Tizian Koostaja: Meeri Kuustemäe Elulugu 1477 või 1488 Veneetsias Dolomiidi mägedes Gregoorio Vecellio (isa) 10 aastaselt onu juurde Gentili ja Giovanni Bellini/ Veneetsia tuhatkülgne ja -värviline elu Tiziani ja Giorgio Fondaco dei Tedeschit Judith Tagasi Veneetsias Taevalik ja maine armastus Doozide saali kaunistamine? Tunnustus ja maalritöö Senjoora kannatus katkes 20 aastat 1800 tukatit Kesrinna Isabella ,,Maarja templisse minek" Veenus Peegliga Perekond 1523/ 1524 abiellus Tütar Lavinia ja 2 poega Lavinia
Rahvusvahelise õiguse süsteemi alguse tekkeks tänapäevases mõttes olid vajalikud sotsiaalsed muutused: reformatsioon ja Euroopa ususõjad, ilmalike rahvusriikide teke, rahvusriikide tugevnemine, kaubanduslike suhete tihenemine ja rahvusvahelise õiguse geograafiline levik. Rahvusvahelise õiguse kujunemisse ja lahtimõtestamisse andsid sel perioodile mitmed nimekad juristid omapoolse panuse: hispaanlased F. De Vitoria ja F.Suarez, itaallane Alberico Gentili ning kõige enam hollandlane H.Grotius. 1.1 2.2. Vestfaali rahust. Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1918) „Rahvusvahelise õiguse“ termin pärineb aastast 1789. Termini loojaks oli J. Bentham, kes kasutas mõistet esmakordselt oma teoses „Introduction to the principles of Morals and Legislation“. „Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise
patrioodile 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele. Keskmes on individuaalne patt - Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) Alberico Gentili. Keskmes on kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. - Siis, kui vastasel on õiglane põhjus ründamiseks; - Siis kui vastane pole veel rünnanud, kuid kavatseb (preventiivsõda); - Siis kui on vaja taastada jõudude tasakaal. Ulatuslik humanitaarse interventsiooni doktriin: - teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu; - loomuõiguse rikkujate karistamine kogu maailmas
Grotius: rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Sõjaõigus: tasakaalu leidmine uusskolastikute ja Gentili vahel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon Humanistid. 2 põhisuunda: Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude Kristlik patsifism. Erasmus: tõrjumine)
16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused neoskolastikud (de Vitoria, Suarez) Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu humanistid kristlik patsifism (Erasmus) Sõda on ebainimlik, loomalik Unistus rahuprintsist Sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel kristlaste vastu lubatud humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili) Keskmes kollektiivsed õigused Õiglane sõda kui kaitsesõda on igal juhul lubatud On lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse lähtuda ei tohi hetkekasust õiguste ja kohustuste korrelatsioon suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas
6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Hugo Grotius õiglasest sõjast: Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel(Gentili: sõda on juriidiline küsimus, sellega tegelgu juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda ja seega lubatud.) Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia
rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid: humanism: · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) -> juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin · Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele · Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) · Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel
Peaksime valitsejaid nii kasvatama, et nad mõistaksid, et rahu on ülim väärtus (nö 'rahuprintsi' unistus). Erasmus siiski tunnistas, et teatud tingimustel võib sõjapidamine olla lubatud ( nt ütles, et türklastele võib õigustatult vastu astuda). 2. Humanistlik suund (Machiavelli, Lipsius) lähtus ,,riigi huvi" teooriast (valitseja peab tagama riigi säilimise). Machiavelli jt 'riigi huvi' teooria tõlkis juriidilisse keelde A. Gentili ning ta arendas sellest 'õiglase sõja' teooria. Tema käsitluse keskmes, lähtepositsiooniks olid kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt (vrdl neoskolastikud). Tegemist on riigikeskne distsipliin, sõjaõigus ei ole mitte inimese moraalne kohustus või õigus, vaid riigi õigus. Seega ei ole see üldse teoloogiline distsipliin, sõjaga peaksid tegelema juristid ja riigiteadlased, mitte teoloogid. Nendest kollektiivsetest
