Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür , Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.(ulbrich ja hruštšov) PRANTSUSMAA 35. Alžeeria ja Prantsusmaa: 1954.a puhkes Alžeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus. Prantslaste jaoks oli Alžeeria Prantsusmaa osa.Mäss Gauelle võimule tulekuks. Ülekaaluliselt võitis ka tema partei Liit Uue Vabariigi Eest e. gollistid. Gauelle lõpetas sõja.1962.a sõlmitud lepingutega sai Alžeeria iseseisvaks. Alžeeria prantslased põgenesid Prantsusmaale.1960.a Prantsusmaa majanduslikult edukas. Prantsusmaa lahkus NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.aastal. 1968 puhkesid Pariisis noorterahutused, mis olid vastuolus Gauelle vaadetega, seetõttu astus ta 1969 aastal tagasi.
vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus sõjavägi,1960-tugevnesid sotsiaaldemokraadid, berliinimüür 1961a. Prantsusmaa:1954-vabadusvõitlus, 1958- V vabariik-Gauelle, suur majanduskasv, 1960-Aafrika maadel lasti iseseisvuda(Alzeeria), lahkumine NATOst-1966,1960-tuumapomm,1968-noorterahutus Ameerika: D.Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L John Kennedy-1960, uute ,,rajajoonte poliitika", 62-Hrustsov taganes Kuuba kriisil,1969-Kuule L.B
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimuste vastused 1) Kuidas toimus pingelõdvendus? pingelõdvendus sai alguse sellest,et 1970a. oli Lääne riikide välispoliitika jooksnud ummikusse. NSVL tundus liiga kõva vastane,et kommunistlikut levikut peatada. Lääs vajas hingetõmbe aega ning otsustasid alustada suhete silumist kommunistliku maailmaga. Alustati vastastikuseid riigivisiite. Kõigepealt prantsuse president Ch. de Gauelle ja NSVL seejärel Ameerika president K. Nixon 2) Selgita Helsingi lepete sisu Pingelõdvenduse sümboliks kujunes Euroopas Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, mille käigus allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanda lõppdokumendi "Rahu,julgeoleku ja koostöö nimel",kus NSVL sai L''ne riikidelt tunnustust Euroopas toimunud poliitiliste ja territoriaalsete muudatuste eest. 3) Nimeta külma sõja pingekolded 1970. aastatel
Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Pingelõdvendust juhtisid esialgu Euroopa demokraatlikud riigid, pärast Richard Nixoni võimuletulekut hakkas ka USA pingelõdvenduspoliitikat pooldama. Isikud: Jossif Stalin- Winston Churchill Harry Truman Konrad Adenauer Willy Brandt Charles de Gauelle esMao Zedong Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm-
Rootsit küll kätte ei saadud, kuid Rootsi hakkas Saksamaad kivisöega varustama. 11.Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940 Compiegne´i metsas vaherahu sõlmimisega. Nii sattus 2/3 (Põhja-Prantsusmaa ja Prantsusmaa läänerannik) Prantsusmaast Saksamaa okupatsiooni alla. Ülejäänud Prantsusmaa kuulutati Vichy vabariigiks, kus hakkas tegutsema Saksa-sõbralik valitsus. Inglismaal algatati aga eesotsas kindral de Gauelle´ga liikumine Vaba Prantsusmaa, mis kutsus prantslasi üles jätkama võitlust Saksamaa vastu. 12.Kindlat põhjust polnud, kuid välja tuua võib neid mitmeid: Suurbritannia tugev relvastus ning kaitse, halvad ilmastikutingimused. 13.1940. aasta sügisel. Kolmikpakt on Saksamaa, Itaalia ning Jaapani vaheline kokkulepe, mis kohustas lepinguosalisi üksteisi vajadusel aitama. 14.22. juunil 1941
aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Lääneriikides valitses suhtumine, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Nad olid saanud mitmeid tagasilööke, maj olukord polnud kõige parem. NSV Liit näis järjest tugevamana. Seega pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. 1966-külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gauelle. Moskvas võeti ta hästi vastu ja Prantsusmaa ja NSVL vahel tekkis majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971-käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil, mis oli NSVL edukas. NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saanud
aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80
tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna → kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine → kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) → Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna → pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid → poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv → peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine → selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80
aasta suvest sai Euroopa liidu 28. liikmeks Horvaatia Isikud: John Fitzgerald Kennedy – USA president 1961-63 Martin Luther King – Neegriliikumise eestvedaja. Tapeti 1968. „I have a dream“. Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses monetarism - vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. reaganoomika – R. Reagani majandusplaan
· 1940 Saksa tungis Taani ja Norrasse. Blitzkrieg ehk välksõda · Hitleri kava läänerindel vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland, et jõuda Lääne liitlaste põhijõudude selja taha. (Õnnestus). · 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne'i metsas Saksaga vaherahu sõlmima. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Ametisse pandi VICHY valitsus. · Prantsuse väejuht Charles de Gauelle algatas Inglismaal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks. · Juulis 1940 oli Saksamaaga sõdima jäänud Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi alistada. · 1940 liitusid Saksaga Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia. Purustasid Jugoslaavia ja Kreeka. · Aafrikas alustas Itaalia Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi ja pani britid Aafrikas raskesse olukorda
ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 2.4. Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia
isikuvabadused ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest ning teiste riikliku reguleerimise mehhanismide abil. 1960.aastatel kasvas ka Lääne-Euroopa riikides analoogiliselt USA-ga noorsooliikumine. Kõige ägedamaks läks vastasseis Prantsusmaal, kus tudengite rahutused Pariisis 1968 mais viisid tänavalahingute ja kodusõjasarnase olukorrani. Prantsusmaa president C. de Gauelle (1959-1969) vastas sellele parlamendi laialisaatmise ja vägede koondamisega ümber pealinna. Pingeline olukord riigis normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 1970.aastatel olid enamikus Lääne- Euroopa riikides võimul sotsiaaldemokraadid (nt Saksamaa Liitvabariigis 1969-1982; Suurbritannias Tööerakond 1964-1970 ja 1974-1979), kelle poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv. 1970
Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral de Gauelle juhtimisel. 1940-1941 toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel, kandudes Mandri-Euroopast peamiselt merele, õhuvõitlusele ning kolooniatesse. Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn lend- lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA liitlastele). USA adus küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse
10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armeed polnud veel sõjaks valmis. Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks osa oma vägedest Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. Sõtta astus ka Itaalia. 22.juuni 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Charles de Gauelle lõi Inglismaal liikumise vaba Prantsusmaa. LAHING INGLISMAA PÄRAST Vastupanu jätkas vaid Suurbritannia (peaministriks oli W.Churchill). Ta lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. 16.juuli 1949 õhujõurünnak Luftwaffe jõududega Hitleri käsul. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, mis suurendas kaotusi. See-eest olid nad suutnud välja arendada võimsa hävituslennuki, neil oli ka Radari kasutamise oskus. Inglastel õnnestus lahing võita
hooldussüsteemi..1951-võimule konservatiivid,kes üritasid GBR-i rahvusvahelisi positsioone taastada. Beatlesi edu vallutas maailma, 1960 Inglise meeskonna võit Mmil.Rahvaste ühendus osutus elujõuliseks, aafirka ja aasia riikide elanikud kes inglismaale elama asusid-tekitas rassiprobleeme. Majandus arenes, heaolu kasvas, mitte niipalju kui Saksamaal. Eduks veel ülemereturg. PRANTSUSMAA: Sõjajärgne riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli Charles de Gauelle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.aastal Ajutise Valitsuse. Pahempoolsed meeleolud-valimistel anti palju hääli kommunistidele.1946a-Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhtimine kuni 1958.a.Vasakpoolseks muutus ka Prantsusmaa poliitika. 12a jooksul vahetas Pariis 22valitsust. 1947.aastast alates keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa kommunistliku parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust
Lõpp (majanduskriis nafta pärast) P: Chrles de Gaulle- tühi tool ( ei brittidele, ei ühistegevusele, kui meile ei sobi. Tulemus- teatud küsimustes konsensus ja põlluamajanduspoliitika muutumatus läbi aastakümnete). Ühenduste ühendamine 1967 (3 ühendust üheks. Euroopa Ühendused (European Communities) Inst. ühildatakse- komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Luksemburg ja Belgia. I laienemine 1971/3: Suurbritannia (De Gauelle lahkub, britid saavad ühineda. Läbirääkimiste tulemusena hulk erandeid. Iga-aastased tagasimakased. Ühines ka Gibraltar- aga mitte kõik briti territooriumid.) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel. Referendumi vastus ei). Elu peale laienemist: Probleem (AraabiaIisraeli sõda 1973. Bretton-Woodsi kokku kukkumine. Brittidele ei meeldi midagi)
ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). 3 · NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis). NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad. 2.6. Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51-52): · Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta
NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks Euroopas NSVL survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis). NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad. 2.6. Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51- 52): Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
Uudismaade ülesharimine Maisikasvatuse tippaeg NSVL Seitseaastak- majandusarenguplaan Juri Gagarin- NSVL esimene ametlik kosmonaut Leonid Brežnev(1964-1982) Lääne-Euroopa 1960. Aastatel Suurbritannia Impeeriumi laguneminne Aafrika riikide iseseisvumine P-Iirimaa küsimus Katoliiklased Inglastest ja šotlastest protestandid IRA- Iiri Vabariiklik armee The Beatles Prantsusmaa IV Vabariigi kriis, Alžeeria sõda 1958 V Vabariik- presidentaalne vabbariik C. De Gauelle (1958-1969) Eviani rahuleping 1962 Alžeeria sõja lõpp Tuumariik- Pr ajab iseseisvalt välispoliitikat 1966 lahkumine NATO sõjaväelisest organisatsioonist Saksamaa ja Prantsusmaa leppimine Saksa LV K.Adenau (1949-1963) 1955 taasrelvastumine Hallsteini doktriin- SVL on ainus saksa riik SDV mittetunnustamine 1960- majandusarengu seiskumine RAF- vasakpoolne kommunistlik terrorirühmitus Itaalia Kiire majandusareng Arenenud põhjaosa Mahajäänud lõunaosa Hispaania Franco diktatuur
Sellises olukorras ei pea IV vabariigi võimupol süs vastu , üks umbusaldusavaldus järgneb teisele, konserv parteid pööravad pilgu uue ja varasemast pol puutumatuks jäänud liidri otsingute suunas , kelleks on kindral De Gaulle , kes oli pol eksiilis, mistõttu võib öelda , et sõlmitakse pol kokkulepe , mille tulemuseks on uue konstitutsiooni väljatöötamine pr jaoks. Uus Ps võetakse kokku 1958 , mis muudab Pr seöglt presidentaalseks riigiks ja de Gauelle valit pr presidentiks , kus ta on 10 a . De Gaulle muudab pr pol süsteemi oluliselt, tõstes keskseks pol institutsiooniks presidendi . III ja IV vab ajal oli president väga marginaalse tähtsusega figuur.De Gaulle konsentreeris kogu pol elu presidendi ümber. I keskne pol sammuna ürit koondada enda ja presidendi institutsiooni ümber pr konserv jõud, luues uue konservatiivse partei , mille esialgne 19 nimetus oli ühendus vabariigi eest
annaabi.ee 
