Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis-kõlbeliste jutluste pidamiseks. Calvini õpetus leidis Genfis kiiresti poolehoidu, kuid eeskätt vaesemates rahvakihtides; elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes sama vaenulikuks, nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Nad
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 17.-18. sajandi Inglismaa Kolonisatsioon. Inglise kodusõda. Usuga seotud probleemid Kuulus revolutsioon. Revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid Jean Jacques Rousseau Elas 1712-1778 Rousseau sündis Genfis(Prantsusmaal) käsitöölise-kellasepa pojana, kaotas juba sündides ema ja pärast lesestunud isa lahkumist Genfist anti ta kasvatada sugulaste juurde Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks Mõned tema mõtted.. "Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda."
Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esialgu arvas Calvin, et mingit üldist kiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduse võrgu näol. Kogudusi juhtisid jutlustajad. Viimastelt ei nõutud vaimuliku haridust. Calvini õpetus leidis Genfis kiire poolehoiu, kuid eeskätt vaesemates kihtides. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538.aastal pagendati Calvin Genfist, kuid kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinism Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud selle asemel pidi käima kirikus. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes vaenulikuks. Kalvinism levis üle Euroopa.
täiskogule saadetud delegatsioonide vahendusel. Eesti alaline esindaja liidu juures oli 15. veebruarist 1931 kuni 10. novembrini 1939 August Schmidt ja alates 10. novembrist Karl Selter. Lisaks alalisele esindajale töötas Eesti esinduses ka sekretär, ainsana pidas seda ametit Johannes Kõdar, kes alustas esimese sekretärina tööd 21. augustil 1931. aastal. Karl Selteri ametisse astumisega vabastati Kõdar 1939 oktoobris ametist, kuid ametiasjade lõpetamine venis ning ta lahkus Genfist Eestisse alles 19. märtsil 1940. Eesti liikmemaks Rahvasteliidule jäi tavaliselt vahemikku 70 000- 100 000 Sveitsi franki aastas. Eesti võimud pidasid seda liiga suurekd ja püüdsid mitmel korral maksu vähendada, kuid tulemusteta. Tasumata ei jäetud seda siiski kordagi, isegi mitte majanduskriisi aastatel. Eestis tekkisid ka mõtted kaaluda nõukogusse kandideerimist, kuid kõrgete kulude ja pika kampaaniaperioodi tõttu otsustati sellest loobuda
................(Genfis) oli jalad alla saanud, ei unustanud ta kodumaal kannatavaid ......................(evangeelseid) kristlasi.Aastal ...............(1555) hakkas kalvinistlike ideede pidev sisseimbumine Prantsusmaal mõju avaldama.Paljudes suurtemates linnades rajati .............................(kalvinistlikud) kirikud.Katoliiklike võimude tagakiusamisele vaatamata tugevnesid need pidevalt,saades enesekindlust ..........................(Calvini) õhuitamisest ja käegakatsutavast abist Genfist saadetud vaimulike näol. ............... - ..................(1558-1559) muutusid kalvinistliku liikumise väljavaade mõne kuuga otsustavalt. ........................(Inglismaal) suri katoliiklasest kuninganna .........................(Mary) ja tema asemele sai troonile protestant .......................................(Elisabeth I).See nihe geopoliitilisel kaalukausil sai veelgi ilmsemaks, kui Prantsusmaa kuningas ......................................
õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema suri ja Rousseau jäi elama koos isaga. Rousseau elu oli väga keeruline. Pärast 1738a lahkus Rousseau Genfist Lyonisse, kus ta töötas koduõpetajana. Sellest ajast on pärit õppekava visand, mis oli eeltööks ,,Emile ´ile". Aastaid hiljem kohtus ta Tereese Levasseuriga, kellega peale 25 a. kooselu ta ka abiellus. Ta oli väga musikaalne ja õppis muusikat palju. Rousseau lükkas tagasi kõik talle annetatud rahad ja tiitlid ja pensionid. Ta arvas, et ta pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Rousseau viimane suurem töö oli ,,Pihtimused"
Calvin röhutas töö austusväärsust ning vajalikkust, töstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Ka jumalateenistus pidi olema lihtne ja ka pühade arve vähendati. Kiriklik organisatsioon loodi koguduste vörgu näol. Vastuolusi pöhjustasbürgelitele mitte omapäerane askeetlus ning Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike vöimude suhtes. 1538 pagendati Calvin Genfist, ent ta kutsuti kolme aasta pörast tagasi. Tema öpetus pääses vöimule. Kalvinismi vöit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud, muu meelelahutus, selle asemel käidi kirikus, loeti pühakirju vöi teisi usulise sisuga raamatuid, loobuuti erksavärvilistest riietest, ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimötlejate suhtes vaenulikuks: nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja humanistide vastu, mis vöis ka tuleriidani viia
L lepingud, kus Eesti, Läti, Leedu oleksid esinenud rühmana ja eelistas kahepoolseid kokkuleppeid. 10 Nii toimis ta 1926.a., tehes ettepaneku mittekallaletungileppe sõlmimiseks esmalt Poolale ja Leedule, seejärel Eestile ja Lätile. Eesti poolel ei andnud see esialgu tulemust. 1932 alles see, siis ka Lätiga, Eestiga ja Soomega erinevatel aegadel. Suhted N.Liiduga panid Eesti kuulumise Rahvasteliitu tõsiselt proovile. Genfist otsiti toetust N.L. võimaliku agressiooni vastu. Samas nõudis N.L., et Eesti loobuks koostööst Rahvasteliiduga. 1926-1927 pakkus N.L. Eestile mittekallaletungilepingut, see oli tegelikult mõeldud alternatiiviks Rahvasteliidule. Eesti sattus raskesse olukrda. Ühelt poolt nõudis N.L., et Eesti loobuks oma õigustest ja kohustustest Rahvasteliidu ees. Teisest küljest ei saanud Eesti suhtlemisel N.L.ga Rahvasteliidult mingit abi.
