Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8. Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Ovulatsioon on munaraku vallandumine munasarjast munajuhasse. Kokkuvõte Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites
Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8. Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Ovulatsioon on munaraku vallandumine munasarjast munajuhasse. Kokkuvõte Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel
palju võimalusi. Seega saame me anda keskmise arvulise väärtuse igas konkreetses kromosoomi regioonis toimuvate ristsiirete kohta. Seega kujutab kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil nende punktide vahel toimuvate ristsiirete keskmist arvu. Selleks, et seda definitsiooni lahti mõtestada, kujutame ette näiteks saja munaraku valmimist meioosis. Kõik need gameedid sisaldavad kromosoome, milles on toimunud kas null (15 gameeti), üks (60 gameeti), kaks (15 gameeti) või kolm ristsiiret (10 gameeti) punktide (geenide) A ja B vahel. Meid huvitab geneetiline distants nende punktide vahel. Selleks arvutame keskmise ristsiirete hulga kromosoomide kohta: 0 x (15/100) + 1 x (60/100) + 2 x (15/100) + 3 x (10/100) = 1,2 9. Kuidas tõestada kodominantsust mingi antigeeni näitel (LMLN) ... Kodominantsus - tunnuste (alleelide) võrdväärne ja teineteisest sõltumatu avaldumine heterosügootse genotüübi puhul; mõlemast alleelist määratud
Homosügoot) SS x SS = 100% dominantsed homosügoodid ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed kaasaegne sõnastus lahknemis printsiibile: gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti mendeli katsed 2 tunnuse ülekandumises (dihübriidne ristamine): · mendel vaatas kahe erineva tunnuspaari ülekandumist (seemne kuju- sile, kortsuline; seemne värv- kollane, roheline) · kui alleelid jaotuvad üksteisest sõltumata, on teises põlvkonnas võimalik neli erinevat fenotüüp (2n) suhtega 9:3:3:1 See on mendeli sõltumatu jaotumise printsiip: erinevaid tunnuseid määravad alleelid lahknevad üksteises sõltumata
(1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti gameedid on sugurakud:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud. 6) Mehe/ naise suguelundkonda -Mehe suguelundid jagunevad kaheks - sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid , munandimanused , seemnejuhad ,seemnepõiekesed , ee snääre . Välimised: munandikott , suguti . -Naise suguelundkond: Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse
Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks.Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. Mõisted Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4
geneetilise rekombinatsiooni või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Meioosi evolutsiooniline tähtsus 15 Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on näiteks 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid, on äärmiselt väike (1/2) 23. Seega on kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv 223. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel Haploidsete rakkude tekkimist meioosi teel ning nende küpsemist funktsionaalseteks sugurakkudeks (gameetideks) nimetatakse gametogeneesiks.
Wright-Fisheri ideaalse pop-i eeldused on täidetud. kui Nm = Nf = 0,5N, siis Ne = N 13. Kuidas sõltub (jäglaste arvu) hajuvuse efektiivne populatsiooni suurus Ne perekonna suuruse jaotusest populatsioonis (valemid pole kohustuslikud)? Wright-Fisheri ideaalses populatsioonis on kõigil indiviididel võrdne võimalus järgmisesse põlvkonda panustada. Selleks et säilitada muutumatu populatsiooni suurus, annab iga indiviid keskmiselt kaks gameeti. Muutumatu populatsiooni suuruse võib tagada ka näiteks selliselt, et üks paar annab kõik 2N gameeti ja teised ei sigi üldse. Kui järglaste arv varieerub tugevalt, siis tähendab see, et järgmisse põlvkonda kanduvad ainult väikese hulga vanemgeneratsiooni liikmete geenid. Võrdne reproduktiivne efektiivsus ehk varieeruvus=0 → Ne=5 Ebavõrdne reproduktiivne efektiivsus ehk suur varieeruvus=1 → Ne=1 Nädal 4. 1
