Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus-Individuaalse genotüübi valikuväärtus; Suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke-omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liik- looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, selline valik toimib juhul, kui nende insendi rühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Mikroevolutsioon-On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb:
erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Kokkuvõte: *geenide muutumisega ja geenisiirde tagajärjel populatsiooni genofondi tekib juurde uusi geene,alleele *geenide kombineerumine tekitab uusi genotüüpe *populatsiooni individuaalne muutlikkus-materjal looduslikule valikule
Kohanemine- kui indiviid oma elu jooksul sobitub elutingimuste muutustega. Kohastumine- Organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Liigiteke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila (Harilik mänd, Punane kärbseseen, valge kärbseseen, harilik kärnkonn, rohukonn jms) Liigiteke- omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsima jäämine looduskeskkonnas. Isolatsiooni mehhanism (Peab välja kujunema iseseisva genofondi tagamiseks) 1) Erinev paljunemisperiood (aeg-kuu/aastaaeg) 2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud) 3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused) 4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus 5) Hübriidide eluvõimetus (viljatus, alakohastus, seda sageli taimedel) Liikide vahelised järeltulijad on hübriidid
erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik 1)valik, kohastumine 2)aluseks on muutused pärilikus infos 3)mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr.-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv) Geogr. Isol.-Erin
geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke 1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud geenitriivi rolli üle, kui ta käis välja oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mis väidab, et enamus genoomis toimuvatest muudatustest on tingitud geneetilisest triivist, mis rakendub neutraalsetele mutatsioonidele[3]. Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H. Gillespie[32] ja
tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku. 11. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. muul (hobusemära ja eeslitäku ristand), bester (beluuga ja sterleti ristand), sebroid (sebra ja hobuse või eesli ristand) 12. Nimeta liigitekke peamised tegurid? Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik 13. Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? o arvukuse tõus o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. 14
Võib eristada kohastumusi biootiliste ja abootiliste teguritega. Kohastumused on suhteliselt kasulikud omadused, kuid pole absoluutselt täiuslikud. Loodusliku valiku kaasabil tekkinud kohastumused on tihti kompromiss lahendused. Liigiteke (mikroevolutsioon) Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond. Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonas. Iseseisva genofondi tagamiseks peab välja kujunema mingi isolatsiooni mehhanism. Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär: Ristumist takistab: -erinev paljunemis periood(aeg, nt:eri tolmnemis aeg) -käitumine paaritumis perioodil (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) -erisugused suguelundid(ka õie ehituse erinevused) -sugurakkude biokeemiline sobimatus.
iseloom, julgus, kuulekus, energilisus, hea liikumine, vähenõudlikkus, tugev ja proportsionaalne kehaehitus. Kuid mitte igasugust hobust ei tasu säilitada, seega on eesmärgiks ka hobuste aretus, kus jälgitakse välimiku ja jõudlusomaduste parandamist (Briggs ja Hamilton 2007). Ohustatud tõu puhul ei saa kasutada samasuguseid aretusmeetodeid, kui oluline isendite arvukuse tõus, sest meetod, mis arvuka tõu puhul on progressiivne, võib halvasti mõjuda piiratud genofondiga tõus. Näiteks paremate täkkude laialdane kasutamine ja nende intensiivsele hobuste parandamisele ahendab genofondi, väheneb heterosügootsus ja suurenevad riskid (Fitzpatrick, 2008). Vaatamata sellele, et eesti hobuse tõus on nii liinide kui ka täkkude arv aretustööks piisav, ei ole tegelik olukord sugugi hea. Suur aretuslik tähtsus on märadel, kes põlvnevad kadunud liinidest või olemasolevate liinide vähemtähtsatest harudest
· Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid · Kõrvuti uute liikide tekkega toimub paljude liikide väljasuremine · Eri organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme · Keskkonna on hõivanud järjest rohkem organisme EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mõisted: Populatsioon väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas mingil ajal, ühise genofondiga isendite kogum. N: Haugid Saadjärves Populatsiooni geenifond selle moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (sagedus) Mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis - geneetilise muutlikkuse allikas (kasulikud ja kahjulikud) tekivad uued geenid või alleelid. Vastavalt muutuste ulatusele jaotatakse: * geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris.
Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus).
Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus).
· Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
· Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid · Kõrvuti uute liikide tekkega toimub paljude liikide väljasuremine · Eri organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme · Keskkonna on hõivanud järjest rohkem organisme EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mõisted: Populatsioon väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas mingil ajal, ühise genofondiga isendite kogum. N: Haugid Saadjärves Populatsiooni geenifond selle moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (sagedus) Mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis - geneetilise muutlikkuse allikas (kasulikud ja kahjulikud) tekivad uued geenid või alleelid. Vastavalt muutuste ulatusele jaotatakse: * geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris.
Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused.
kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. · Genet ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed). · Kloon vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline. · Ramet haruorganism, võib olla iseseisev (võsu) Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi.
Nende tööd ja tegemised on Maal kohakuti üsna erinevad. Mõned nende seast on need, kes kannavad ette maavälisele ühiskonnale meie käekäigust - progressist, rahust, sõdadest jne. Teised on aga need, kes otseselt mõjutavad inimeste ühiskonna evolutsiooni on nad siis õpetajad, teadlased, ärimehed, poliitikud jne. Maal on neid kokku umbes veidi alla kolme miljoni. Tulnukad soovivad meid nende enditega ristata, et luua uue genofondiga bioliik. Selline tegevus on analoogiline näiteks inimeste vahelise sugulise ristumisega. Näiteks mehe ja naise ,,ühinemise" tulemusena sünnib uus elusorganism beebi. Põhimõtteliselt on nii ka uute liikide loomisega. Isegi planeet Maa eluslooduses on täheldatud liikide vahelisi ristandumisi. See on tegelikult üks bioevolutsiooni toime mehhanisme. Näiteks on esinenud juhtumeid, mille korral hunt ja koer omavahel looduses bioloogiliselt ristuvad
Nende tööd ja tegemised on Maal kohakuti üsna erinevad. Mõned nende seast on need, kes kannavad ette maavälisele ühiskonnale meie käekäigust - progressist, rahust, sõdadest jne. Teised on aga need, kes otseselt mõjutavad inimeste ühiskonna evolutsiooni on nad siis õpetajad, teadlased, ärimehed, poliitikud jne. Maal on neid kokku umbes veidi alla kolme miljoni. Tulnukad soovivad meid nende enditega ristata, et luua uue genofondiga bioliik. Selline tegevus on analoogiline näiteks inimeste vahelise sugulise ristumisega. Näiteks mehe ja naise ,,ühinemise" tulemusena sünnib uus elusorganism beebi. Põhimõtteliselt on nii ka uute liikide loomisega. Isegi planeet Maa eluslooduses on täheldatud liikide vahelisi ristandumisi. See on tegelikult üks bioevolutsiooni toime mehhanisme. Näiteks on esinenud juhtumeid, mille korral hunt ja koer omavahel looduses bioloogiliselt ristuvad
tuleriidal. Tulnukad uurivad uute olendite ( s.t. eluvormide ) loomise võimalikkust. Uuritakse inimeste ristandumise võimalikkust tulnukatega, et luua uus liik. Uus liik omakorda võimaldab uusi unikaalseid järglasi ülitsivilisatsiooni arenguks. Nende ristandumine meiega annab nende genofondi uut geneetilist informatsiooni. See rikastab nende mitmekesisust järglaste saamiseks. Tulnukad soovivad inimesi nende enditega geneetiliselt ristata, et luua uue genofondiga bioliik. Selline tegevus sarnaneb näiteks inimeste endite vahelise sugulise ristandumisega. Näiteks mehe ja naise sugulise vahekorra tulemusena sünnib uus elus inimorganism. Uute liikide loomisega on selline füüsiline protsess sarnane. Ka planeedi Maa eluslooduses on täheldatud liikide vahelisi ristandumisi. Liikide omavahelised ristandumised on tegelikult bioevolutsiooni üks toime mehhanisme. Näiteks on esinenud juhtumeid, mille korral hunt ja koer omavahel looduses
annaabi.ee 
