1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on s...
Valgusõpetus Optika on tehnikaharu, mis uurib erinevaid valgusnähtusi. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetilised muutused kanduvad ruumis edasi ja ei vaja selleks keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub ele...
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joon...
1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valgusel on dualistlik iseloom st valguse puhul avalduvad nii leinelised kui kopuskulaaromadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugust vaatluskohani. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus:ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. Ühtlae keskkond:laseb valgust läbi, on kõikjal phesuguse temperatuuriga,koosneb samast ainest. 7. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. 10. Valgusvooks nimetatakse ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemishaistingu põhjal.Tähis on [1 lm(luumen)]. 11. 1 luumen on punktvalgusallika tugevusega 1 candela poolt ühes stradiaani suuruse...
Mis on lained? · Laine on liikumine. · Laine tekib ümbritseva keskkonna häirimisel. · Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Lainete tekkimine ja levimine · Lained tekivad juhul, kui mingi keha tasakaaluasendist välja viia ja see keha hakkab võnkuma. · Võnkuv keha liigutab selle keskkonna molekule milles ta asub. · Keskkonna molekulid mõjustavad omakorda naabermolekule. · Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood Laineperiood aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse ...
1. Elektromagnetlaine ja selle omadused. Elektromagnetlaine keskkonda ei vaja, kuid ta võib liikuda ka keskkonnas. Elektromagnetlainete olemasolu ennustas Maxwell 1865. Aastal. Ta arvutas välja selle laine levimiskiiruse vaakumis ja selgus, et see on võrdne valguse kiirusega. (valem) Võrdluseks, hääle kiirus õhus on keskmiselt 330 m/s. Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675. Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine, kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina: hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus. Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli. See tekitab temast veidi kaugemale muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja jne. Maxwelli teooria ilmumise järel ...
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