Rakud on geneetiliselt identsed. Rakud erinevad üksteisest geneetiliselt. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. · Geneetilise muutlikkuse suurendamine I meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahkenemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line võimalus, et mõlemad emalt päritud kromosoomid satuvad gameeti. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid on (1/2) 23. Seega kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223. Samuti toimub kromosoomide ristsiire homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel meioosi esimeses profaasis. · Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkude vahel. Meioosi häired on mõnikord tingitud ka mutatsioonidest geenides, mis vastutavad kromosoomide
Sellist geenisageduse muutust nimetatakse juhuslikuks geenitriiviks. 11 Geenitriivi olemus seisneb selles, et väikestes populatsioonides loomade väikese arvu tõttu soovitud geenid ei kohtu ning aretaja edu või ebaedu sõltub suurel määral õnnelikust (või õnnetust) juhusest, mitte aga rakendatud aretusvõtetest. Iga geeni sagedus võib seejures põlvkonniti varieeruda. Kui näiteks vanemate põlvkonnas moodustub sada gameeti (sugurakku) alleeliga A ja 100 gameeti alleeliga a, siis järglaste põlvkonnas ei pruugi see sagedus olla sama. Sõltuvalt juhusest võib geenisagedus järgmises põlvkonnas varieeruda. Seda varieeruvust iseloomustab standardhälve: pq s= 2N kus p ja q on geenisagedused ning N loomade arv. Näiteks on populatsioonis 500 looma ja p=q=0,5, siis s: 0,5 0,5 s= = 0,0158 2 500
järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või 1:2:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva genotüübiga sügooti kindlate sagedustega. 1900. aastal Mendeli seaduste taasavastamine kolme sõltumatu teadlase poolt- Hugo de Vries, Carl Correns ja Eric von Tscermak-Seysenegg. 1910-1925- pärilikkuse kromosoomiteooria, T.H. Morgan. 1941. aastal avastati, et geen kodeerib valku 1944. aastal tõestas O. Avery, et pärilikkust kandev materjal on desoksüribonukleiinhape. 1953. aastal kirjeldasid J
1. F1 oli alati sarnane ühe vanema tunnusega. 2. F2 ilmus välja F1 põlvkonnas kadunud tunnus, küll madala sagedusega, kuid alati 1:3. "Mendeli lahknemise printsiip": Retsessiivsed tunnused kahe erineva homosügootse isendi ristamisel ilmuvad alles teises põlvkonnas ja alati sarnase sagedusega Kaasaegne sõnastus lahknemise printsiibile: Gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti. Erinevate kromosoomide geenid on gameetide küpsemisel üksteisest sõltumatud. Trihübriidne ristamine: Kolm sõltumatut tunnuspaari. Tulemused: 8 erinevat gameeti annavad 64 kombinatsiooni, 27 erinevat genotüüpi, 8 eri fenotüüpi (2 x 2 x 2). Statistiline fenotüüpide suhe = 27:9:9:9:3:3:3:1. Metsik alleel populatsioonis enim levinud alleel. Mendeli seadused kokkuvõtvalt: Ühtsuse seadus F1 ka domineerimise seadus: F1 järglased kahe selle tunnuse suhtes erineva
indiviidide vahel. Meioosis erinevad juba peale esimest jagunemist tütarrakud emarakust, mis peale seda saavad veel üks kord jaguneda. Lisaks toimub meioosi esimeses profaasis kromosoomide ristsiire ning esimeses anafaasis liiguvad raku vastaspoolustele homoloogilised kromosoomid, mitte tütarkromatiidid. 2. PLOIDSUS. Mitoosi teel jagunedes on nii emarakk kui tütarrakud on diploidsed. Meioosi teel jagunedes moodustub kokku 4 haploidse genoomiga gameeti. 3. AEG. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast, võib mitoos kesta mõnest tunnist mõne päevani. Meioosi puhul võib aga juba ainult esimene profaas osadel loomadel kesta aastaid. 4. RAKUJAGUNEMISTE ARV. Meioosis toimub rakujagunemine 1 kord, kus tekib 2 diploidset rakku. Meioosis toimub kaks rakujagunemist: 1) redutseeriv jagunemine: Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. 4
kokku ka pärast meioosi Jaguneb kaheks: - Füüsiline aheldus – geenid asuvad samas kromosoomi DNA niidis - Geneetiline aheldus – lahknevad sõltumatult teineteisest Rekombinatsioon – vanematel mitteesinevate geenikombinatsioonide teke mittehomoloogsete kromosoomide ümberkombineerumisel ja homoloogsete kromosoomide ristsiirdel meioosis – krossingover ja transpositsioon - kui geenid avalduvad samas kromosoomis siis päranduvad nad koos samasse gameeti - Aheldunud geenide dihübriidsel ristamisel saame samad lahkenmissuhted kui monohübriidsel ristamisel Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine Nelja gameetide tüübi moodustumine dihübriidsel ristamisel geenide sõltumatul lahkenmisel - Kui geenid asuvad erinevates kromosoomipaarides siis lahknevad teineteisest sõltumatult - Ühe kromosoompaari lahknemine ie sõltu teise kromosoomipaari lahknemisest
