Füüsika I - Seminar 5 ülesannete lahendused (0)

1 Hindamata

Järvamaa Kutseharidus Keskus
Minu kodukoha mullastik
Referaat
Dirgis Jõemaa PM11
2015
Sisukord
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3
Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4
Martna Mullastik..................................................................................................... 5
Muldade kivisus ...................................................................................................... 6
Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7
Põllumuldade viljakus............................................................................................. 8
Aluspõhi.................................................................................................................. 9
Mulla lähtekivim ................................................................................................... 10
Kokkuvõte............................................................................................................. 11
2
SISSEJUHATUS
Muld on elu alus nii kaudses kui ka otseses mõttes. See on üks suuremaid rikkusi, mida tuleb
kaitsta niisama hoolsalt kui õhku, vett või mõnda haruldast taimeliiki. Oma töös kirjutan
lühidalt kodukoha , Martna valla mullastikust. Enamus kirjeldusi tegin kaartide põhjal , kuna
puudus täpsem kirjalik materjal. Eesmärgiks püstitasin kaartide leidmise ,mille põhjal
kirjeldada muldasid.
3
Eesti mullastik üldiselt
Eesti muldi on uuritud kaua ja põhjalikult. Eesti võib uhkust tunda nii muldade uurituse kui ka
kogunenud andmestiku üle. 1
Eesti  aluspõhjakivimeid kattev pinnakate , mis koosneb väga erineva kujunemislooga setetest ,
kujunes viimase mandrijäätumise ning sellele järgnenud sündmuste tulemusena. Pinnakatte
paksus Eestis  on väga ebaühtlane. Paetasandikke, kus see on vaid mõne sentimeetri paksune
või puudub hoopiski, nimetatakse loodudeks ehk alvariteks. Põhja- ja Kesk-Eestis on
pinnakate enamasti 2–3 meetri, Lõuna-Eesti tasandikel 5–10 meetri paksune. Kuhjelistel
kõrgustikel ning mattunud ürgorgudes ulatub see aga üle 100 meetri.
Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab
hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see
punakaspruun , savikas ning suhteliselt kividevaene. Ülejäänud osa pinnakattest koosneb
mitmesugustest mineraalsetest (kruus, liiv, viirsavi , veeristik) ja elutekkelistest setetest
( turvas , muda). Liustikujõgede setted on harilikult põimkihiline kruus ning jämedateraline
liiv, mida kasutatakse ehituses ning teede katteks. Jääjärvede setted on aga peeneteralised ning
rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,
mida kasutatakse telliste , katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2
1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855
2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf
4
Martna Mullastik
Mul atüübid:, 2 rähk-li vsavimul ad ehk rähksed rendsi nad (kol akashal il moreenil), 4 leede - ja leetunud li vmul ad, 7
gleili v-, savi-, li v-, savi-, li vsavi- ja mitmekihilise lõimisega mul ad, 8 glei-savimul ad, 10 raba- ja si rdesoomul ad, 12
mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (li v-,
savili v- ja li vsavimul ad)
Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis.
Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru
taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema.
Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks.
Martna vallas on  gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad aga
seda ainult osaliselt. Vähesel määral on ka rähk- liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad, leidub
ka leede- ja leetunud liivmuldasid. Kõige suurema osa Martna vallast võtavad enda alla glei-
savimullad . Valla lõuna ja põhjaosas esineb ka raba- ja siirdesoomuldasid. Kuna asukoht on
merele suhteliselt lähedal on mullastik suhteliselt savine ja liivane.
Liivmullad on sageli kuivad, toitainetevaesed ning kiire äravooluga. Kapillaarvee liikuvus
ülemistesse kihtidesse on neis väike (või puudub üldse). Seetõttu on külvipinnas niiskuse
hoidmiseks hädavajalik kevadisi maaharimistöid minimaalsena hoida
5
Martna vallas on umbes 25-40% savisisaldusega mullad. Nendel muldadel on
hea kapillaarse vee liigutamisvõime sügavatest kihtidest ülespoole, kuid see toimub
võrdlemisi aeglaselt, seega ei kata kapillaarvesi pinnases kogu taimede veevajadustSavi on
väikseim rühm mullaosakestest, osakese diameetriga vähem kui 0,0002 mm.
Muldade kivisus
Muldade kivisus (Kal io Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke
Martna valla mullastik on keskmiselt kivine. Valla idapiiril leidub alasid, mis väga väikese
kivisusega.
Tuuleerosiooni mõjul erodeeritud mullad on levinud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel.
Erosiooni tagajärjel vaesub muld eeskätt peenematest mullaosakestest, orgaanilisest ainest,
mineraalsetest taimetoiteelementidest, oluliselt muutuvad mulla füüsikalis-keemilised
omadused ja väheneb muldade veemahutavus . Erosiooni tagajärjel väheneb oluliselt muldade
viljakus, seega väheneb ka saak. Kui mullas on kive parajalt takistab see ka suurel määral
erosiooni.
6
Mullastikuvaldkonnad
1 tüüpiliste kamar -karbonaatmuldade valdkond, 4 kamar-glei- ja lammimuldade valdkond.
Kamar-glei- ja lammimuldade valdkond ja tüüpiline kamar-karbonaatmuldade valdkond on
Martna vallas põhilised.
7
Põllumuldade viljakus
Põl umuldade keskmine boniteet (100-punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3
keskmine (45-50), 4 al a keskmise (40-15), 5 madal (al a 40)
Minu vallas on keskmine põldude boniteet väga erinev. Valdavalt on boniteet keskmine (45-
50), alla keskmise on ka suur osa alasid (40-15). Head põllumaad ehk üle keskmise(50-55) on
väga vähe ja ainult valla põhjaosas.
8
Aluspõhi
Martna valla mullastiku aluspõhi koosneb silurikarbonaatsetest kivimitest .
9
Mulla lähtekivim
Martna vallas on mulla lähtekivimiteks rähkmoreen ja veesetted.
10
Kokkuvõte
Sain kodukoha muldadest teada palju uut ja huvitavat. Pole ennem näinud
vajadust ninapidi mullas tuhnida aga see tuleb ainult kasuks. Iga
põllumees(naine) peaks tundma oma kodukoha mullastikku põhjalikult. Minu
kodukoha mullastik on sobilik kultuurtaimede kasvatamiseks. Põllumaad on
haritavad , võiks huumust rohkem olla , aga Eesti keskmine mulla viljakus ja
paremat ei oskagi üks põline eestlane tahta.
Suhtumine mulda muutus täielikult , muld on must kuld . Tänan lugemast!
11