Kuid siis haigestub ja leiab lohutust piiblist ja usust. Usk on kõrgem meid mõjutav vägi. Teos on päevikuvormis tehtud. Kirjeldab oma tegemisi, mõtteid ja saavutusi. Nii sai tundeid paremini kirjeldada. 27. Rousseau Jean Jacques Rousseau (1712-1778) oli päritolult šveitslane. Sündis Genfis, sünnitusel suri tema ema. Noormees kasvas oma käe peal. Isa oli kellassepp. Raamatuid oli kodus küll ja kodus luges ta läbi kõik, mis kätte sattus (ka Moliére). Isa pidi Genfist lahkuma, aga tema jäi kooli ja õppis ikkagi ladina keelt ja tühja-tähja juurde. Pärast pealiskaudset kooliskäiku sai temast graveerija õpipoiss. Meister oli jäme ja vägivaldne mees. Selle peale lahkus ta kodulinnast. Pidas erinevaid ameteid, kuni leidis toreda naise, kes ta enda juurde võttis. 12 aastat sai Rousseau viibida Itaalia provintsis. Seal luges ja tegeles ka muusikaga. Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib
1531. aastal puhkes aga katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel sõda, kus sai surma ka Zwingli. Reformatsiooni jätkas Sveitsis Jean Calvin. Ta pärines Prantsusmaalt, kuid pidi tagakiusajate eest põgenema. Tema õpetust nimetati kalvinismiks. Tema õputuse aluseks oli jumalik ettemääratus. Calvini arvates pidid ühed inimesed õndsaks saama ja teised aga hukatusse minema. Calvin nõudis inimestelt lihtsaid eluviise ja töökust. Genfist sai Calvini eestvedamisel protestantide pealinn. Linnakodanike elu reeglistati ja nendest üleastujate saatus oli karm. Vaatamate karmidele elukorraldustele rajati ülikool ja korraldati vanade ja haigete eest hoolitsemine. Zwingli ja Calvini poolehoidjad ühinesid peagi ühtseks kirikuks. Nende õpetus levis üle kogu Euroopa. Sotimaal nimetasid selle kiriku liikmed end presbüterlasteks. Inglise kalvinistid nimetasid end puritaanideks ja prantsuse kalvinistid hugenottideks. Inglismaal
Ntks mul on 3 banaani naabril 2, siis riik sekkub. Riik ei või aga inimeste põhiõigustesse sekkuda, Locke oli liberaal ehk maksimaalne vabadus. Riigi põhiülesanne on omandikaitse. Võimude lahusus, jõudis oma vaadetega positivismi. Inimene on individuaalne olend. 11 Jean-Jacques Rousseau (28.06.1712 - 02.07.1778): 1) algolukord üksikinimene on ohustatud loodusjõududest ja seetõttu hakati riigis elama; 2) riik kui ebavõrdsuse seadustaja. On Genfist, avaldas mõju prantuse revolutsioonile. Inimene on loomupoolest hea kaastundlik ja rahumeelne- kas inimesel on resursse, see määrab kas on sõjakas või mitte. Prantusse revolutsioon ebavõrdsus tekkis põlluharimisega. Tagasipöördumine algolukorra juurde on võimatu, siis peab olema üldine tahe (ntks riiki moodustada), igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, saades tagasi selle kodanikeõiguste läbi isik maksab makse ja seeläbi saab head teed ja
Montesquieu poliitilise teooria mõju on pöördeline Prantsuse revolutsioonist kuni tänapäevani (liberalism). Tänapäeva läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte (Montesquieu lõi selle 18saj Prantsusmaa jaoks). III: Rahva suveräänsus. Rahvas on nii poliitilise võimu allikas kui ka selle võimu kasutaja (tänapäeva demokraatia algus). Arendajaks oli Rousseau (1712-1778). Rousseau oli ,,valgustuse korrarikkuja" kuna ta oli teiste arvates liiga radikaalne. Rousseau oli pärit Genfist. Ta arendas ka kasvatusfilosoofiat, kuigi ta ise lapsi ei kasvatanud. Rousseau peateoseks on ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762), seal ta ütleb, et riigivõim kuulub rahvale ja valitseja on rahva teenistuses. Rousseau võttis kasutusele ebamäärase mõiste ,,rahva ühistahe", mille eesmärgiks on kõikide heaolu (avaldas mõju 20saj totalitarismile). Rousseau ideaaliks oli 29
