ud ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumis eesmis punktid ± mm ± mm kõrgus d
täpsusele vastavast suurusest maastikul. Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid, elektri- ja sideliinide postid, kilomeetripost, teeviit, üksikud puud, korstnad, tornid jm. Ka osa pindobjekte (hooned, tiigid, õued), mida pole võimalik suuremates mõõtkavades võimalik kujutada õigest, näidatakse väiksemates mõõtkavades koostatud plaanidel punktobjektina. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. 8. Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. 9. Geodeetiliste võrkude vajalikkus on aluseks topograafilistele jt mõõdistustöödele. GMV rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastikuobjektide tasand. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid ning nad kantakse koordinaatide järgi
Sõltuvalt mõõtmistulemustest jagunevad vead: Otsesteks X= n*q n- arv, mitu korda mõõtühik mahub mõõdetavasse suurusesse q- mõõtühik Kaudseteks Mõõtmistulemus saadakse arvutades 20. Kuidas jagunevad vead oma iseloomult ning mis eristab vigasid üksteisest? 8 Oma iseloomult võivad vead olla: Jämedad vead Süstemaatilised vead Juhuslikud vead 21. Horisontaalide mõiste ning erinevad kujutamis viisid plaanil. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. Joontega, värviliselt, kriipustades 22. Leppemärkide mõiste ning nende kujutamise põhimõte plaanil. Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille
LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit ,
LABORATOORNE TÖÖ NR. 4. PROFIILIDE KOOSTAMINE Eesmärk: Joonestada maapinna piki- ja ristprofiilid antud kõrgusandmete alusel. Ülesanne 1. Pikiprofiil joonestada horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:200. Ristprofiilid on mõõtkavas 1:200 (horisontaal- ja verikaalmõõtkava on ühesugused). Projektjoone lahendamisel tuleb arvestada kolme fikseeritud punktiga: 1. Projektjoon algab ja lõpeb olemasoleva maapinna kõrgusega 2. Oja ületamisel Pk 4 kohal, kus truubi põhja sügavus peab olema projekteeritava tee pinnast 1,80 m madalamal. Tabel 1.1. Maapinna punktide kõrgused (variant 6) Metoodika: Fikseeritud punktid joonisel 1.1. on: 1. Pk 0, mille kõrgus on 63,721 m, 2. Pk 10, mille kõrgus on 63,927 m 3. Pk.4, mille kõrgus on 59,916+1,8= 61,716 m. Seda maapinna punkti peab projektjoon läbima vähemalt 1,8 m kõrgemalt (üleujutuse vältimiseks). Leian fikseeritud punktide kõrguste ja nende vahekauguste järgi arvutatakse projektjoo
Punkt Kõrgus Punktid: 2c 3 1a 25,604 Punktide vahe plaanil (cm): 2,14 2) Sisesta kahe pu 1b 25,167 Horisontaalide vahe (m): 0,25 mille vahel interpo 1c 25,632 h1 (m): 25,678 1d 27,089 h2 (m): 25,909 3) Sisesta nende p 1e 27,861 h (m): 0,23 vaheline kaugus m C 9,26 plaanilt. n 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