See viitab sellele, et nende indiviidide puhul on normaalne meioos häiritud mutatsioonide tõttu geenides, mis vastutavad homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva geneetilise rekombinatsiooni või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Meioosi evolutsiooniline tähtsus Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid, on äärmiselt väike (1/2)23. Seega on kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv 2 23. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel
See viitab sellele, et nende indiviidide puhul on normaalne meioos häiritud mutatsioonide tõttu geenides, mis vastutavad homoloogiliste kromosoomide vahel toimuva geneetilise rekombinatsiooni või tsentromeeridele mikrotuubulite kinnitumise eest. Meioosi evolutsiooniline tähtsus Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Tõenäosus, et ühte gameeti satuvad kõik emalt päritud kromosoomid, on äärmiselt väike (1/2)23. Seega on kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv 2 23. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel
Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad toimuv viljastumine. Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest,
Mitoosil moodustub 2 diploidset identset tütarrakku, meioosil 4 haploidset erinevat tütarrakku. Mitoosis ristsiiret ei toimu, küll aga toimub see meioosi I profaasis. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel. Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist meioosi teel esineb
Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks (rakusisese aine ebavõrdne jagunemine tütarrakkude vahel). Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. Meioosi ja mitoosi philised erinevused on seotud meioosi 1. jagunemisega, eriti selle profaasiga. Meioosi lõpuks tekib neli haploidset gameeti, mitoosi lõpuks tekib kaks diploidset rakku. Meioos toimub sugurakkude lähterakkudes, mitoos toimub kõikides rakkudes. 24. Rakkude diferentseerumine ja selle üldpõhimõtted. Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on iseloomulik(üldreeglid): geenide valikuline ekspressioon; diferentseerumisega kaasneb tihti rakkude jagunemisvõime
embrüonaaleas (3-8 kuul). Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks (rakusisese aine ebavõrdne jagunemine tütarrakkude vahel). Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. Meioosi ja mitoosi philised erinevused on seotud meioosi 1. jagunemisega, eriti selle profaasiga. Meioosi lõpuks tekib neli haploidset gameeti, mitoosi lõpuks tekib kaks diploidset rakku. Meioos toimub sugurakkude lähterakkudes, mitoos toimub kõikides rakkudes. 24. Rakkude diferentseerumine ja selle üldpõhimõtted. Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on iseloomulik(üldreeglid): geenide valikuline ekspressioon; diferentseerumisega kaasneb tihti rakkude
Kirjuta mõlema vanema genotüübid ja F1 järglased Kromosoomide arv Kanep – 20 Uba – 22 Riis – 24 Apelsin – 18/27/36 Vihmauss – 36 Kass – 38 Nisu - 42 Inimene – 46 Kartul, tubakas, jänes, gorilla – 48 Elevant – 56 Tšintšilla – 64 Kana, koer – 78 Suhkruroog – 80 Võtmehein, bataat – 90 Põldosi – 216 Maokeel – 1260 Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga
kromosoomid liiguvad raku poolustele. Tütarrakkudel on poole vähem kromosoome kui eelasrakul. I telofaasis moodustuvad tuumakatted ning järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioos I jooksul moodustub ühest diploidsest 2n4c rakust kaks haploidset 1n2c tütarrakku. Ekvatsioonijagunemine (meioos II) on analoogne mitoosiga, erinevuseks on see, et jagunevad 2 haploidset rakku. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku (sugurakku ehk gameeti või spoori ehk eost) valemiga 1n1c. Vead meioosi I profaasis viivad enamasti vigadeni meioosi I metafaasis ja II metafaasis, tagajärjeks aneuploidsete sugurakkude teke. 64. Kaksikud Kaksikute tekkimise sagedus on ca 1 laps 50st. Ühemunakaksikute (monosügootide) sagedus on väiksem, kui kahemunakaksikute (disügootide), umbes 1:300. Monosügootidel toimub varajane (1-2 nädalat peale viljastumist) viljastatud rakujagunemine kaheks embrüoks, nende genoom on identne
annaabi.ee 