Montesquieu mõju · Poliitilise teooria mõju on pöördeline alates Prantsuse revolutsioonist kuni tänase päevani · M lõi selle 18.saj. Prantusmaa jaoks ... ,,ideaalkord" ja Prantsuse revolutsiooni esialgne siht · Võimude lahusus on tänapäevani läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte. Rousseau · Moodsa demokraatia visandaja · Oli ,,Valgustuse korrarikkuja" · Pärit kalvinistlikust Genfist · Oluline kasvatusfilosoof: loomulik areng · ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762): peateos ... Riigivõim kuulub rahvale ja valitseja on rahva teenistuses ... Ebamäärane mõiste ,,Rahva ühistahe", mille eesmärgiks on kõikide heaolu ... Ideaalik vahetu-otsene demokraatia ja vabadus eksisteerib vaid võrduses. Rousseau mõju · Rousseaul täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine
1746 ühineb entsüklopeedia väljaandmisega. Idee tuli Inglismaalt. 1772 aastaks on entsüklopeediat välja antud 35 köidet. Entsüklopeedia oli vastuolluminek tolleaegsete tõekspidamistega. Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus. "Filosoofilised mõtted" (1746). Ilukirjandus: "Kiri pimedaist" (1749), "Essee" (1778), "Nunn" (1790), "Rameau vennapoeg" (1821). MONTESQUIEU (1689-1755): Mõju esseistikale 14 JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778): Sündis Genfis. Ema suri. Isa lahkus Genfist ja poeg jääb sugulaste kasvatada. Tegelikult on ta sveitslane. Haridus oli puudulik, seda soodustas kalduvus seiklustele. Astub katoliku usku mingi proua pealekäimisel. 1741 läheb Pariisi, kus on koduõpetaja (omandab selle ametiga nime). Suhe kohtlase teenijaga; oma 5 last andis kasvatusasutusse. Hiljem abiellus. Ülalpidamine sekretärina. 1750 võidab Dijoni Akadeemia konkursi: "Kas teaduse ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele". Tõuseb Prantsusmaa esimeseks
Selleks, et muuta parlament ise aga tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus aga veel üle saja aasta. Demokraatia idee taaselustus alles 18. sajandi valgustusfilosoofias (peamiselt Rousseau’ga). Sinnani eksisteeris ainult otsene demokraatia. Arvati, et demokraatia on võimalik üksnes kääbusriikides. Rousseau mõnes mõttes soodustas seda arvamust, sest oli pärit väikesest linnriigist Genfist. Samas aga hakkasid tekkima suured impeeriumid ning rahvusriigid, mis tingisid demokraatlike põhimõtete ümbervaatamist. 18 sajandil tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Otsene demokraatia on, arvestades ühiskonna keerulisust ja suurust, riiklike otsuste langetamise peamise vahendina sisuliselt mõeldamatu. Isegi infotehnoloogia ja kommunikatsioonide areng ei võimalda otsest demokraatiat peamise otsustusvahendina. Seda eelkõige, kuna
Lõpptulemusena mõisteti isa õigeks tagantjärele. Oli siis põhimõtteline protsess kiriku vastu. See tekitas kirikuringkondades pahameelt Voltaire´i vastu. Rousseau (1712-1778) Jean Jacques Rousseau (1712-1778) oli päritolult sveitslane. Sündis Genfis, sünnitusel suri tema ema. Noormees kasvas oma käe peal. Isa oli kellassepp. Raamatuid oli kodus küll ja kodus luges ta läbi kõik, mis kätte sattus (ka Moliére). Isa pidi Genfist lahkuma, aga tema jäi kooli ja õppis ikkagi ladina keelt ja tühja- tähja juurde. Pärast pealiskaudset kooliskäiku sai temast graveerija õpipoiss. Meister oli jäme ja vägivaldne mees. Selle peale lahkus ta kodulinnast. Pidas erinevaid ameteid, kuni leidis toreda naise, kes ta enda juurde võttis. 12 aastat sai Rousseau viibida Itaalia provintsis. Seal luges ja tegeles ka muusikaga. Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib
annaabi.ee 