6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin 2 instinkti - inimene üritab end säilitada ja inimene on loomult sotsiaalne. Õigussüsteem põhineb neil kahel. Rahvusvahelise õiguse reeglid, mis me sellest tuletame peavad olema sellised, et nad tagavad inimese säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt. Kui alati lähtuda sellest, mis hetkel on kasulik, siis pikaajalist kasulikkust ja eesmärke ei suuda saavutada. Sõjaõiguse küsimustes leiab tasakaalu neoskolastikute ja Gentili vahel. Ta võtab skolastikutelt põhialuse, et õigused ja kohustused on seoses (vähemalt üks pool tegutseb ebaõiglaselt ning annab sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia
korrumpeeriv, mittekristlik. Valitsejaid tuleb kasvatada nii, et nad mõistaksid, et rahu on ülim väärtus. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli vastandas end skolastlikule mõtteviisile, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor ja arendas sellest õiglase sõjateooria Alberico Gentili (itaalia protestant, põgenes, siirdus Inglismaale) Alberico Gentili teooria · Alberico Gentili (15521608) "De iure belli" (,,Sõja õigusest") erinev teos skolastikutest, kel oli aluseks Thomase süsteem (pro ja contra argumentide esitamine ja üldjärelduste tegemine). Ta kirjutab teises stiilis ja teisest lähtepositsioonist. · Keskmes kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. Tegemist on riigikeskse distsipliiniga
Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng kuni 1648 (Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583-1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini ,,rahvusvaheline õigus" kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: o rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, o normid olid loodud Euroopa suurte või keskmiste riikide poolt peamiselt nende endi huvides
§ 2. Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (kuni 1648, Vestfaali rahuni) Sel perioodil saab rääkida rahvusvahelise õiguse elementide (diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- ja rahulepingud jms) esinemisest, mitte rahv.-vah. õigusest tänapäevases mõttes – selleks olid vajalikud ilmalike riikide teke, reformatsioon ja Euroopa ususõjad, rahvusriikide tugevnemine, kaubandussidemed. Nimekaid autoreid: Vitoria (1483-1546), Suarez (1548-1617), Gentili (1552-1608), Grotius (1583- 1645) 1648-1918 (Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni) Esmakordne termini „rahvusvaheline õigus“ kasutamine: 1789. aastal J. Benthami poolt. Seda perioodi iseloomustab: rahv.-vah. õiguse normid ja printsiibid olid Lääne tsivilisatsiooni produkt, 1
A.Thomas seda esitas). Keskmeks individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Sõda saab olla õiglane ainult ühelt poolelt. Humanism (2 suunda) Kristlikud patsifism väga terav kriitika sõjapidamise vastu. Erasmus : sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Erasmus siiski tunnistas, et teatud tingimustel võib sõjapidamine osutuda vajalikuks ( nt ütles, et türklastele võib õigustatult vastu astuda). Humanistlik teooria (Machiavelli, Lipsius). Alberico Gentili (1552-1608) teooria raamatus ,,De iure belli". Keskmes kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. Sõjaga peaksid tegelema juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda (toetudes Cicero argumendile). Sõda õigustatud humanitaarsetel kaalutlustel teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu või loomuõiguse rikkujate (barbarite) karistamine kogu maailmas. Loomuõigusliud teooriad.
saarlased (Osiliani apostatae), kes esinevad ristiusulistele ülivaenulikult ja kahjulikult". Edasi on märkus, et nad oma vaenuliku olekuga ümbruskonna usklikkudele (hdelibus, in circuitu suo positis) ristiusu edusammusid ning kasvamist Liivimaal tublisti takistasid (U. B. 169). Rahulepingus määratakse tuleviku jaoks muu seas paganuse ohvrite eest karistused, niihästi sellele, kes ohverdab, kui ka sellele, kes teist laseb enese eest ohverdada (si quis ritu gentili immolavit et qui immolari fecit). 1255. a. rahulepingus nimetatakse rahulepingule eelnevat aega ärataganemisajaks (tempus apostasiae, U. B. 285). Pärast Durbeni lahingu kaotust (1260. a.) kutsub ordu asemeister Saksamaalt inimesi igast seisusest Kuramaale vasallideks ja teatab oma sellekohases kirjas lüübeklastele a. 1261, et Liivimaal üldse on ristiusk hädaohus, et paljud, kes paganusest olid lahkunud ja Issanda nime kummardasid, nüüd jälle vanu ebajumalaid teenivad
annaabi.ee 
